9. august 2010

Metsaseene stroganoff

See seeneroog sai tegelikult alguse sellest, et koeraga jalutades leidsin paar armsat puravikupoega. Kuna nendest jäi veidi vähest, et perele seenestroganoffi teha, vudisin turule, kust oli keegi paraku kõik müügil olnud puravikud just enne mind kokku ostnud.


Mis seal ikka, kukeseeni oli samas turul kuhjaga ja nii saigi seekord metsaseene stroganoff päris tugevalt kukeseente poole kaldu. Muidu on ta väga-väga maitsev just puravikega. Nii et kel puravikke käepärast, siis eelistage ikka neid!
Tegemist on mahedamaitselise koorese seeneroaga, mida sobib süüa nii keedetud värskete kartulitega või siis krõbedaks röstitud saiaviilule kuhjates.
Mõnusa maitsenüansi annab seentele hautamise ajal lisatud törts sherry´t ja puneme (annab ikka harjuda selle keelereegliga, aga maitseürt pune ehk oregano käändub just täpselt nii) ürdine mahe maitse.
Vaja läheb:
1 keskmise suurusega sibul, hakitud
1-2 hästi peeneks hakitud küüslauguküünt
ca 500 gr metsaseeni, mida saab kupatamata pannile panna
oreganot ehk punet
paar supilusikatäit köögikoort (selle puudumisel vahukoort või ka hapukoort)
võid (ca 50 grammi)
sherry't või valget veini
soola, pipart
Itaalia tüüpi krõbedakoorelist ahjusaia


Prae keskmisel kuumusel pannil läbi sibul ja küüslauk, kuni need on klaasjad ja pehmenenud. Võta praetud sibul-küüslauk pannilt ja aseta kõrvale. Samale pannile kalla puhastatud ja tükeldatud seened ning korralik noaotsatäis võid. Hauta, kuni seentest eraldunud vedelik on aurustunud. Kalla sibula-küüslaugusegu pannile seentele lisaks, lisa korralik sorts sherry't või valget veini, lase korra kuumus läbi, et alkohol aurustuks. Sega juurde värske pune ja köögikoor (kui köögikoort ei õnnestu saada, siis paar lusikatäit vahukoort või hapukoort ning lase pannil koor kaaneta kuumutades parasjagu selliseks, et ei oleks vedel mass, vaid kreemine-koorene kaste ümber seente).
Maitsesta soola ja pipraga.
Serveeri värskelt röstitud saial ja puista peale veel värsket punet.

Inspiratsioon on pärit paari aasta tagusest ajakirjast Olive

10 kommentaari:

Pille ütles ...

Tuuli, nüüd on ametlikult lubatud ka 'pune-pune-punet' käänata ;) Ma ei harjunudki selle pune-puneme-punet asjaga ära, nii et see keelemeeste lahke uudis meeldis mulle väga!

Pille ütles ...

Panen igaks juhuks viite ka: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=158

Tuuli ütles ...

Pille - see on küll hea uudis. Mulle on alati veidrad tundunud need keeleuuendused, mis tegelikus kõnekeeles puuduvad. Vähemalt ei ole mina kuulnud küll kedagi rääkimas toidule puneme lisamisest.
Samamoodi ärritab mind see, et taigen-taigna on nüüdsest vale ja ainult tainas-taina-tainast õige (mõni aeg tagasi oli paralleelselt kasutusel, nüüd pidi lõpukirjandis juba veaks loetama). Inimesed ju räägivad taignast ja paljudel pakendisiltidelgi taigen kirjas.

i. ütles ...

Kas kuuseriisikatega saaks neist samalaadset head rooga? Panin kuuseriisikad purki omas mahlas ja võiga praetuna. Nüüd tahaks hõrku rooga külalistele neist pakkuda.

Tuuli ütles ...

i - julgen küll arvata, et kuuseriisikatega võiks see stroganoff olla väga maitsev. Ei ole küll ise läbi proovinud, aga arvan, et kuuseriisikate võrratu maitse saab ainult paremaks muutuda kõiki häid asju juurde lisades.

i. ütles ...

Tuuli, aitäh! Mulle retsept meeldib, võib hõrk olla. Ise olen veidi ohmakas: korjan nagu sõge, teen roogasid ja sisse igas variandis, aga ei söö. Seepärast ka küsimus, kuidas röösökötögö võib jääda :)

Tuuli ütles ...

i - sul siis seentega sama suhe nagu mul kookidega. Mulle meeldib hirmsasti kooke teha ja uusi maitseid katsetada, aga tavaliselt piirdub minu koogisöömine maitsekoosluse äraproovimisega kellegi teise taldrikult. No ei ole mulle seda magusasoont antud :)
Aga see seenestroganoff röösökötega... tead, tuleb lihtalt läbi proovida. Kaste on üsna hõrgu-õrna maitsega. Kuidas see kooslus tugevama-mõrkjama maitsega seente juures käituma hakkab, oleks täitsa huvitav järgi proovida. Ma oma nädalavahetusel korjatud riisikad suutsin juba kõik purki toppida ja katsetamismaterjali endal praegu kodus ei ole. Nii et kui esimesena riskid, siis võid kommida küll, kuidas asi toimis/ei toiminud. Kui jälle metsa seeni ahnitsema satun (kust küll leida õõnsaid anumaid, kuhu kogu see ahnuse vili toppida), siis proovin ise ka järgi :)

i. ütles ...

Eks uurin külalistelt, kuidas maitses ja jään lootma nende aususele ning annan siiagi teada. Ise ma ei söö ühtegi suutäit seeneroogasid. Seega ega ma teagi, kuidas mingi seen maitseb (mahedam, tugevam).
Minu kõik anumad on sisstegemisel viimseni kasutuses. Viimati korjasin ainult puravikke ja kuuseriisikaid, enam ei hakanud muid isegi võtma, pirtsutasin. Teised aga nautisid 4 suure pangega metsast väljamarssimist.

Tuuli ütles ...

i - see on küll altruismi valdkonda jääb tegevus. Kõik seenesõpradest külaliste nimel, teadamata isegi, kuidas üks seen maitseb. Minu imetlus :)

i. ütles ...

Tegin eelroa hoopis röösökötest ja see põhiroog tuli ikka puravikest, nagu retseptis soovitasid. Külalised kiitsid ja kiitsid muudkui. Aga küll ma selle riisikatega variandi ikka ära ka teen!