18. jaanuar 2018

Kookose ja valge šokolaadi panna cotta veriapelsini ja tähtaniisi kastmega

Luksuslik ja samas lihtsa valmistuskäiguga dessert, mis sobib hästi just veriapelsinide hooaega. Muul ajal sobib seda loomulikult ka tavaliste apelsinidega teha, kuid veriapelsinide kirglik värvipalett annab sellele roale veel lisaväärtuse. Kui klassikaline panna cotta on valmistatud ikkagi tavalisest koorest, siis eksootilise maitsenüansiga kookospiim sobib selle Itaalia klassiku puhul samuti imehästi. Kookose ja valge šokolaadi magusust aitab veriapelsini ja vürtsidega rikastatud kaste hästi tasakaalu viia.



Kookose ja valge šokolaadi panna cotta veriapelsini ja tähtaniisi kastmega
4-le
Valmistamisaeg: 20 minutit + tarretumiseks vajalik aeg
4 dl kookospiima
4 lehte želatiini
70 g valget šokolaadi, tükeldatuna
Veidi õli vormide määrimiseks
2 veriapelsin mahl
3 sl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
Veidi vanilliekstrakti
3-4 tähtaniisi
Väike sorts Vana Tallinna likööri
1 veriapelsin, fileerituna



Määri väikesed portsjonvormid õliga. Aseta želatiinilehed mõneks minutiks külma vette likku. Kuumuta potis kookospiim, tõsta tulelt, lisa valge šokolaad ja lase sel kookospiima sees sulada. Tõsta želatiinilehed külmast vees kuuma kookospiimasegu sisse ja sega ühtlaseks, kuni želatiin on täielikult lahustunud. Kalla segu vormidesse ja aseta külma vähemalt paariks tunniks.
Tarretumise ajal valmista kaste. Selleks sega kastrulis veriapelsini mahl, suhkur, vanilliekstrakt ja tähtaniis. Keeda mõned minutid ilma kaaneta, kuni kaste muutub veidi paksemaks ja siirupiseks. Sega juurde Vana Tallinna liköör ja jahuta.
Serveerides tõsta igale taldrikule paar supilusikatäit veriapelsini kastet, sinna peale aseta vormist välja kummutatud panna cotta ning säti juurde fileeritud veriapelsini viile.

Postitus sündis koostöös DanSukkeriga.

12. jaanuar 2018

Pasta küüslaugu, suvikõrvitsa ja päikesekuivatatud tomatiga

Ma kadestan kõiki neid õnnelikke, kelle lapsed on sõbralikult köögiviljade osas meelestatud. Minul nii hästi läinud ei ole ehk siis erineval määral pirtsutajaid leiab igast vanusegrupist. Samas tiksub korralikul emal alati kuklas teadmine, et köögiviljade osa meie toidulaual peab olema päris suur, et toitumine oleks mitmekesine ja mõistuspärane. Supist taldriku äärde välja korjatud porgandid on paraku meie peres üsna korduv motiiv. Nii olen aastate jooksul välja töötanud terve hulga nipikaid toite, kuhu saab peita või kombineerida lapse lemmikuid toite ja sinna siis tiba köögivilja ka lisaks. Ehk siis ühtaegu nii päri- kui vastukarva pai. Ja ega need püreesupid meie menüüs ka ilma põhjuseta ole. Sealt juba porgandit välja ei nopi 😉
Kas pastaroogasid saab emade vandenõu ette edukalt rakendada.


Pastatoidud on ühed neist, mida kõige sagedamini välja hõigatakse, kui küsin, mida süüa soovitakse. Seetõttu on pastaroad viljakas pinnas, et sinna ka mitte niiväga oodatud ja soovitud komponente lisada. Mõõdukalt ja ettevaatlikult, kuid samas siiski tulemuslikult. Tingimuseks on see, et midagi välja toidust ei songita. Pastaihalus on piisavalt suur, et selle tuules ka mõned köögiviljatükid põske libistada. Nii on see lihtne ja samas väga maitsev pastaroog saanud üheks julma ema trikiks, mida kõik kolm last on ajapikku igati hindama ja armastama hakanud. Ja no tegelikult on see pasta ka niisama maitsev kõigi nende jaoks, kes end vabatahtlikult köögiviljasõprade hulka liigitavad.


Siin toidus on ainult mõned lihtsad komponendid - suvikõrvits, päikesekuivatatud tomatid, küüslauk, oliiviõli ja loomulikult pasta. Mina olen olude sunnil hakanud kasutama gluteenivaba pastat ning kellel sama soov, siis väga mõnusat gluteenivaba pastat pakub "Free From" kaubamärk. See on just selline pasta, mille puhul ei usukski, et tegemist ei ole tavalise pastaga. Mis suvikõrvitsasse puutub, siis võimalusel eelista helerohelise koorega isendeid. Talvisel ajal leiab neid pigem turult kui poest (olen kohanud nii Keskturul kui Balti Jaama turul). Poes müüdavad tumedakoorelised suvikõrvitsad kipuvad olema mõrkja koorega ja need võiks siis ära koorida. Suvel korja võimalusel muidugi oma peenralt noori ja mahlaseid isendeid.


Päikesekuivatatud tomati asemel võid kasutada ka poolitatud kirsstomateid. Või mõlemaid korraga. Ja kui oled kitsejuustusõber, siis sobib peale riivitud parmesani juust asendada veidi reljeefsemat maitseelamust pakkuva pecorino juustuga. Sobib sinna kombosse imehästi. Kui soovid aga vegan-versiooni, siis jäta juust üldse lisamata või puista peale hoopis pärmihelbeid või ka isetehtud India pähkli parmesani.


Pasta küüslaugu, suvikõrvitsa ja päikesekuivatatud tomatiga
4-le
Valmistamisaeg: 20 minutit
300 g lühikest pastat (nt pennesid)
4 sl oliiviõli
2-3 küüslauguküünt, hakituna
1 suurem või 2 keskmist suvikõrvitsat, vajadusel koorituna ja tükeldatuna
1 dl valget kuiva veini
150 g päikesekuivatatud tomateid, tükeldatuna
värsket peterselli
värsket basiilikut
värskelt riivitud parmesani juustu
soola ja värskelt jahvatatud musta pipart
50 g võid (võid asendada näiteks päikesekuivatatud tomati õliga)
100 g parmesani (või pecorinot), riivituna
Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ja prae küüslauku õli sees mõned minutid. Ära pruunista. Lisa tükeldatud suvikõrvits ja hauta umbes 5 minutit. Kalla siis pannile vein, lase keema tõusta, kuumuta läbi ja lisa siis hakitud petersell ja basiilik. Alanda kuumust, lisa pannile ka päikesekuivatatud tomat ning hauta kaane all veel umbes 5 minutit.
Keeda pasta rohkes soolases vees kuni see on al dente ehk siis mitte päris pehme. Tavaliselt kulub selleks ca 1 minut vähem kui pakendil etteantud keetmisaeg. Kurna ja jäta veidi pastakeeduvett alles. Sellega saad vajadusel liiga kuivaks tõmbuvat pastarooga jälle mahlasemaks muuta.
Kalla kurnatud pasta pannile, kus hautasid suvikõrvitsat. Sega läbi. Maitsesta soola ja pipraga ja puista pasta sisse või ning osa riivitud juustust. Tõsta pasta võimalusel eelsoojendatud taldrikutele, puista peale ülejäänud juust ning serveeri kohe.

