22. september 2010

Punane supp, tuntud kui borš :)

Borš - meil kodus tuntud "punase supina" ning jäänud sellest ajast käibele, kui lastel oli veel raske artikuleerida välja supi nimetust - on üks erakordselt tänuväärne supp.


Esiteks on ta neetult maitsev pea igas olukorras.
Teiseks on see ainukene mulle teadaolev toit, millega suudan ma oma lastele (eriti keskmisele pojale, kes sööb muidu kartulit, pannkooki ja pizzat, kõik ülejäänud kooslused on juba kahtlased) sibulat, kapsast, peeti, porgandit ja lamba/veiseliha sisse sööta. Ja lapsed söövad punast suppi isuga, tavaliselt lisaportsu küsides ja koduleiba mitu head viilu veel juurde haugates. Emasüda rõkkab rõõmust iga kord, kui taldrikud tühjenevad ja tunnen ennast hetkeks sellise ürgemana, kelle punapõsised lapsed pakatavad tervisest, sest tarbivad tervislikku toitu ja kõik on üldse mõneks ajaks väga zen.
Borši tegemine ise muidu täitsa lihtne. Oluline on siin korralik algmaterjal ehk puljong, muu juba rohkem maitsete paikatimmimise küsimus.
Oma borši olen viimistenud Vene köögi raamatu ja Roman Zaštšerinski näpunäidete järgi peaaegu sama maitsvaks, kui MOON-i kohvikus pakutav. Vähemalt mulle tundub nii :)
Vaja läheb puljongi jaoks:
ca 1 kg kondiga veise- või lambaliha (pildil oleva borši puljongi keetsin liha eemaldamisest järelejäänud tallekaelast ja väga maitsev oli)
2-3 loorberilehte
mõned vürtsiterad
1 sibul sektoriteks lõigatuna
1 porgand
1 sellerivars
Huvitava maitsenüansi annab veel peotäie mustade ploomide lisamine
Puljongi keetmise kohta panin SIIA kirja veidi täpsema juhendi.

Supi jaoks on vaja:
500 gr ehk ca veerand keskmist kapsapead
2 porgandit
2 sibulat
ca 1 kg keedetud peeti
5 kartulit
paar supilusikatäit tomatipastat (M&S topeltkontsentreeritud tuubis tomatipasta on minu lemmik)
suhkut, soola, pipart, äädikat, maitserohelist, hapukoort.


Riivi esmalt keedetud peedid ja pane väikese sortsu äädikaga seisma. See on vajalik selleks, et peedi punane värv supis hästi kirgas jääks ja supp hiljem hallikas-roosa ei oleks.
Kapsas lõika ribadeks, sibul haki, porgand riivi ja kartul tükelda.
Kuumuta pannil õli, pane sinna keskmisele kuumusele hauduma hakitud sibul ja hauta klaasjaks. Lisa riivitud porgand, hauta veel veidi ning sega siis juurde tomatipasta. Hauta pannil tomatipastaga segatud sibul-porgand korralikult läbi.
Kuumuta puljong, kalla kuuma puljongi sisse pannil hautatud sibula-porgandisegu ja lase keema tõusta. Lisa kartul ja kapsas ning keeda kümmekond minutit. Lisa viimasena peet ning keeda mõned minutid veel.
Kui soovid, lisa nüüd eelnevalt puljongimaterjaliks olnud tükeldatud liha.
Maitsesta supp suhkru, soola, pipra ja äädikaga. Borši maitse peab olema piisavalt magus ja hapu. Õiges koosluse tasakaalu tunned maitstes kohe ära.
Lase supil veidi aega enne serveerima hakkamist veel seista, et maitsed seguneksid.
Serveeri hapukoorega, hakitud maitserohelise ja hea leivaga.

29 kommentaari:

Liina ütles ...

