19. september 2010

Seenepirukad kohupiima-muretainast

Igas seltskonnas veel mõne aja eest kohustuslik olnud kuuma suve temaatika on asendunud sujuvalt seeneuputuse teemaga. Seeneteemat tuleb uksest ja aknast.
Põhiline mure tundub olevat see, et mida nende metsast koju tassitud kaunitaridega nüüd peale hakata.
Üks kindel lemmik on minul seenepirukas. Seened on äärmiselt tänuväärne pirukalise materjal. Võib teha näiteks suure Quiche-tüüpi piruka nagu SEE või siis hoopis pisikesi ampsu-pirukaid.


Olen seenepirukate puhul kasutanud kohupiima-muretainast, mida on lihtne valmistada, kerge töödelda, ja mis kõige tähtsam, maitseb mõnusalt muredalt seenetäidise ümber.
Antud kogusest tuleb välja ca 30-40 pisikest pirukat.

Tainas ise järgmine:
300 gr jahu
200 gr võid
150-200 gr kohupiima (mina kasutasin ricotta kohupiima. NB! Kui on väga vedel kohupiim, siis pane vähem, muidu läheb tainas liiga vedelaks)
1/2 tl soola
1 munakollane
Sega toasoe või ülejäänud taigna komponentidega ühtlase palli moodustumiseni. Aseta tainas külma vähemalt tunniks.
Täidis:
300-400 gr kupatatud või värskelt praetud seeni (minul olid seekord kodutee otsast leitud kuuseriisikad ja paar korralikku puravikupurakat).
1 sibul
1 porgand (võid ka ära jätta, aga mulle meeldib seente juures porgandi magus maitse)
1 keedetud muna
veidi hapukoort
praadimiseks õli
soola-pipart
maitsestamiseks värsket või kuivatatud tüümiani
soovi korral võid lisada ka peekoniribasid, saab mehisema täidisega piruka :)


Kupatamist vajavad seened tuleb enne kupatada, leotada ja kurnata. Kupatamist mittevajavad seened võid hautada koos sibula ja porgandiga.
Haki sibul ja riivi porgand. Kuumuta suurel pannil õli (või ka õli ja või segu), hauta keskmisel kuumusel sibul veidi klaasjaks, lisa porgandiribad ja hauta ka neid vaikselt veidi aega. Lisa seened, prae läbi. Maitsesta soola, pipra ja tüümianiga. Sega juurde hakitud keedetud muna ja hapukoor.
Kui kasutad peekoniribasid, siis pane need koos sibulaga pannile praadima.


Rulli tainas jahusel tööpinnal õhukeseks ning lõika suurema klaasi või tassiga ümmargused rattad. Aseta iga ratta keskele lusikatäis täidist ning vajuta otsad poolringi kujuliselt kokku. Aseta küpsetuspaberiga kaetud plaadile, määri pealt munaga, puista peale seesamiseemneid ning küpseta 180-200 kraadi juures ca 15 minutit.
Sobivad hästi niisama söömiseks või ka näiteks kõrvitsa-püreesupi kõrvale.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

See taigen sobib kindlasti ka näiteks lihapirukate tegemiseks. Aga mul selline küsimus, et taigen tuleb üpris mure. Tegin just nädalavahetusel õunakooki taolisest muretaignast, ainult suhkrut lisasin ka natukene. Taigent oli küll võimatu plaadisuuruseks rullida. Vaatamata sellele, et kasutasin jahu, jäi taigen laua ja rulli külge kinni. Rullisin siis väikeste tükkide kaupa. Sain hakkama ja oli maitsev, aga äkki on mingi nipp, kuidas edukalt rullida saaks? Tänud ette vastuse eest !

Tuuli ütles ...

Anonüümne - mul oli küll lihtsam s.t. tegin väikesed pirukad ja taina käsitlemine ei tekitanud mingit probleemi. Samas tõstsin terve suure lahtirullitud taina enne väikeste pirukate vormimist mitu korda ühes tükis üles, seega oleks võinud ka ühe plaadikoogina teha.
Pakuksin omalt poolt välja, et kas:
- suurenda jahukogust;
- vähenda kohupiima kogust
- lahti rullides puista nii lauale kui taina peale hästi lahke käega jahu
- külm tainas allub ka alati paremini töötlusele. Taina sees pehmeks muutuma hakkav või muudab taina kleepuvamaks ja rabedamaks.

Rohkem ei oska praegu soovitada, aga nende nippide abil olen ise reeglina taina enda tahtele allutatud saanud.
Äkki saad veidi abi.
Aga üldiselt on, jah, see tainas mõnus nii liha- jm soolaste pirukatena kui magusate kookide-pirukate koostises.

Liina ütles ...

jahukoguse suurendamine on ohtlik tee, mul gnocchimisega ka kogemus, et käsitlemise kergendamiseks paned muudkui jahu juurde ja tulemus on tuimavõitu. Pirukatega on oht väiksem, seal juhib täidis tainalt tähelepanu kõrvale.
Aga küsimus võib olla kohupiimas - kohupiim oskab väga värskelt väga vedel olla, samas kui veidi vanem, lõpptähtajale lähenev kohupiim on juba tahedam. Me näiteks valime sõrnikute jaoks ka alati pigem vanemat kohupiima - maitse on alles, aga niiskus ei tee tainast liiga vedelaks.

Tuuli ütles ...

Liinaga täiesti nõus, et mitme kohupiim võib olla vägagi erinev ja mingeid täpseid ja lollikindlaid vahekordi on keeruline anda. Kuna taina algretsept on pärit vanast heast 1968. aastal välja antud Kokaraamatust, siis (veidi meelde tuletades) oli omaaegne kohupiim ikka korralik kuiv jurakas, kuhu meie küll hapukoort või piima juurde segasime, et konsistentsi veidi sõbralikumaks muuta. Praegused kohupiimad samas liigse kuivuse all ei kannata.
Teengi retseptis ka väikesed korrektuurid-soovitused.
Tänud, tähelepanelikud naised!