11. jaanuar 2018

Soe köögiviljasalat ürdikastme ja fetajuustuga

Jaanuarikuu kipub olema reeglina köögiviljasõbralikum kui sellele eelnev suurelt jaolt pidustuste ja pidusöömingute tähe all mööduv detsember. Vähemalt ise tunnen küll, et toeka ja lihase toidu mõõt saab ühel hetkel täis ja kui kuulata seda, mille järele hing õhkab, siis on see reeglina ja valdavalt taimne toit. Külmal talvisel ajal ei ole samas krõmpsuv salatileht ja jäiselt krõmpsuv kurk ehk kõige ihaldatum valik. Selle ebakõla aitavad ilusti ületada soojad salatid, mis küll ühest küljest kergemat sorti taimsed road, kuid tänu vürtsidele ja soojusele sobivad hästi ka jahedasse aega hinge ja keha soojendama.


Siin soojas salatis saavad kokku punane sibul (ahjuköögiviljade seas täielik lemmik!), fenkolimugul, baklažaan ning tomat kahel kujul ehk ahjutomatina ja päikesekuivatatud tomatina. Maitseks vürtse ja küüslauku. Viimistleda võib seda salatit ürdikastmega ning taldrikule sättides sobib juurde pudistada ka fetajuustu. Kui soovid aga täiesti taimset versiooni, jäta fetajuust lisamata.


Soe köögiviljasalat ürdikastme ja fetajuustuga
4-le

2 punast sibulat, sektoritena
2-3 küüslauku, tükeldatuna
1 suurem baklažaan, tükeldatuna
300 g kirss- või ploomtomateid, poolitatuna või sektoritena
1 fenkol, õhukeste sektoritena
50 g päikesekuivatatud tomateid, väiksemaks hakituna
1 tl suitsutatud paprika pulbrit
1/2 tl jahvatatud vürtsköömneid
oliiviõli
soola ja pipart
Veidi vedelat mett või vahtrasiirupit

Ürdikaste:
peotäis värsket peterselli, jämedalt hakituna
peotäis basiilikut, jämedalt hakituna
3-4 sl oliiviõli
sidrunimahla
soola

Serveerimiseks fetajuustu, värsket basiilikut

Tõsta ahjuplaadile sibul, baklažaan, fenkol, tomat, päikesekuivatatud tomatid ja küüslauk. Puista peale vürtsid, sool ja pipar ning nirista peale mesi või vahtrasiirup ja oliiviõli. Sega kõik kätega läbi ja rösti ahjus 180 kraadi juures ca 45-55 minutit. Paar korda sega küpsemise ajal köögivilju, et nad ühtlaselt küpseksid.
Köögiviljade küpsemise ajal valmista ürdikaste. Selleks tõsta kõik koostisained purustajasse või blenderisse ja töötle ühtlaseks.
Serveerimiseks tõsta köögiviljad taldrikule, nirista peale ürdikaste ja pudista peale fetajuust. Laota salatile veel värskeid ürte ja jahvata paar keerdu musta pipart.
Serveeri soojalt.


Selles soojas salatis võid koostisosasid vastavalt oma eelistustele vahetada. Sinna kooslusesse sobivad hästi ka erinevad juustud - kes soovib pikantsemat tulemust, võib lisada sinihallitusjuustu. Hästi mõnus jääb ka praetud halloumi juust. Klassikutest võib aga proovida parmesani laaste või siis ka grillitud kitsejuusturatast salatile krooniks sättida.

6. jaanuar 2018

Vürtsikas Maroko läätsekarri bataadi ja paprikaga. Täiesti taimne, mõnusalt soojendav ja kõhtutäitev

Ei ole ma siinkohal originaalne ega üllatav tõdemusega, et peale jõulude ja aastavahetuse tralli ja segaseid söömaaegu sooviks keha (ja hing) midagi kergemat ja taimsemat. Pidulauad on küll vahvad, kuid meie seedetraktile põhjustavad need paraja ensümaatilise šoki. Samas ei lase meie traditsioonid ja kombed pühade paiku ka askeetlikkkust viljeleda ja nii närimegi end läbi piduhooaja ja lülitame jaanuaris veidi kergema menüü peale. Kui vaadata sellest küljest, et meil on õnn elada külluslikul ajastul, kus pea kõik üleilma kuulsad hõrgutised on meil saadaval, siis peame tegelikult tänulikud olema. Ja parajalt targad, et kõige selle peale ikkagi mõistliku ja targa toitumise põhimõtteid ei unustaks.




Taimsed karriroad on üks selline toit, mida ikka ja jälle armastan teha. Kui sinna lisada veel läätsesid, siis on minu jaoks üsna täiuslik kooslus valmis. Läätsed (ja ka teised kaunviljad) on toiduained, mida tasuks oma toidulauale sageli sättida. Põhjuseks see, et läätsed on väga heaks taimse valgu allikaks. Lisaks valgule sisaldavad läätsed ka märkimiväärsel hulgal foolhapet ja rohkelt kiudaineid, millest meie tavapärase lääne stiilis toitumise puhul kipub nappima. Seega, süües läätsesid võid olla kindel, et seedimine püsib vilkana ning samas on veresuhkrutase kontrolli all. Läätsed on väga hea valik nende inimeste menüüs, kes on hädas diabeediga ja ka kõrge kolesterooliga. Mineraalainetest saab läätsedest kaaliumit, rauda, magneesiumi, fosforit, tsinki ning B-6 vitamiine. Läätseroogadele tasuks lisada C-vitamiini sisaldavaid toiduaineid, selle abil saab parandada läätsedes sisalduva raua omastamist. See roog on oma olemuselt üsna täiuslik erinevate lisandite tõttu. Nimelt napib läätsedes A-vitamiini, kuid lisatud porgand hoolitseb selle eest. Kaltsiumidoosi eest hoolitseb roale lõpus lisatav spinat, C-vitamiini lisab sidrunimahl ja paprika ning kui läätsekarri juurde pakkuda aurutatud riisi, siis lisandub ka aminohape metioniin, mida läätsedes ei ole. Läätsesid koos teraviljadega süües saab kätte kõik asendamatud aminohapped ja see on oluline just nende puhul, kes lihast ja piimast on loobunud.