Vot boršisupp läheb meil lastel ka iga kell kaubaks ja Vene köögi raamatu värske omanikuna on mul lausa kohustus selle tegemine lähiajal plaani võtta.
Aga lastele köögiviljade sissesöötmise teemal (see ju muidu nii leierdatud teema) olen kahel järjestikusel hommikul lasteaia ukse peal ikka jälle imestuse osaliseks saanud, kui terve rühmatäis pikkade nägudega junsusid vaatab rohelise hunnikuga oma taldrikul tõtt ja kasvataja seletab manitseval toonil, et peate ikka sööma, muidu ei saa metsamatkale minna... see kartulipuder on väga maitsev, roheliseks teeb selle lihtsalt pudru sisse segatud pisuke hernepüree...
Või järgmisel hommikul pakutav kõrvitsa-mannasupp, millega lapsed mööda taldrikut lusikatega ringe veavad...
Et ma tegelikult absoluutselt ei kahtle, et need mõlemad toidud ongi väga maitsvad (täiskasvanutele!), aga milleks järjepanu 5-aastaste peal eksperimenteerida ja koka päevatööga lähedalasuvaid sigalaid toita, samas kui lihtne kartuli- või mannapuder söödaks probleemideta ära.

Tuuli ütles ...

Liina - see boršisupp tasub kindlasti ärategemist. Väga maitsev ka järgmisel päeval (meil läks veidi rebimiseks, kõigile enam topeltportsu ei jagunud).
Aga rääkides laste toidu teemast, siis see on koht, kus ohkan sügavalt ja valulikult. Ja ärritun kõigi nende "sõbralike" soovituste peale, et lapsed söövad kõike, anna neile lihtsalt erinevaid asju õigel ajal proovida. Minu keskmine laps on tõestus vastupidisest. Ma olen talle kõike pakkunud! Meil oli lasteaias isegi nii hull asi, et palusin kasvatajal panna täiesti eraldi kartuli, kastme ja salati. Kui need omavahel olid kokkupuutes, siis laps ei söönud suutäitki. Ja tihti väljastati laps mulle õhtul sõnadega, et ta ei ole suutäitki söönud. Teooria "tühi kõht on kõige parem kokk" ei töötanud. Kodus teen talle seetõttu väga kindlaid toite, mille puhul on teada, et ta vähemalt midagigi sööb. Ja siis vahel lepime kokku, et proovime mingit uut maitset ja no 99%-llise tõenäosusega lõpeb see tõdemusega, et ei maitse. Putru pole ta sööma hakanudki, on kohe näha, et tekib okserefleks. Nüüd teen kaerahelbe-, riisi-, neljavilja- jm putrudest pannkooke ja nii sööb hea meelega. Loodan, et kunagi läheb see paremaks... Reisidel on olukord päris hull, seal tuttavaid maitseid ei ole võimalik leida ja olen vahel ikka täiesti ahastuses olnud.

Marianne S ütles ...

mmm, kesköö on juba käega katsuda, a selline borshi-nälg tuli kallale, et oi-oi-oi :)

selle teise valusa teema kohta tean kosta, et mu vend oli lapsepõlves täpselt samasugune ja oh neid ema pisaraid ning läbielamisi.
aga niipea kui poisist noormees sirgus ja talle õlu maitsema hakkas, nii muutus ka menüü hoobilt. siit moraal - hakkab jooma, hakkab ka sööma :P

Tuuli ütles ...

Marianne - tänud, et lohutad. Mu enda suurim lootus on ka see, et äkki on see veider toiduvalik väljakasva(tata)v nähtus ja äkki kunagi saan teha kogu perele ühe toidu ja ei pea igaühe veidruste järgi mitut erinevat käiku valmistama. Tea, äkki alkovaba õlu aitaks asja kiirendada, seni, kuni noormees veel alaealine :)))
Muide, oled Sa ju ka Pärnust pärit? Ja Sinu näputööna valminud pävkad on mul juba mitmendat hooaega täielikud lemmikud, mida iga kord ei raatsigi selga tõmmata ja kui raatsin, siis on "vau" reaktsioonid (pävkade kohta siis ikka :) ) koheselt garanteeritud. Väga ilusat käsitööd teed!

Anonüümne ütles ...

Küsimus!
Olen ka vana kooli austaja ja nähes kuidas lapsed rõõmsalt peedisuppi söövad läheb süda soojaks.
Aga nüüd küsimus. Tahaks vana-aastaõhtuks korralikku vana kooli rosoljet teha. Ei ole aga selgust saanud, mis variant siis ikka kõige õigem oleks. Kas ainult heeringaga? Kui kindlasti liha, kas võib olla ka loomaliha? Kas porgand või mitte?
Aidake.

Tuuli ütles ...

