28. aprill 2010

Salatihooaeg

Ühe korraliku suvise grillimise juurde käib kindlasti salat.

Salatiained hetkel kõik otsapidi mullas jõudu ja rammu kogumas. Varsti piisab sellest, et korviga kasvuhoones või peenarde vahel (või ka turul) jalutamas käia ja vitamiinidest pakatavad koostisosad salatisse ongi olemas. Kasuta ainult oma fantaasiat nende kombineerimisel.
Seetõttu ei hakkagi iga veidi erineva koostisega salatit siia kohe üles riputama, vaid panen kirja hoopis ühe lihtsa, kuid äärmiselt lollikindla salatikastme. Maitsev lõpptulemus on garanteeritud.
Salatikaste valem on järgmine:
1 osa (valge veini) äädikat (võid asendada ka sidrunimahlaga)
3 osa oliiviõli
1 tl Dijoni sinepit (see teraline sinep siis)
1 hästi peeneks hakitud šalottsibul
soola
pipart
Lisaks võid veel juurde panna mett (annab väga mõnusa magusa nüansi lisaks). Kui tahad küüslaugust maitset, siis purusta üks küüslauguküüs salatikase sisse või pane mõneks tunniks pooleks lõigatud küüslauguküüs kastesse ja tõsta enne salatile valamist välja. Viimati kirjeldatud meetod annab õrnema delikaatse küüslauguse maitse.
Tegevuskäik: pane sool, pipar, sinep ja sibul kaussi. Sega äädikaga läbi ja nirista vähehaaval juurde oliiviõli.
Nii lihtne see ongi.
Pildil olevas salatis on beebispinati- ja salatilehed, kirsstomatid, värkse kurk ja redis ning noored koorega keedetud kartulid.

6 kommentaari:

Aet ütles ...

Tuuli, kus sa elad; mis suvest Sa räägid??? Külm on õues - täna käisin jälle kinnaste ja mütsiga. Te tõesti grillite juba? Hm, ja nüüd meenus mulle, et millal me viimati grillisime, oli isegi veel külmem... http://maitseelamused.blogspot.com/2010/01/miks-mitte-grillida-ka-talvel.html

Tuuli ütles ...

Aet - soe süda kombineerituna kolmest küljest majaseinaga piiratud terrassiga lubab vahel juba suvemänge mängida :) Lisaks õnnestus mul võita suur kotitäis grill-liha, mis tuleb ära küpsetada.
Aga no kui kristalselt aus olla, siis on meie grillimine selline, et grillmeister tõmbab mütsi pähe ja läheb teeb toidu õues grillil valmis. Ülejäänud pere passib akendest ja istume tuppa kaetud laua taha.
Hetkel võib õues grillmise ja õues laua taga istumise nippi rakendada nende külaliste puhul, kellega sa üle tunni aja suhelda ei viitsi :)))

Liina ütles ...

jajah, kui me kaks nädalat tagasi kalmaare grillisime, saime tulemuseks nädal aega kestva nohu ja kurguvalu. Aga ikka kangekaelselt õue kössitama, eks :-)

Tuuli ütles ...

Liina - mulle omamoodi meeldib see eestlaslikult ennastsalgav optimism, mis meid ajab märtsi lõpus esimeste päikesekiirte valgusele grillima. Vastik ja külm on küll, aga tahtmine on tugev. Ja suvelõpu märk on alati see, kui raatsid päikeselise ilmaga isegi korra toas olla :)
Mul on alati meie (meie siis laiemas mõttes) toimetamisi vaadates kujutluspilt mingitest satikatest, kes talve tulles oma urgudesse tõmbuvad ja pika pimeda aja ellujäämiskursused taaskord läbivad et siis esimeste soojade päikesekiirte maale laskudes silmi kissitades, pikast talvest sinakana, vaevatuna ja väsinuna, äkitselt askeldama asuvad.
Umbes sama pilt eestlaste suvi vrs talv nagu siin http://vimeo.com/11205494

Liina ütles ...

ma just ükspäev mõtlesin, et tegelikult talv ei ole loomulik aastaaeg. talveks sureb kõik ära, loodus on surnud, inimesed koomas, loomad talveunes.
ma ei ole üldse talveinimene, küllap ka seepärast püüame juba aprillis nägu teha nagu suvi oleks kohe-kohe käes.
see sitikate võrdlus on ka väga hea.

Tuuli ütles ...

Mina olen ka absoluutselt kindlalt suveinimene ning juulikuine Toskaana ei valmista oma lämbe kuumusega mulle ka mingied probleeme. Mida ei saa selle lõputu talve kohta siinkandis öelda.
Mulle tegelikult meeldib mu hea sõbra Kristiina teooria, tema viitas sellele, et meie esivanemad tegid sügistööd ära ja läksid siis energiasäästu režiimile - tõenäoliselt tehti lõunauinakuid, väljas eriti midagi toimetada ei olnud, istuti õhtul veidi koos ja mindi vara magama. Meie laseme ju sama hullumeelse tempoga terve talve - vara üles, tööl kiire, õhtul veel mingid üritused jne. Ja siis põeme deprekat, kuna kehal ei ole tegelikult energiat, aga kell 6 keset pimedat hommikut piiksub ikka voodi kõrval äratuskell. Ja head filmid algavad ka kell 22.00. Ei jõua siis enam lahke perenaine ja mõistev sõber ka olla. Kogu energia miinusmärgiga ja sotsiaalne aktiivsus soikus. Seni, kuni päike jälle kõrgel ja päevad pikad. Ja nii tegelikult ongi, et suvine suhtlusaktiivsus on ikka väga kõva ja talvel tõmbuvad kõik oma urgu alateadlikult energiat säästma
Ja seda olen ka juba aastaid rääkinud, et meie kliimavöötmes peaks olema põhiseaduslik kohustus iga päikeselise ja sooja ilmaga minna mere äärde või loodusesse. SEe on hädavajalik selleks, et suudaksime vääramatu jõuga saabuva pimeaja jälle üle elada.