Mina kasutasin seekord läätsekarri valmistamiseks Slow Cooker potti. Tavapäraselt seostub see valmistusviis pikka hautamist vajavate liharoogadega, aga samas on väga mugav Slow Cookeris valmistada ka pikka leotamist-hautamist vajavaid ubasid-herneid-kikerherneid-läätsesid. Piltlikult saab ühe valmistuskorraga ühendada nii leotamiseks kui ka keetmise ja sõltuvalt sellest, mis režiimi kasutada, saab näiteks kikerherned 6-12 tunniga keenuks. Madalamal temperatuuril ehk "slow" režiimil siis kauem ja "high" režiimil siis umbes poole kiiremini.


Vürtsikas Maroko läätsekarri bataadi ja paprikaga
6-8-le
Valmistamisaeg: ettevalmistusaeg 10-15 minutit + 4-8 tundi Slow Cooker potis hautamiseks või ca 2 tundi tavalises ahjus hautamiseks
400-500 g bataati, koorituna ja tükeldatuna
2-3 porgandit, koorituna ja tükeldatuna
2-3 vart sellerit, tükeldatuna
1 suurem paprika, tükeldatuna
5-6 küüslauguküünt, hakituna
4 dl läätsesid
2 sibulat, koorituna ja hakituna
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl Madrase karripulbrit (või muud karripulbrit)
1 tl suitsutatud paprika pulbrit
1/2 tl tšillihelbeid
1/2 - 1 tl kurkumit
1/2 tl kaneeli
Oliiviõli
ca 1,5 l puljongit
100 g beebispinatit, jämedalt hakituna
sidrunimahla
serveerimiseks värsket koriandrit, hakitud tšillit, Kreeka jogurtit
soola ja pipart
Hauta esmalt pannil keskmisel kuumusel sibulat kuni see on klaasjas. Lisa kõik vürtsid pannile, sega läbi ja hauta, kuni vürtsid muutuvad aromaatseks.
Tõsta bataat, porgand, seller, paprika, küüslauk, läätsed, eelnevalt praetud sibul koos vürtsidega ja kuum puljong haudepotti. Kata kaanega ja hauta "low" režiimil 6-8 tundi või "high" režiimil 4-6 tundi. Tavalise potiga ahju pannes hauta 160 kraadi juures ca 2 tundi või kuni läätsed on parajalt pehmeks keenud ning kogu hautis ühtlaselt paksenenud.Tõsta umbes pool hautisest potist välja ja töötle kas blenderis või saumikseriga ühtlaseks. Sega tükilina ja purustatud osa omavahel kokku ja lisa nüüd jämedalt hakitud spinat ja sidrunimahl. Sega läbi ja lase spinatil pehmeneda. Maitsesta hautis lõplikult soola, suhkru ja pipraga. Serveerides lisa värsket koriandrit ja hakitud värsket tšillit. Juurde võid pakkuda paksemat Kreeka jogurtit ja aurutatud basmati riisi.


Kui soovid endale Slow Cooker potti, siis kaupluses Ülemiste kaupluses Kulp on saadaval CrockPot firma aeglase hautamise potid. Kui aga poest ei ole võimalik läbi minna, siis neidsamu köögiabilisi saab tellida ka www.homedecor.ee veebipoest SIIT. Sisestades voucheri koodiks "ISETEHTUD", võid soetada selle poti endale 15%-lise soodushinnaga.

2. jaanuar 2018

Hummus päikesekuivatatud tomatiga. Hummusest kui väetoidust veidi põhjalikumalt

Kaunist ja maitseküllast uut aastat kõigile! Et tuleks üks rahulik ja ilus aasta. Ja kui veel tohib soovida, siis sooja ja päikeselist suve ootaks ka väga 🌞
Peale jõulude ja aastavahetuse pidusöömaaegade paraadi ja lõputuid liharoogi ihkab keha ehk veidi kergemat aasta algust. Seapraad ei tundu enam väga teema olevat, pigem sooviks nüüd veidi puhastuda. Kevadine paast on küll veel kaugel, aga pisut kergema režiimi peale sooviks vist paljud lülituda.


Minu jaoks on saanud hummus või tegelikult hummuselised asendamatuks. Hummulisteks nimetan siis erinevate lisanditega, kuid hummusega samal põhimõttel valmistatud roogasid. Mite et hummus ka oma tavamoel mulle ei meeldiks, aga kui seda sageli süüa, siis vahel on päris tore erinevate maitsetega mängida. Üheks lemmikuks hummuse arenduseks on saanud aga päikesekuivatatud tomatitega hummus, kus lisaks tomatitele on maitset andmas ka suitsutatud paprika pulber. Tulemuseks on tavapärasest veidi võimsama maitsekombinatsiooniga väga mõnus hummus, mis sobib nii dippimiseks, leivakatteks või salatilisandiks.
Hummus on oma olemuselt tegelikult üks suurepärasemaid toite, mida võiks juba tervise huvides üsna sageli oma toidulauale sättida. Hummuse põhikomponendiks on kikerherned, mida võib  siis kas ise leotada-keeta (arvesta siinkohal ca 12-16-tunnise ajakuluga, mis kulub esmalt leotamiseks ja siis keetmiseks, aga maitse on muidugi seda pingutust väärt) või siis kasutada juba konserveeritud kikerherneid. Viimase variandi kasutamise puhul soovitan kikerherneste vedeliku ära kurnata ja kikerherned läbi pesta. Kikereherneste vedelik tekitab nimelt ohtralt kõhugaase. Kikerherneid võiks aga oma menüüsse sättida seetõttu, et need sisaldavad ohtralt taimseid valke (16-30%), palju väärtuslikke mineraalaineid ja kiudaineid. Just tänu suurele kiudainesisaldusele on kikerherned veresuhkru tasakaalus hoidmisel olulised ning nende glükeemiline koormus on madal. Teisisõnu tekitavad kikerherned täiskõhutunde ilma veresuhkrut kõrgele tõstmata pikaks ajaks, muutes samas seedimise vilkaks. Kiudained koosmõjus  taimsete valkudega aitavad aga kaasa sellele, et meil tekib täiskõhutunne pikaks ajaks. Kikerhernestel on tänu kiudainete suurele hulgale ka diureetiline ehk vett kehast välja viiv ja samas seedimist ergutav toime. Lisaks on kikerherned ka suure rauasisaldusega, mille omistamine on eriti efektiivne koos C-vitamiiniga, mistõttu sobib näiteks väga hästi hummusesse lisada veidi sidrunimahla.
Hummuse puhul lisandub kikerhernestele veel mitu väekat toiduainet - seesamiseemnepasta ehk tahhiini, mis on tulvil B1-vitamiinist, magneesiumist, mangaanst, kaltsiumist, rauast ja fosforist ning samuti kiudainetest. Küüslaugu kasulikke omadusi ei pea vist pikemalt tutvustama ning sidrunimahl aitab siis eelkõige C-vitamiini lisada. Hummusele lisatud oliiviõli aitab lisada väärtuslikke küllastumata rasvhappeid.
Kui kasutad kuivatatud kikerherneid, leota neid esmalt 10-12 tundi, kurna, kalla peale puhas vesi ning keeda 1,5-2,5 tundi, kuni kikerherned on soovitud pehmusega.