Anonüümne - tegelikult on see päris keeruline küsimus, kuna rosoljega kipub olema ka see, et liikvel on lugematul arvul variante. Ise oskaksin soovitada pigem ikkagi lihaga varianti ja loomaliha võiks sobida küll. Porgandile ka pigem jah kui ei. Igaks juhuks tipin paar varianti. Esimene Salme Massolt ja 1971. aastast ning teine 1960. aastal välja antud Povarennaja knigast.
Rosolje:
2 keskmise suurusega peeti
4-5 kartulit
1-2 porgandit
2-3 hapukurki
2-3 õuna
1 sibul
100 gr praetud või keedetud liha
1/2 heeringat
1 kl hapukoore-majoneesikastet
sibulapealseid, peterselli, 1 muna
Keedetud peedid, kartulid, porgandid, liha ja heeringas hakkida. sibul hakkida, kurgid ja õunad samuti. Segada kõik ained kastmega, jättes osa ilusavärvilisi toiduaineid kaunistamiseks. Peale puistata maitserohelist ning eraldi hakitud munakollast-valget
Segasalat (rosolje) siin võib teha julgelt neljakordse koguse
100 gr kartuleid
50 gr peeti
25-50 gr praadi
25 gr hapukurki
1/4 muna
15 gr õuna
15 gr heeringat
15 gr silmu
50 gr hapukoort
maitseaineid
Koorega keedetud kartulid ja peedid koorida ja hakkida. samasugustest kuubikuteks lõigata ka teised salatiained. Tükeldatud toiduained segada maitsestatud hapukoorega (sool, suhkur, äädikas, sinep, mädarõigas). Valmis salat asetada salatikaussi ja kaunistada maitserohelise, munaga vms.
Äkki saab neist veidi abi :)

Anonüümne ütles ...

Suur tänu Tuuli!

Sain meelerahu tagasi. Tegelikult küpstasingi igaksjuhuks veiseprae juba eile valmis ja nüüd panen nii liha kui porgandid rahulikult rosoljesse. Kui juba Salme Masso ütleb, siis nii peab olema ;). Veelkord tänud ja head vana aasta lõppu!
Annela

Anonüümne ütles ...

no see on nüüd vist küll loll küsimus, aga kui palju seda puljongit peaks olema???

Tuuli ütles ...

Ei ole siin ühtegi lolli küsimust :) Puljongit tuleb niipalju, et kilo konte oleks kogu keemise aja veega kaetud ja siis kogu vedelik, mis peale kurnamist järele jääb, ongi puljong. Tavaliselt on see kogus ca 2 liitrit

Anonüümne ütles ...

Tere, tere!

Aitäh väga hea borśiretsepti eest. Just sain valmis ja maitses kogu perele imehästi.

Ja tahaksin ka väikese soovituse lisada emmedele, kes mures laste söömisharjumuste pärast. Lihtne viis lapsi sööma panna on nad appi võtta, kui söögitegemiseks läheb. Minu puhul töötas hästi ja nüüd söövad ka salateid(paprika, sibul jne), millesse nad on saanud ise näpud sisse pista.

Parimat, Kristiina

Tuuli ütles ...

Kristiina - hästi tore, et üks korralik borš perele meeldis.
See lastega koos toiduvalmistamise nipp aitab vahel päris hästi, kuigi vahel lõpeb ka tavapärase "pärast proovin" ja "kõht ei ole praegu tühi" viisaka keeldumisega. Aga no proovima peab ja kui näiteks 13-aastane hakkab ühel päeval riisi sööma (juhtum minu elust paar päeva tagasi), siis on ikka tõeliselt võidurõõmus tunne :)

Anonüümne ütles ...

Minul hetkel podiseb see supp(esimest korda elus teen, olen ainult kanasuppi teinud varem)! Ma olen teisigi retsepte Sinu blogist katsetanud! Väga lahe blogi!

Tuuli ütles ...

Anonüümne - suur tänu heade sõnade eest. Loodetavasti punane supp õnnestus nii, et innustab edaspidigi supitegu ette võtma.

Anonüümne ütles ...

oeeeh, su borsh on lihtsalt nii hea, et ma kunagi ei usu, et ise tegin selle potitäie:) ainult - taas kord nean end, et ei viitsind hommikul saiatainast kerkima panna ja pean leppima poesaiaga kõrvale...mu meelest just saiaga nimelt nii nii nämm!

Tuuli ütles ...

