4. juuni 2010

600 toidunautlejat, 300 jänkut ja kaunis suveõhtu

Saigi teoks pealtnäha hullumeelne idee tekitada keset Tallinna linna sadadele inimestele välirestoran. 3. juuniks ilmajaama poolt lubatud tuumatalve naasemine sai peatatud ja selle asemel oli võimalik nautida emotsionaalset ja enneolematut välirestorani keset Tallinna kesklinna.

Ma olen lummatud. Ja õnnelik. Ja tänulik, et sellest kõigest õnnestus osa saada.

Õnnelik, et leidub inimesi, kes suudavad ja tahavad napilt pool aastat peale oma restorani käimalükkamist ette võtta midagi sellist, mida terve mõistusega inimene ei teeks. Mugavusauku mittelubav ellusuhtumine on nakatav.

Lummatud sellest nooruslikust ja nakatavast entusiasmist, mis lubab hullustest unistada ja neid teoks teha.

Õnnelik, et meil on nii palju toredaid inimesi toitlustus- ja teenindusalal, kes selle hullusega kaasa tulid.

Lummatud toidust, mida tuli teha kombinaadile omastes kogustes ja mis oli sellele vaatamata väga nauditav. Forell aioli kastmega oli minu absoluutne lemmik!

Mul on paraku märkimisväärne süütunne 300 jänku ees, kes toodi ohvriks sellele õhtule. R.I.P.

Loodan, et kõik üritusel osalenud said tükikese seda kompromissitut energiat ja pealehakkamist ka endale kaasa. Maitsvast toidust täis kõhust ning heast veinist ülevast meeleolust rääkimata.

Tänud Romanile, Igorile ja Kaidile suurepärase soorituse eest.
Tänud Aivarile võimaluse eest sellest kõigest osa saada.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Uskumatu kui libe võib olla, kui tasuta piletid on saadud.... Tegelikult oli ürituse korraldaja ja läbiviija Carmen Catering, mitte Roman etc.

Tuuli ütles ...

Anonüümne - tänud viitamast. Siinkohal kiidusõnad ka Carmen Cateringile (kuigi toitlustus- ja teenindusala inimeste all pidasin just seda tubli kollektiivi silmas, mida ka ise üritusi korraldades olen korduvalt kasutanud).

Ma küll ei usu, et minu imetlus tubli korralduse ja soorituse eest oleks karvavõrdki väiksem tasuta piletita. Või peaks eeldama oma rahakoti raudade paotamine automaatselt virisevaks ja rahulolematuks kliendiks kehastumiks? Olen kuulnud kõigilt osalenutelt väga positiivset tagasisidet. Kahju, et eestlastele tänu- ja kiidusõnade aktsepteerimine nii raske on.

vernanda ütles ...

uskumatu, kui palju õelust mahub anonüümsusesse.

seda ma krt kartsin, et ainult 2 jalga küülikutel mängu läks. sest meie rehkendasime, et neid oli 175. lõhe osas 100 % nõus, küülik oli ka ok. koogiga oleks ohhoo suurem olnud, kui ma poleks seda Moonis enne söönud.

Liina ütles ...

uskumatu, kui tigedaks võib teha tasuta pääsmest ilma jäämine.
sain minagi kutsega sisse, aga kui seda poleks juhtunud, oleksin niikuinii kohal olnud. või oleks pidanud kutsele sülitama ja täie raha eest vingu valla laskma?
tegemist oli igas mõttes riskantse ettevõtmisega, millest kümme unistavad ja üks ette võtab. tulemuseks oli tõeline elamus - ainuüksi selle heasoovliku ja vastastikku püüdliku õhkkonna mõttes. tegijad olid valmis pakkuma ja külalised valmis vastu võtma. milleks siis oma rõõmu kordaläinud õhtu üle varjata?

ps. tegelt ma ütlen ausalt, igasugused anonüümsed igisejad tuleks küülikute asemel patta panna. vähem möla, rohkem konstruktiivset kriitikat, kui just peab.

Tuuli ütles ...

Liina - igati nõus ja minu ovatsioonid korraldajatele olid tingitud ka paljuski sellest, et elu jooksul on tulnud ka minul päris mitme ürituse korraldusega tegeleda ning seetõttu tean, kuidas tervik moodustub miljonist pisiasjast, millest igaüks paistab eriti hästi välja siis, kui sellega on tegeleda unustatud. Seetõttu siiras imetlus, kuidas ligi 600 inimesega eksperimentaaltingimustes õhtusöök kulges pea veatult. See oli kõrgem pilotaaž.
Ja samamoodi oleksime niikuinii ka ise ja oma raha eest tulnud ning ikkagi rahule jäänud. No ja ei olnud kohe kindlasti see esimene viisakas üritus minu elus, mida külastan, et esimese korra peale koha tingimusteta sillas olla :)))
Aga noh, vähemalt sai keegi hingelt ära öelda.

Liina ütles ...

Ei, Tuuli. Kui ikka miski hästi on, siis võib mokaotsast poetada, et noh, polnud viga. Aga kui isegi KÕIK hästi on, võib ka vinguda, et kõik oli hästi, aga elamust ei saanud.
Ma olen see inimene, kes teistele vahel hea meelega nö. profülaktilisi komplimente teeb, rääkimata olukorast, kui asi tõesti kiitmist väärt on. Nii et mulle käivad igasugused põhjuseta igisejad õudselt närvidele.