Hummus päikesekuivatatud tomatiga
4-6-le
400 g purk kikerherneid, kurnatuna ja loputatuna või ca 100 g kuivatatud kikerherneid*
1-2 sl tahhiinit (võid asendada ka maapähklivõiga, päevalilleseemnevõide või mõne pähklivõidega)
1-2 küüslauguküünt, koorituna ja jämedalt tükeldatuna
1 tl vürtsköömneid
soola ja pipart
oliiviõli
5-6 päikesekuivatatud tomatit, tükeldatuna
1 tl jahvatatud suitsutatud paprikat
Tõsta kõik koostisained blenderisse või purustajasse ja töötle ühtlaseks. Maitsesta soola ja pipraga. Võid maitseks lisada ka päiksesekuivatatud tomatite õli. Paku kas dipikastmena või võileivakattena.


* Kuivatatud kikerherneid leota esmalt 10-12 tundi ja keeda siis 1,5-2 tundi kergelt soolases vees, kuni need on soovitud pehmusega.

29. detsember 2017

Värsked austrid habanero-tomati mignonette kastmega

Aasta lõpp läheneb ja sellega kaasnevad pidulikud hetked muutuvad üsna sagedasemaks. Pidulikule lauale sobib hästi sättida erinevaid mereande, mille valik on meil aasta-aastalt järjest paremaks muutunud. Austrid, kaheksajalad, värske tuunikala, kammkarbid, merekarbid, krevetid, homaarid ja mitmed eksootilised mereannid on sagedased külalised meie parimate poodide kalaosakonnas ja millal siis veel neid lauale sättida, kui pisut pidulikumal aastat kokkuvõtval ajal uue ja särava aastaringi ootuses.


Mereandide puhul on esmaseks kriteeriumiks nende värskus. Kui see nõue on täidetud, siis vajavad nad reeglina üsna vähe. Mõned kvaliteetsed lisandid, ohtralt hoolt ja armastust, vahel kiirelt ka kuumtöötlemist ning hõrgutavad ja kerged pidulikud road ongi valmis. Heaks vahelduseks jõuluaegsetele rasketele roogadele.



Austreid kas armastatakse jäägitult või siis ollakse kindlalt seda meelt, et süüa need mereannid küll ei sünni. Kes esimesse gruppi kuuluvad, teavad, et värsket austrit on raske millegi muuga võrrelda ja et austrid suudavad täita nii mõnegi hõrgu ja üleva hetke. Austritele võib lisaks pakkuda kerget ja vürtsikat mignonette kastet, mis delikaatsele värskele mereannile kauni raamistuse vormistab.

Austrid habanero-tomati mignonette kastmega
4-le
Valmstamisaeg: 10 minutit
16 värsket austrit, värskelt avatuna
1 keskmise suurusega tomat, seemned eemaldatud ja peeneks hakitud
1 šalottsibul, peeneks hakituna
Veidi värsket koriandrit, hakituna
2 sl värsket laimimahla
1 habanero tšillipipar, seemned eemaldatud ja hästi peeneks hakitud
Soola ja pipart
Mignonette´i valmistamiseks sega omavahel kausis tomat, šalottsibul, koriander, laimimahl ja habanero tšilli. Maitsesta soola ja pipraga. Ava austrid, tõsta need jääga vaagnale ja tõsta igale austrile umbes 1 tl mignonette kastet. Ülejäänud kaste tõsta kausiga austrite juurde, kust igaüks saab seda soovi korral juurde tõsta. Serveeri koheselt.

Retsept ilmus 2017. aasta novembri-detsembrikuises Toit&Trend ajakirjas.

28. detsember 2017

Vürtsikad ahjuköögiviljad piiniaseemnete ja koriandriga

Vürtsikad ahjuköögiviljad on tõeliselt soojendav toit, mida sobib nii omaette sooja salatina süüa või siis ka liha- või kalaroogadele kõrvalroaks sättida. Kui soovid köögivilju eraldi roana serveerida, siis võid sinna peale veel feta- või kitsejuustu puistata. Soolakas ja kreemine juust sobib särtsakate köögiviljadega suurepäraselt. Külluslik kaste keeda kokku rapsiõlist, palsamiveiniäädikast ja vürtsidest. Õliga kaste sobib eriti hästi just porganditega, kuna porgandis sisalduv väärtuslik beetakarotiin, mis kaitseb meie nahka ja kopse vähi eest, on rasvlahustuv ehk siis meie organism saab seda kätte vaid siis, kui sööme porgandit koos rasvainega. D-vitamiini sisaldav rapsiõli sobib seetõttu talviste ahjuköögiviljade juurde suurepäraselt, olles ühtaegu nii maitsev kui ka tervist toetav lisand sellele värvilisele köögiviljavaagnale. Sellised köögiviljad sobivad hästi ka jõulude ning aastavahetuse ajal pidulauale sättimiseks. 