Anonüümne - borš on tõepoolest üks selline mõnus supp, et iga kord kui see tegu ette võtta, saab jälle imestada, et miks ma seda sagedamini ei tee :) Aga nii tore, et supitegu õnnestus ja eks jõuab teinekord siis saia ka supi kõrvale kergitada-küpsetada

karimakene ütles ...

Issand hakka v6i ise endale borshi keetma... polegi seda vist aasta aega soonud kui mitte rohkem ja ainuke pohjus on see ,et lapsed ei soo seda (enam) eestis olles vàiksena soid kyll..
hetkel limpsiks arvuti ekraani :)

Tuuli ütles ...

Karimakene - no aga mis see üks potitäis korralikku borši siis endal ära lahendada ei ole :D Tegelikult ajab endale ka isu peale ja tuleb vist üks supp jälle valmis keeta, mul õnneks (või kahjuks, sest saab jube ruttu otsa) on kogu pere boršifänn

karimakene ütles ...

:) nu just

Anonüümne ütles ...

Rosolje ja porgand kokku ei sobi. Ja liha ning kala kokku panna on suur patt. Ja silm ei ole üldse mingi rosolje komponent. See ei ole rosolje.

Klassikaline rosolje:
4-5 suurt kartulit
3 hapukurki
2-3 peeti (oleneb suurusest) Mitte osta kooritud keedupeeti, ikka koorega koos keedetud või keeta ise (aga seda peab oskama teha).
200 g. Vici klassikalist heeringafileed
1 suur sibul
200 g hapukoort
1/2 Hellmans majoneesi
soola, suhkrut, sinepit
3 muna

1. Keedame kartulid koorega, jahutame maha (täielikult ja kartul ei tohi jääda liiga pehme)
2. Koorime kartuli, tükeldame väikesteks kuubikuteks
3. Koorime keedupeedi, tükeldame kuubikuteks
4.Keedame munad (8 minutit, jahutame külma vee all maha, koorime, tükeldame väikesteks kuubikuteks - munalõikuriga viiludeks ja siis kuubikuteks)
5. Tükeldame hapukurgid kuubikuteks (parimad omatehtud või Salvesti MAHEdamaitseline)
6. Tükeldame sibula kuubikuteks
7. Võtame heeringa vaakumpakendist välja, peseme sooja vee all rasvast puhtaks, kuivatame paberkäterätikuga ja tükeldame väikesteks kuubikuteks
8. Valmistame kastme: valame kaussi hapukoore, majoneesi, pigistame ca 7 cm Põltsamaa sinepit, lisame 1 tl soola (vajadusel lisame hiljem juurde, oleneb heeringa soolasusest), ½ tl suhkrut. Segame kõik hästi läbi ühtlaseks massiks, kallame tükeldatud ainetele peale, segame ja paneme 1 tunniks külma seisma. Alles siis võtame ja maitseme ning timmime maitset, vajadusel lõikame juurde kas kurki, peeti vms.

Garanteeritult maailma parim rosolje.

Anonüümne ütles ...

Tere, Tuuli!
Olen nüüd 2 x Sinu retsepti järgi boršisuppi teinud. Esimene kord tuli väga hea (kogus kahe inimese jaoks muidugi meeletult suur :D lapsed veel liiga väiksed. Õnneks kannatab supp ka sügavkülmutada, järgmine kord tegin poole koguse). Aga teisel korral juhtus mul puljongi keetmisel mingi jama. Nimelt, see külmkapis seistes täielikult kallerdus, kohe põhjani. Millest see võis tulla küll? (Esimesel korral tegin külmutatud lihaveise kontidest, kus liha oli tegelikult supi sisse panemiseks pärast veidi vähevõitu. Teisel korral ostsin turult vasikakooti. Ja ausalt öeldes tuli supile ka ebameeldiv kõrvalmaitse siis). Nüüd käingi ringi ja mõtlen, et teeks veel hea meelega, aga milline liha/tükk siis ikkagi kõige parem oleks ja kust seda muretseda??
(Niisiis, kaks küsimust :)

Tuuli ütles ...

