20. august 2010

Fiori di Zucca Ripieni

...ehk mozzarella ja anšoovisetäidisega praetud kõrvitsaõied.
Kõrvitsaõite ihaluse ajas mõni aeg tagasi mulle peale Mari-Liis oma blogis. Tuli kohe meelde, kuivõrd hõrgult maitsevad need kaunid kollakas-oranžid õied. Lisaks sellele on sellise toidu söömine tõeliselt esteetiline nauding ehk seda toitu on võimalik ka silmadega süüa.
Mure oli selles, et sel aastal ei olnud mul endal ühtegi kõrvitsalist kasvamas ning teadupärast kõrvitsaõied just tavapärane poekaup ei ole. Turult neid ka ei leia.Nii lasingi kuuldavale hädakisa ja õnneks leidub häid inimesi, kes oma kõrvitsaõied olid nõus ohverdama minu köögi ja kõhu heaks. Aitähhh, Naša!


Algust tegin kõrvitsaõite söömisega oma ühe armsaimas kokaraamatus soovitatud moel. Selles autentse itaalia köögi raamatus toodud retsept sisaldab ainult mozzarella ja anšoovisetäidist, ise olen ajapikku hakanud lisama veel ürte ja sidrunikoort.

Minu kõrvitsaõite hankimise tarneahel oli kiire. Ju siis olid mul neelud juba väljakannatamatuks muutunud. Sel ajal kui T õite ja muu kraami järgi käis, valmistasin mina täidise.
Täidis sai selline:
1 jämedalt riivitud mozzarellapall (ikka see 125 grammine)
ca poole sidruni riivitud koor
6 anšoovisefileed tükeldatuna
hakitud peterselli ja basiilikut
veidi lisasin ka ricottat, et täidis veidi paremini seoks. Mozzarella võib asendada ka ricottaga - mozzarellatäidis jääb kreemisem ja rikkalikum, ricottatäidis jälle kergem. Ricottatäidisele olen lisanud veidi riivitud parmesani ka. Maitsev on mõlemil moel ja ei oskagi üht varianti teisele eelistada.
Maitsesta vajadusel soola (anšoovis on üsna soolane, seega ei pruugi soola lisaks vaja ollagi) ja pipraga.

Ja kui täidis oli valmis, siis saabusidki kauaoodatud köögile ohvriks toodud kaunitarid.


Kas nad ei ole vastupandamatud!

Edasi läheb nii, et tuleb võtta iga lill eraldi kätte ja täidis ettevaatlikult õie südamikku suruda. Minul tuleb see kõige paremini välja lusika ja käte abil s.t. täidise surun lõplikult paika ikka oma sõrmede abil. Kui õis kusagilt kipub rebenema, siis silu rebend ilusti täidise ümber. Õite otsad jäta vabaks, et saaksid neid kergelt vindiga keerates täidetud õie sulgeda.


Paneeri õisi lahtikloptud munas ja siis (soovi korral soola ja pipraga maitsestatud) jahus. Prae kuumal pannil kuumas õlis, kuni krõbe küpse koorik on igast küljest õie ümber. Tõsta nõrguma köögirätile, et üleliigne õli käteräti sisse imbuks.


Itaalia kokaraamatus oli veel soovitus esmalt keerutada õisi jahus, siis munas ja siis veelkord pipraga maitsestatud jahus. Kes soovib, võib seda meetodit proovida. Mina olen hakanud eelistama lihtsamat ehk lihtsat muna + jahu varianti.

2 kommentaari:

Mari-Liis ütles ...

ehh, mõnus..:)

Anonüümne ütles ...

Kõrvits kasvab ja õitseb ka amplitaimena. Õied tulevad väiksemad.
Testitud toas suurel aknal, kus rekordarv õisi oli üle 40, nobedalt sai eest ära nopitud, et õitsemist kauemaks ergutada. Mõni aasta hiljem õues posti otsas suures amplis kasvas ka lillena, siis tulid mingid putukad jaole, palju näritud õisi.