Vürtsikad ahjuköögiviljad piiniaseemnete ja koriandriga
4-le
500 g porgandit, koorituna ja tükeldatuna
2 punast sibulat, koorituna ja sektoriteks lõigatuna
1 fenkol, sektoriteks lõigatuna
4 sl Risso rapsiõli
Soola ja pipart
3 sl piiniaseemneid
1 tl koriandriseemneid, noaküljega puruks vajutatuna
Näpuotsaga tšillihelbeid
½ tl suitsutatud paprikapulbrit
2 sl palsamiveiniäädikat või punase veini äädikat
1 sl sidrunimahla
Värsket koriandrit serveerimiseks
Laota tükeldatud porgand ühele ahjuplaadile ja teisele ahjuplaadile säti fenkol ja sibul. Piserda ca 2 sl rapsiõliga köögiviljad üle, sega käte abil ühtlaselt õliseks, maitsesta soola ja pipraga. Rösti 200-220 kraadi juures porgandit ca 35-45 minutit ja fekolit ning sibulat 20-25 minutit, kuni köögiviljade servad hakkavad kergelt pruunistuma.
Tõsta piiniaseemned, koriandriseemned, tšillihelbed, paprika ja 2 sl õli väiksemasse kastrulisse ja kuumuta kuni keemiseni. Lase vaikselt muliseda paar minutit ja tõsta siis pliidilt ära. Jahuta veidi ning sega juurde palsamiveiniäädikas ja sidrunimahl. Maitsesta soola ja pipraga.
Piserda ahjuköögivilju kastmega, sega need läbi ja tõsta siis serveerimistaldrikule. Serveeri kohe ja serveerides lisa köögiviljadele veel värsket koriandrit.


Postitus sündis koostöös Rissoga.

22. detsember 2017

Kas oled jõuludeks valmis? Pidulauatäis ideid jõululaua katmiseks

Käes on jälle see aeg, kui akna taga laiuv nukker pimedus saab küünalde valgusega tasakaalu viidud ning jõulutuled majadel ja tubades süüdatud. Veidi ärev ootus advendiajal saab kroonitud jõuluõhtul pidulikuks jõuluõhtusöögiks, kus laua ümber need kõige-kõige kallimad. Korraks ei kiirusta keegi kusagile, kõigil on aeg rääkida ja kuulata. Ja vahepeal mõni ajaproovile vastu pidanud ja klassikasse kuuluv jõulusalm ka lugeda, kui jõuluvana juhtub läbi astuma või niisama jõulupakkide jagamiseks läheb.


Jõululauale sätitavate toitude puhul on aukohal klassika. Sel õhtul jäävad trendiroad, eksootilised viljad ja patuvavad toidud korraks kõrvale. Samas võib ka vanu häid klassikuid veidi põnevamaks muuta – näiteks proovida seakülge küpsetada viskimarinaadis või siis jõulukeeksile lisada meie oma õuna dessertveini. Väikesed vimkad on lubatud ka jõulude ajal ja üldpilt jääb siiski turvaliselt jõuluseks.


Kihisev tervitusjook granaatõunaga
Kihisev tervitusjook võiks olla meeleolukaks alustuseks igale pidulauale. Inspireerituna talvest ja talvistest maitsetest, võib jõululaual olla tervitusjoogiks granaatõunamahlaga kombineeritud vahuvein, kus maitseaktsenti lisamas nii sidruni- kui ingverimahl. Sel moel on see ühtaegu nii tervitus- kui ka tervisejook.
8-le
750 ml pudel cavat (või muud vahuveini)
2-3 dl naturaalset granaatõunamahla
1 sidruni mahl
Veidi ingverimahla (pigista välja peenelt riivitud ingverist)
Soovi korral paar teelusikatäit vahtrasiirupit
Granaatõunaseemneid
Sega omavahel granaatõunamahl, sidrunimahl, ingverimahl ja vahtrasiirup. Võimalusel kasuta šeikerit. Kurna saadud segu ja jaota klaaside vahel. Täida klaasid jahutatud cavaga, puista peale granaatõunasemneid ja serveeri kohe.

Mandariinijook mündiga
Pisut mündimaitseline mandariinijook on parajalt värskendav klaasitäis. Eriti jõulude ajal, kui on mahlaste mandariinide kuldaeg. Võimalusel prassi mandariinimahl ise, nii saad tulemuseks eriti maitseküllase ja puhta maitsega joogi. Mandariinimahla saab tempida kas siis kihiseva apelsini- või sidrunilimonaadiga või siis ka poolmagusa vahuveiniga.
8-le
7-8 dl mandariinimahla (võid asendada ka värskelt pressitud apelsinimahlaga)
Paar peotäit granaatõunaseemneid
Mõned viilutatud mandariinid ja apelsinid
1-2 tl piparmündiekstrakti
750 ml kihisevat naturaalset apelsini- või sidrunilimonaadi (võid kasutada ka poolmagusat vahuveini)
Mõned mündioksad
Sega omavahel mandariinimahl, piparmündiekstrakt ja apelsinilimonaad. Jaota klaaside vahel ning lisa viilutatud mandariinid ja apelsinid koos mündilehtedega. Soovi korral võid lisada klaasidesse ka jääd. 

Külluslikus kastmes kauaküpsenud seakülg on iga pidulaua ehe ja maitsemeelte meelitaja. Seakülge pikalt küpsetades on tulemuseks kahvli all laiali lagunev mahlane liha, millele annab eriti hõrgu maitselisandi veel viskist ja palsamiveiniäädikast valmistatud magusvürtsine kaste. Tõeliselt turvaline talveroog, mis kui loodud pidulauale sättimiseks.


Viski ja palsamiveiniäädikaga marineeritud kleepuv seakülg
8-le
Valmistamisaeg: ca 4 tundi
1,5 kg tükk seakülge
1 dl viskit
1,5 dl palsamiveiniäädikat
2 dl puljongit
1,5-2 dl rafineerimata roosuhkrut
4-5 küüslauguküünt, koorituna ja lapikuks vajutatuna
2 pulka kaneelikoort
2 loorberilehte
3 tähtaniisi
Kalla viski, palsamiveiniäädikas, puljong, suhkur, küüslauk, kaneel, loorber ning tähtaniis kastrulisse. Lase keema tõusta ja keeda vaiksel tulel paar minutit, kuni see veidi pakseneb. Tõsta seakülg nahk allapoole küpsetuspannile. Kalla peale kaste, kata küpsetuspann kas kaane või fooliumiga ja tõsta eelkuumutatud ahju 180 kraadi juurde. Küpseta 3 tundi 30 minutit kuni 4 tundi. Aeg ajalt kasta seakülge kastmega. Serveerides lõika seakülg viiludeks ja paku juurde pannil olevat kastet. Kastmelt võid üleliigse rasva eelnevalt pealt ära riisuda  ja soovi korral veel veidi kokku keeta. 