Puljongist - vasikakont iseenesest peaks olema väga väärt puljongimaterjal ja kallerdumine ei tohiks olla ka mingi probleem. See sõltub kontides oleva liimaine kogusest ja protsess on umbes sama, nagu süldi puhul. Soojendades muutub supp niikuinii vedelaks. Supikonte ostan mina kõige sagedamini turul, kus ikkagi näpuga näidates kondikomplekti välja valin. See ebameeldiv kõrvalmaitse võis olla äkki vähekvaliteetsest või mitte kõige värskemast toorainest tingitud olla. Muud ei oskagi arvata. Kindlasti peavad supikondid olema värsked. Koorimata supivaht võib jätta ka ebameeldiva maitse - kas see protseduur sai korralikult tehtud? Teinekord võib proovida seda moodust, et esmalt kallata kontidele vesi, lasta keema tõusta ja siis kogu vesi ära kallata ning kondid üle loputada. Nii peaks kõigest ebasoovitavast korraga lahti saama. Siis uus vesi peale, maitseained sisse ja kõik jätkub juba tavapärasel moel.

Anonüümne ütles ...

Aitäh! Tõesti, kuumutades muutus puljong ilusti vedelaks. Ilmselt siis vast tõesti oli liha pisut kaua seisnud. Jätkan katsetamist :) Tegelikult ju hea ka kui sellised apsakad isiklikult läbi koged eriti enne kui nt kavatsed külalisi kostitada vms :)

Anonüümne ütles ...

Otsustasin ka esimest korda seda suppi teha. Lugesin endisaegseid ja praegusaegseid kokaraamatuid ja vaatasin nyyd Internetist.See retsept oli kõige sobivam, mulle.

Aga kui suurele hulgale need kogused on?

Kokkaja ise, abikaasa. Ja kui palju lapsi?
Koguste järgi oskan ehk kõik paika panna - ja alustan!
Hoidke pöialt! :)

Tiiu

Tuuli ütles ...

Tiiu, soovin vahvat boršitegu ja kui kogustega arvestada, siis antud portsuga toidab lahkelt ära 4-6 inimest ehk siis kogu pere peaks ilusti söödud saama.

Sirli ütles ...

Mul oli ammu soov teha ise boršisuppi, sest mäletan oma lapsepõlves seda kui maailma kõige maitsvamat suppi. Minu ema on ka väga hea söögitegija. Aga ise pole tõesti enne selle tegu ette võtnud. Internetist retspeti otsides, sattusin ka mina just sellele retseptile, läksin turule värsket kraami ostma ja supitegu võis alata.

Ütleme nii, et eks esimest korda ikka tundub keeruline ja aeganõudev, samas kui puljong oleks varem valmis keedetud, läheks ka oluliselt kiiremini. Igatahes mitu tundi mässamist, hakkimist, praadimist ja segamist ja supp sai valmis, imehea, ilus roosa, paks ja kohev (ei koonerdanud sisuga) - minu lapsed jumaldasid seda ja mees, kes muidu suht vihkab "peedisuppi", võttis 2 portsjonit juurde ja ütles, et see on parim, mis ta saanud on, et ta võiks põhimõtteliselt isegi selle supi sööjaks hakata :) Ja nii ta läks - 5-liitrine pott, mis oli triiki täis, saigi peaaegu tühjaks, hea, kui täna endale lõunaks väikese kausi saan soojendada :) Nii et tänud hea retsepti eest - täna proovin pohla-martsipani kringlit - oh, see blogi jääb favourites ribale :)

Tuuli ütles ...

Sirli, imearmas on lugeda, et peale põhjalikku mässamist nähtud vaev end igati ära tasus. Boršisupp on tegelikult ju võrratu supp ning korraliku omavalmistatud supi vastu ei saa ükski kiir- ega purgivariant. Ja kui nüüd puljongivalmistamine veel välja arvata, siis muus osas ju täitsa lihtsa vaevaga valmiv. Ise teen tihti õhtul puljongi varem valmis. Põhiline on selle puhul ajakulu ja kui näiteks õhtuse telekavaatamise ajal lasta puljongil vaikselt keeda, siis saab selle aeganõudva tegevuse ka lihtsama vaevaga tehtud. Ja kui päris kiire on, siis kasutan vahel ikka ka valmiskujul ostetud puljongifondi ;)

Anonüümne ütles ...

Huvitav.. kas puöjongikuibikutega puljong ei sobiks supi tegemiseks?

Anonüümne ütles ...

Mõtlesin siiski puljongikuubikutega**

Tuuli ütles ...

Eks need puljongikuubikud ajavad ka asja ära. Soovitaksin siiski eelistada puljongifondi. See on vedel puljongikontsetraat, mille maitse jääb koduse puljongiga sarnasem. Aga loomulikult ajab asja ära ka puljongikuubik :)