3. august 2010

Sangria

Sangrial on suve nägu. Kui muidu võib kuumal suvel - nagu sel aastal meile õnnistuseks saadetud on - punane vein kapis novembrikuud oodata, siis ainukese erandi teeb siin Sangria, mis on küll igati punane vein, kuid sobib jahutuseks imehästi.


Sangriaga tuleb mulle alati meelde minu üks esimesi veinikogemusi (kogemustega "veinitundjad" nagu me kõik aastal ca 1993 võisime olla), kui baaris ühe Tallinnast pärit sõbra (ikkagi pealinna inimene ja mina olin siis Pärnu provintsiplika) soovituse peale baarileti taga valikuid tehes tellisin endale Sangria, sest see pidi olema hea vein.
Oligi. Magus ja puha. Kallati papist purepakist ja toatemperatuuril. Tõenäoliselt mõtlesin sisimas tol hetkel, et: "Ah siis selline ongi hea vein" :)))

Lühidalt, vahepeal on õnneks veidi aega mööda läinud, olen veidi häid ja veel paremaid jooke maitsta saanud ja oma mälestuse Sangriast olen ka veidi ajakohasemaks tuuninud.

Sangria valmistatakse reeglina punasest veinist, kuid on olemas ka valge veini Sangriaid. Kui muidu on punase veini tarbimiseks sobilik temperatuur selline veidi alla toatemperatuuri ehk 16-18 C, siis Sangriat juuakse otse külmkapikülmana või siis ka jääga kui pole olnud võimalust jooki enne korralikult maha jahutada.
Eelistada võiks Hispaania päritolu tugevamaitselisest marjast valmistatud noort veini (nt Hispaania peamisest viinamarjast ehk Tempranillost). Liiga väärikaid, kalleid ja vanu veine ei soovita Sangria tegemise jaoks raisata, need jäägu ootama novembrikuud ja õilmitsegu uhkes üksinduses kaminasimsile asetatud klaasis ilma apelsinitükkideta ning aidaku meil kaamost üle elada.
Sangria valmistuskäik on aga selline:
Eelmisel päeval kalla suuremasse nõusse vajalik kogus veini ning pressi sinna sisse ühe terve sidruni ja apelsini mahl. Võid lisada ka laimimahla. Kogus arvestuslikult nii, et 2 pudeli punase veini peale 1 suur apelsin ja 1 suurem sidrun. Sama kogus tsitruselisi jäta ootama järgmist päeva, et need lõikudena veinile lisada.
Lisada võib veel meelepäraseid puuvilju ja/või marju - minul tulid hooaega arvestades lisaks virsikutükid ja vaarikad. Magustada võib kas suhkrusiirupiga - siin tuleb ise proovida, kui magusat lõpptulemust soovid - või siis ka magusama alkohoolse joogiga. Minul läks Sangriasse 1 väike pudel dessertveini, mis parasjagu magusa tasakaalu paika ajas. Jäta külmkappi marineeruma, et tsitruseliste mahla ja veini maitsed mõnusalt seguneksid.
Järgmisel päeva hommikul lõika õhukesteks viiludeks 1 apelsin, 1 sidrun (võid ka laimi lisada) ja pane Sangria sisse. Lase õhtuni seista. Eelmisel päeval lisatud tsitruseliste lõigud muudavad veini liiga mõrkjaks ja paljudele see mõrjkas maitse ei meeldi, seepärast olen hakanud samal päeval apelsine-sidruneid lisama.
Enne lauale andmist võid lisada veel veidi mulliga vett, see annab Sangriale kergelt mullilise oleku (1 liitri Sangria peale ca 200 ml mullivett).
Kui tahad Sangria samal päeval kiirelt valmis teha, siis lisa kõik koostisained korraga veini sisse ning serveeri Sangriat ohtra jääga ning mullivesi jäta ära. Kiirmeetod on ka täitsa joodav, aga eelmisel päeval "tõmbama" pandud Sangria on kindlasti maitsvam.
Ja tuleb järeldada, et tegelikult ongi Sangria üks väga mõnus suvine jook!

5 kommentaari:

Liina ütles ...

Vaatasin seda pilti kolm korda ja hästi pikalt, et kuidas sa kodusele sangriale Itaalia maastiku taha said. siis taipasin, et tegu on vist ikka Tallinna-äärse koduaiaga :-D
Väga meeleolukas igatahes :-)
Mis veiniga sõbraks saamisesse puutub, siis jah, esmalt tuli Blue Nun ja Liebfraumilch, isegi Lamav Mees kmäis laualyt läbi (see valiti ju 90-date keskel lausa Liivimaa parimaks rahvaveiniks). Siis algasid Ekspressis Kalevi veinijutud, mille toel sai hakata kuivi Bulgaaria veine avastama - need olid juba täitsa veini mõõtu joogid.

Tuuli ütles ...

Liina - see Itaalia on jah sel suvel meil Ülemiste kandis ja reedeti koos sõprade ja jääkülma Sangriaga ;)
Üllatav on see, kuidas selleaastane suvi on reisikihku minus vaigistanud. Ärajäänud Hispaania reis ei tekita mitte mingeid valusaid emotsioone. Tõenäoliselt kestab see seisund seni, kuni püsivad soojad ilmad :)

Mari-Liis ütles ...

tagaplaanil olev sammasjas elupuu (vist?) annab täiesti küpressi mõõdu välja tõepoolest:)
Sangria on mõnus!

Anonüümne ütles ...

Suured tänud selle Sangria retsepti eest! Nädalavahetusel aiapidu tulemas, kuumalainet lubas ka ja igasugustest proseccokokteilidest juba isu täis. Usun, et Sangria läheb ka vanaemadele-vanaisadele hästi peale, kuna on magus :).

Tuuli ütles ...

Anonüümne - usun, et Sangria on üsna lollikindel jook, tsitruseliste värkus sobib kuumaga hästi ja magususe saab igaüks oma (või oma sõprade-sugulaste) maitse järgi parajaks timmida (sellepärast jätsingi suhkru koguse valmistuskäigus täpsustamata).
Mari-Liis - meie koduaia "küpressi" tõu oled üsna täpselt ära määratlenud. Ja taamal olev maja värviti ka eelmisel aastal vahemerelistesse värvidesse eelnevast kargest valgest. Nii see Itaalia tuligi koduõuele :)