Kartulilõõts rosmariini-küüslauguvõiga
Korralikul jõululaual peab olema meie rahvusmugul kartul. See on kindel! Et aga pidulauale mitte tavalist keedetud kartulit sättida, võib pühade puhul veidi peenema roa valmistada ning õhukesteks viiludeks töödeldud kartulit küüslaugu-rosmariinivõis küpsetada. Nõuab küll veidi nokitsemist, aga viib ikka keele alla küll.
8-le
Valmistamisaeg: ca 1 tund
Ca 1 kg kartuleid, koorituna
Oliiviõli
100 g võid
3-4 küüslauguküünt, hakituna
Mõned oksad rosmariini
Soolahelbeid
Värskelt jahvatatud musta pipart

Viiluta kartul hästi õhukesteks viiludeks. Võimalusel kasuta mandoliini, nii saad ühtlase paksusega viilud. Aseta külma vee sisse. Nõruta kartulid veest kuivaks. Kuumuta pannil keskmisel kuumusel või (väldi kõrbemist). Lisa või sisse hakitud küüslauk ja väiksemaks rebitud rosmariin. Maitsesta soola ja pipraga. Lase võil veidi maitsestuda ja sega siis kartuliviilud maitsestatud võiga. Piserda ahjuvorm oliiviõliga ning lao sinna sisse kartuliviilud. Kuumuta ahi 180 kraadini ning küpseta kartuleid ca 40-45 minutit, kuni nad on kuldsed ja ääred hakkavad kergelt pruunistuma. Serveeri lisandina erinevate pearoogade juurde. Soovi korral võid kartulitele veel kümmekond minutit enne ahjust välja tõstmist riivitud juustu peale puistata. 


Kelmikas rebitav kuklikuusk, mis sobib hästi jõululauale tavalise saia asemel sättida. Kerkides küpsevad kuklikesed üksteise külge ja nii saab kokku ühe suure kuuse, mille küljest saab siis väiksemaid kukleid rebida. Lisaks sobib pakkuda petersellipestot, mida kuusele sättides saab veidi tumerohelist värvi ka lisada.



Kuklikuusk petersellipestoga
8-10-le
Valmistamisaeg: 20 minutit + kerkimiseks vajalik aeg
5 dl piima, toasoojana
1 pakk kuivpärmi või 30 g presspärmi
1 tl soola
200 g võid, sulatatuna
2 muna
Ca 800 g nisujahu
3 sl suhkrut
Muna määrimiseks
Petersellipesto:
200 g peterselli
2 dl oliiviõli
2 küüslauguküünt
50 g pecorino või parmesani juustu
50 g päevalilleseemneid
Soola
Sega piima hulka pärm ja umbes pool jahust. Jäta sooja kohta kerkima, kuni tainas mullitama hakkab. Lisa tainale sool, sulatatud ja jahutatud või, munad ning ülejäänud jahu. Sõtku tainast, kuni see on läikiv ja ühtlane ning lööb käte ja kausi küljest lahti. Puista peale jahu ja jäta umbes tunniks kerkima, kuni tainas on kahekordseks paisunud.  Kerkinud tainast vormi käte vahel rullides väiksed kuklid ja lao need kuuse kujuliselt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile üksteise kõrvale. Lase ahjuplaadil ca pool tundi kerkida, määri siis lahtiklopitud munaga ning küpseta 200-210 kraadises ahjus ca 15 minutit, kuni kuklid on kuldsed.
Petersellipesto jaoks tõsta kõik koostisained purustajasse või blenderisse ja töötle ühtlaseks. Serveeri kukleid koos petersellipestoga.


Kuum jõulusangria
Külmal ajal on kuumad joogid hinnas ning muidu suvepidude joogistaariks oleva sangria moel saab valmistada ka kuuma jõulusangriat. Särtsakust lisavad tsitruselised ja maitsesügavust annavad jõuluvürtsid. Kui on soov valmistada alkoholivabat sangriat, võib punase veini asemel kasutada granaatõunamahla.
8-le
750 ml pudel punast veini (alkoholivaba variandi puhul asenda näiteks granaatõunamahlaga)
1 l jõhvikamahla
4 mandariini, õhukeste viiludena
2 apelsini, õhukeste viiludena
1 sidrun, õhukeste viiludena
2-3 kaneelikangi
4-5 tähtaniisi
4-5 nelgitera
Veidi suhkrut või siirupit

Kalla potti punane vein, jõhvikamahl, viilutatud tsitrused ja vürtsid. Kuumuta, kuid ära lase keema tõusta. Soovi korral maitsesta suhkru või suhkrusiirupiga. Kalla kuumalt klaasidesse ja serveeri kohe. 

Ükski pidulaud ei ole täiuslik ilma magusroata ja pühade ajal ei tohi ka desserdiga koonerdada. Imemaitsev pühademekiga küpsetis, kus pearollis on meie oma Põltsamaa Kuldne vein, on külluslikule jõulusöömaajale väärikaks lõpetuseks. Selline keeks säilib mahlasena mitu päeva, seega võid selle ka eelmisel päeval valmis teha, et pidupäeval endale veidi hingamisruumi jätta.


Põltsamaa kuldsega immutatud jõulukeeks apelsini- ja laimikoorega ning jõhvikatega
10-12-le
Valmistamisaeg: ca 1 tund
150 g võid, toatemperatuuril + vormi määrimiseks
500 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
½ tl soola
2,5 dl suhkrut
2 sidruni koor, riivituna
1 apelsini koor, riivituna
1 vanillikaun, seemned välja kraabituna
4 muna
4 dl Põltsamaa Kuldset veini
Kate:
100 g valget šokolaadi
100-150 g jõhvikaid
Rosmariini
Sõelu suuremasse kaussi jahu, küpsetuspulber ja sool. Kalla teisse kaussi suhkur, toasoe või, sidruni- ja apelsinikoor. Vahusta elektrimikseriga paar minutit, kuni segu on kohev ja ühtlane. Lisa ükshaaval munad – sega iga muna enne võisegu sisse enne kui järgmise lisad. Jätka vaiksel kiirusel vahustamist ja lisa vaheldumisi jahusegu ja vein. Sega ühtlaseks. Määri vorm võiga, puista vormi põhjale veidi jõhvikaid ning kalla tainas vormi. Küpseta 200 kraadi juures ca 20 minutit, alanda siis kuumust 180-170 kraadini ja küpseta veel 35-40 minutit. Küpsust kontrolli tikuga. Valmis keeks jahuta veidi ja kummuta siis serveerimistaldrikule.

Sulata vesivannil tükeldatud valge šokolaad ja kalla jahutatud keeksile. Puista peale jõhvikaid ning kaunista rosmariiniokstega. 

