5. märts 2010

Härjasaba Guinnessi õlles

Veisesaba mõttele tulin Kätrini blogi lugedes. See sabanduse idee tundus väga lahe vaheldus lihatoitude valdkonda. Igal juhul äraproovimist väärt (hiljem muidugi avastasin, et staažikate toidublogijate armeest on härjasaba vaimustus juba mõni aeg tagasi üle käinud)


Enne, kui Stockmanni sabapäevale läksin (neljapäev siis), tegin veidi uurimustööd Oxtaili teemal. Esimese hooga võtsin kätte oma reliikvia ehk 1926. aasta "Keedu- ja majapidamisnõu" raamatu. Oxtaili supp ilusti olemas. Koostisainete- ja valmistuskäiguga tutvumine leevendas minu indu - sabade keetmine esimese asjana ja 3 vasikaaju lisamine viimase asjana...eee....mitte et ma mingi pirts oleksin ja arvatavasti prooviksin ära ka eelpool mainitud koosluse kellegi poolt valmis tehtuna, aga ettekujutus sellest kuidas ma kinnisideena linna pealt ajusid otsin ja kui need mingi ime läbi 6 tunni pärast õnnestub leida, siis neid potti topin, et hiljem järeldada, et keegi ei suutnud vastikustunnet maha suruda ja suutäitki saadust proovida...On vist produktiivsemaid asju, millele oma energia suunata :)

Igal juhul õnnestus mul leida oluliselt sõbralikumaid kooslusi ning erinevaid veisesaba valmistamise võimalusi uurides jäid silma korduma hakkavad elemendid, millest juhindusin:
- malmpott.
- valmistamine vedelikus. Põhiliselt punane vein või tume õlu.
- pikk valmimisaeg. Miinimum 2 tundi, võib ka rohkem.
- tüümian. pea igas retseptis kordus tüümian.
- porgand. vt eelmine punkt
Kõike eelnevat arvesse võttes kolasin veidi oma kappides, tõin poest tüümiani ja Guinnessi õlu ning minu veisesaba raguu sai selline:
1 kilo veisesaba
2 porgandit
2 vart sellerit
1 suurem sibul
3 küüslauguküünt
3 loorberilehte
2 spl tomatikastet, et veidi hapumat nüanssi lisada
1 pudel Guinnessi õlu
1 tassitäis loomaliha puljongit (fondist või puljongikuubikust)
peotäis tüümiani, kas kuivatatult või värskelt
1 punane tšillipipar, seemned välja ja hakitud peeneks
8 kadakamarja, soola, pipart, lusikatäis sinepit.


Malmpoti põhja panin korraliku sortsu õli, seal pruunistasin veisesabad igast küljest. Siis tõstsin sabad välja, alandasin kuumust ning samas õlis kuumutasin läbi hakitud sibula ja küüslaugu. Lisasin tükeldatud porgandi ja selleri, sabalõigud, kallasin peale pudeli Guinnessi, sinna sisse kõik maitseianed. Puljongit niipalju, et liha ja juurikad oleksid kaetud. Ja siis pott podisema vähemalt kaheks tunniks.
Maitse oli valminud toidul väga suurepärane! Intensiivne, liimjas, sügav, tummine. Selline lihahimusid igati rahuldav. Liha paraku saba küljes liiga palju ei ole, kuid tekkiv maitsekooslus kompenseerib selle igati.
Juurde pakkusin kaalika-porgandi-kartulipüreed. Peale pudistasin värsket tüümiani.
Soovitan soojalt sabaafäärile minna. Pettuma ei pea!

4 kommentaari:

Piret ütles ...

See sabalugu ahvatleb, pean ennast ka sinna saba sappa sättima:)

vernanda ütles ...

see sabandus on lahe, ma ka ikka ennast ajan vahel neljapäeviti stokki, muil päevil on ka vahel ja keskturul ka

Mari-Liis ütles ...

neljapäeval siis sabasabas näeme

Tuuli ütles ...

Tahtsin just hõigata, et N stocka sabasabas lehvitame :)