Retseptid ilmusid ajakirja Oma Maitse 2017. aasta detsembrinumbris

Hommikusöök Mehhiko moel. Chilaquiles ehk tortillakrõpsud muna ja rohelise kastmega

Mõni aeg tagasi oli mul õnn viibida paar nädalat kuumas ja päikeselises Mehhikos ja muuhulgas nautida ka sealse köögi hõrgutisi. Mõned ideed on kindlasti ka siinkandis järeletegemist väärivad. Hästi põnev hommikusöögivariant on chilaquiles ehk tortillakrõpsud kastmega, millega alustavad sageli oma päeva mehhiklased. Särtsakas roheline kaste, vürtsikas salsakaste, krõbedad tortillatšipsid ja soolakas fetajuust annavad kokku toitva ja maitsva vürtsika koosluse. Mehhiko variandis sobitatakse sinna küll queso fresco´t või queso blanco´t, mida meil on paraku keeruline leida ning nende juustude kõige sobivam asendus on fetajuust. Sellist taldrikutäit on mõnus süüa osaliselt ka näppude vahelt. Krõbedatele tortillatšipsidele saab siis sättida muna ja juustu kooslust koos särtsakate kastmetega. Kokku saabki nii mõnusa ja täiesti teistmoodi ergutava ja toitva hommikusöögi.




Chilaquiles ehk tortillakrõpsud muna ja vürtsika kastmega
4-le
1 väiksem sibul, hakituna
1 roheline jalapeno pipar, seemned eraldatud
2 küüslauguküünt, koorituna ja hakituna
1 dl puljongit (Maggi Bio puljongipulbrist valmistatuna)
1 roheline paprika, tükeldatuna
Ca 3 dl õli friteerimiseks  + kastme jaoks
4 suurt pehmet torillat (võimalusel maisitortillat), suupärasteks kolmnurkadeks lõigatuna
4 muna
100 g fetajuustu
1 punane sibul, peente ribadena
Värsket koriandrit
Maggi salsakastet
Tõsta sibul, jalapeno pipar, küüslauk, puljong ja roheline paprika blenderisse ja töötle ühtlaseks kastmeks. Kuumuta pannil ca 2 sl õli, lisa pannile kaste, maitsesta soola ja pipraga ning hauta umbes 5 minutit. Kui tahad paksemat tulemust, võid hautamise aega pikendada.
Kuumuta kastrulis ca 3 dl õli. Õli kuumust kontrolli esmalt ühe tortillakolmnurgaga. See peab kohe õli sees särisedes küpsema hakkama. Friteeri tortillakolmnurki osade kaupa mõnikümmend sekundit kuumas õlis, kuni need on krõbedad. Tõsta vahukulbiga õlist ära ja aseta majapidamispaberile, et üleliigne õli eralduks.
Prae pannil munad ja tõsta kõrvale. Maitsesta soola ja pipraga.
Tõsta osad friteeritud tortillakolmnurgad eelnevalt keedetud kastme sisse, keera neid kastmes ja tõsta siis taldrikule. Sinna peale nirista veidi salsakastet. Tõsta igale taldrikule üks muna ja puista lisaks murendatud fetajuustu ning punase sibula ribasid. Puista peale värsket koriandrit. Serveeri kohe.


Postitus sündis koostöös Maggiga.

20. detsember 2017

Kihiline veisehakkliha-kartulivorm ketšupiga juustukatte all

Kuigi pühad on ukse ees, tuleb need loetud päevad, mis selle kõige tähtsama õhtuni jäänud, ka midagi laua peale sättida. Kardetavasti on kõigil kiire pühadele eelnevate sebimistega ja kiire-lihtsa õhtusöögi ideed on hindamatu väärtusega. Sest sööma ju peab 😉
See mõnus külluslik ahjuvorm sobib nii kiire argiõhtu päästjaks kui ka pühapäevase lõunasöögi staariks. Ühest küljest küll lihtne toit lihtsatest koostisainetest, teisalt alati kindla peale minek ehk siis vähe on neid, keda selline kooslus ei kõnetaks. Vormis kokku küpsedes annavad erinevad kihid üksteisele mõnusa maitse ja kartulipudru kihi alla peidetud vürtsikas ketšup on selles koosluses kui kirsiks tordil, andes kogu roale mõnusa vürtsika alatooni.


 Võimalusel kasuta hakklihana lihaveise hakkliha, mis on tugevama ja tumedama maitsenüansiga ning tavaliselt ka vähem rasvasem kui sea- või seguhakkliha. Liha kuivaks jäämist ei ole vaja karta, selle eest hoolitsevad nii lihale laotatud ketšup kui ka kartulipudru kiht. Sibulat võib sinna vormiroa sisse ohtralt lisada, enne tuleks sibul lihtsalt pannil mõnusalt karamelliseks praadida. Selline roog sobib hästi näiteks eelmisest päevast järelejäänud kartulipudru ärakasutamiseks. Kiirel argiõhtul võid kasutada aga poest ostetud valmistoitude letis müüdavat kartuli-köögivilja putru. Juustuga ei ole vaja selle roa puhul ka koonerdada. Külluslik sulanud juustu kiht viimistleb kõik kihid täiuslikuks. Vormiroa juurde paku värsket salatit.




Kihiline veisehakkliha-kartulipudruvorm ketšupiga juustukatte all
4-le
3 sibulat, hakituna
500 g veise hakkliha (võid asendada ka tavalise koduse hakklihaga)
100 g Maggi ketšupit (nt Maggi ketšup vürtsistele praadidele)
1 kg kartuli-köögiviljapüreed
200 g juustu, riivituna
Soola ja pipart
Hakitud rohelist sibulat
Õli praadimiseks
Kuumuta pannil õli ning prae sibulat mõned minutid. Alanda kuumust ja lase sibulal ca 10 minutit haududa. Tõsta siis uuesti kuumust ning lisa pannile hakkliha. Prae hakkliha seni, kuni see on värvi muutnud. „Haruta“ hakkliha pannil lahti, et ei jääks suuri klompe. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta sibula-hakkliha segu ahjuvormi. Sinna peale laota kartulipuder ja kõige peale säti riivitud juust. Tõsta 200 kraadini kuumutatud ahju ja küpseta ca 35-45 minutit, kuni juust on parajalt kuldne. Enne serveerimist lase veidi aega vormil seista, et ta natuke taheneks ja paremini tõstetav oleks. Puista serveerides peale hakitud rohelist sibulat.

Postitus sündis koostöö Maggiga.

No nüüd on küll viimane aeg tegutseda. Veel mõned ideed Hansaplantist

Nende eelseisvate ja kohe-kohe kättejõudvate jõulupühade eel olen sattunud paaril korral Hansaplanti jõulumaale. Oma muljetest ja mõtetest seoses nende imelise jõuluväljapanekuga olen kirjutanud juba SIIN ja SIIN. Viimaseid kaunistusi ja kingitusi jõuludeks varudes leidsin sealt veel vahvaid ideid, mida oleks blogi vahendusel tore jagada. Ja nagu juba teada, siis üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna.


Jõulukuuskede ja -pärgade osas olen ma parajalt konservatiivset mõttelaadi viljelev ehk siis kas üldse mitte või naturaalne. Plastikust kuused ja pärjad jäävad minust poelettidele. Seepärast olin väga meeldivalt üllatunud, kui leidsin, et Hansaplantis punutakse nii kuusest, männist kui ka nulust väga ilusaid jõulupärgi, mida saab siis igaüks ise valida vastavalt oma eelistustele. Riputa kas uksele, väravale või säti lauakaunistuseks. NB! Pildil oleval moel küünlaümbrisena kasutades ära jäta küünalt järelvalveta. Minul on küünal asetatud kõrgendusele, nii et pärja sisse leek ei jõuagi.

Täpselt sellise pärjavaliku on Hansaplanti töötajate osavav näpud valmis pununud.


Hästi mõnus on mängida erinevate elavate jõulutaimedega ning küünalde ja jõuluehetega ning nende värve siis omavahel sobitada. Siin on roosakas jõulutäht leidnud endale seltsiks sama värvi küünla. Kusjuures ka pildil olevad ilusad lihavad kuuseoksad on pärit Hansaplantist ehk siis valik neile, kes päris puud ei soovi tuppa tuua või soovivad lisaks kuusepuule ka kuuseoksi toa kaunistamiseks. Kuna käisin veidi aega tagasi ise metsas kuuseoksi toomas, siis on võrdlusmoment igati olemas ja järeldus on see, et nii ilusaid tihedaid ja lihavaid kuuseoksi ise metsast ei leia.


See küünlaalus sai minu lemmikuks. Mõnusa neutraalse värvitooniga ning mustrist võib ära tunda Iittala ajatu Kastehelmi sarjast tuttava kastepiiskadega motiivi.


Okei, ei hakka valetama, et see punane marjakobar on naturaalne, aga see lihtsalt sobis nii hästi kuuseokstega kokku sobitamiseks, et ei suutnud seda kaunistust ka kasutamata jätta. Nii lihtne ja samas nii ilus!


Nagu juba eelmistes postitustes mainisin, siis sel aastal on minu jaoks lemmikuks värvikombinatsiooniks saanud hõbedase-roosa-pärlmutri kombinatsioon. Hästi ilus puhas kooskõla, mis saadab klassikalise rohelise-punase vahepeal veidikeseks jalga puhkama.


Siin on nüüd lihtsalt ideena välja toodud küünlaaluste kasutamiseks täiendav võimalus. Ise õppisin sellise nipi Portugalis käies, kus sageli pidulaual asetati plastist suur alus taldrikualuseks. Sel moel on võimalik lauda veel eriti pidulikuks muuta (ja natuke ka laudlina kaitsta 😉) ning vastavalt soovile lauale ka erinevaid värvinguid lisada. Siin on kasutatud hõbedast aluskandikut. On ju ilus!


Siin on aga punane alus taldrikutele aluseks asetatud. Hoopis teine mulje ja samas jälle hästi kaunis lisand. Küünlaaluseid, mida ka laua kaunistamisel saab kasutada, leiad loomulikult Hansaplantist. 


No ja kui juba Hansaplanti minna, siis mõned jõukaunistuseks sobivad elavad taimed tuleks ka ikka kaasa võtta. Nii kestavad jõulud kauem ja ka peale kuuse väljaviimist on toas veel kaunis mälestus möödunud pühadest. Punane lumemari on jõuludeks kui loodud. Ainult ettevaatust, taime marjad on mürgised!


No ja kui juba elusate taimede peale jutt läks, siis neoonroheline küpress aitab tuppa veidi värsket rohelust tuua, mille toel on ehk kergem kevadeni kõndida. Hansaplanti tublid töötajad lugesid ainult sõnad peale, et küpress ei kannata läbikuivamist, seega hoia muld niiske ja vahel võid selle reibasrohelise sõbra isegi duši alla kümblema viia. Külma kardab ta ka, nii et koju tuues hoia uut sõpra ilusti soojas.

Kaunist jõuluootust ja säravaid ideid nii kodu kui jõululaua kaunistamiseks!

19. detsember 2017

Iiri kohvi sinep. Kingikotti või pidulauale

Esmalt näen oma vaimusilmas lugejate kerkinud kulme ja tõusvat hääletooni. Iiri kohvi sinep??? Midagi läks valesti või? 😊
Kõik siiski kontrolli all ja ei ole tegu jõulupalavikust tingitud sonimisega. Olin ise ka üllatunud, et kohvil ja sinepil võiks ühte purki asja olla. Ja mitte lihtsalt niisama, vaid tulemuseks on tõeliselt üllatava ja väga mõnusa maitsekooslusega sinep, mis sobib oma väikese dekadentsi tõttu ideaalselt nii pühadelauale kui ka kingikotti peitmiseks.


Maitset annab selle sinepi puhul esmalt muidugi sinep, aga olulist roll mängivad ka kohv ja särtsu lisab viski. Muud maitsed aitavad lihtsalt maitsetasakaalu balanssi sättida - magus, hapu, soolane ja koorene maitse liidavad Iiri kohvi maitsega sinepi mõnusalt mahedaks maitselisandiks, mis sobib erinevate lihadega või muudes kooslustes kasutada.
Retsepti puhul on antud kogused pigem indikatiivsed ehk siis sellise maitsesinepi puhul võta kindlasti lusikas kätte ja säti maitsed täpselt enda järgi tasakaalu. Kui oled magusama sinepi sõber, lisa suhkrut või mett, kui sulle aga meeldib hapukama alatooniga sinep, siis lisa veiniäädika rohkem jne.

Iiri kohvi sinep
1 dl sinepipulbrit (seda tasuks otsida kas turgudelt või siis maitseainteteriiulilt, nt Meira, Maadlexi ja Colman´s märkide all olen erinevates poodides näinud)
1 tl maisitärklist
1 dl pruuni suhkrut
Näpuotsaga soola
50 ml kanget espresso kohvi (mina eelistan Lavazza ubadest valmistatud kohvi)
2,5 dl 35%-list koort
1 muna
1-2 dl rapsiõli
2 tl palsamiveini või muud veiniäädikat
3 sl viskit
veidi vedelat mett
Sega kastrulis sinepipulber, suhkur, sool ja tärklis. Kalla juurde muud ained (välja arvatud viski) sega läbi ja kuumuta vaiksel kuumusel, kuni segu pakseneb ja hakkab kergelt mullitama. Lisa viski, sega kõik läbi ja maitsesta nüüd lõplikult. Tõsta purkidesse ja säilita jahedas.