23. märts 2017

Kolm kevadist einevõileiba Fazeri uute Juurikasaiadega

Juurikad tungivad meie ellu vääramatu jõuga ja selle sissetungi üle saab ainult rõõmu tunda, sest juurviljad on ka minu suur armastus. Veidi aega tagasi kirjutasin SIIN Fazeri uutest Juurikasaiadest, kus jahu osakaal tänu juurikate lisamisele on väiksem kui tavasaias. Igati tänuväärne algatus ja rõõmustav suund! Ka ise olen katsetanud erinevate köögiviljade lisamist saiadesse ja muudesse küpsetistesse ja minu arvamuse kohaselt on küpsetised seetõttu ainult võitnud. Iga päev ei jõua samas ise küpsetamisega jännata ja siis ongi poodi minnes lihtne oma valikut teha ehk siis juurikasisaldusega saiad teevad saia-leiva osakonnas kõigile juurikasõpradele kelmikalt silma.
Katsetasin ka mida erinevate kooslustega, millega võiks Fazeri Juurikasiu kokku sobitada ja leidsin päris mitu vahvat kevadist võileiba (kui neid võileivaks saab nimetada, sest võid ei kasutanud küll ühegi puhul).

Peedi-porgandi Juurika palaleivake kevadrohelise hernepesto, fetajuustu ja tomatiga

Pastinaagi-porgandi Juurikasai kodujuustu, avokaado, külmsuitsulõhe ja wakeme vetikaga

Pastinaagi-porgandi palaleivake coleslaw salati, kalkunifilee ja idanditega

Einevõileib mündise hernepesto ja fetajuustuga
Hernepesto on tõeline kingitus sel ajal, kui peenra peal värsket rohelist veel korjata ei ole võimalik. Sügavkülmutatud rohelised herned on ühed neist vähestest viljadest, mis sügavkülmast võttes oma maitselt ja olemiselt väga palju värsketele viljadele alla ei jää. Kui kiirelt blanšeeritud rohelistest hernestest mõnus mündiselt õhetav pesto valmistada, siis on vähe lisaks vaja, et kerge ja kevadine suupistevõileib valmis saaks.



2 Fazeri pastinaagi-porgandi Juurika palaleivakest
5-6 sl hernepestot
2 tomatit, viilutatuna
100 g fetajuustu, peenemaks pudistatuna
Värskeid hernevõrseid
Oliiviõli
Soola ja pipart
Mündine hernepesto:
100 g külmutatud rohelisi herneid
1 küüslauguküüs
peotäis mündilehti
laimimahla
ca 50 ml oliiviõli
soola ja pipart
Kuumuta kastrulis soolaga maitsestatud vesi keemiseni. Kalla sinna herned ja keeda umbes 3 minutit. Kurna sõelal ja jahuta külma veega. Tõsta herned ja kõik ülejäänud hernepesto komponendid purustajasse ja töötle ühtlaseks. Maitsesta.
Võileibade valmistamiseks rösti soovi korral palaleivakesed ja määri siis alumise saiapooliku peale korralik kogus hernepestot. Sinna peale säti tomativiilud ja puista peale fetajuustu. Nirista peale oliiviõli ning säti juure hernevõrseid.

Peale õhtust trenni ehk röstitud Juurikasai kodujuustu, avokaado ja külmsuitsulõhega
Tihti on raske kinni pidada veidi aeguma kippuvast soovitusest, et peale kella kuute õhtul ei tohi enam süüa. Eriti siis, kui päev on olnud kiire, korralikku söögikorda ei ole olnud võimalik päeva sisse mahutada ja õhtul on veel viimaks trenn päeva lõpetuseks tehtud. Kindlasti ei tohi sellise pagasiga ilma söömata ja koriseva kõhuga õhtut veeta, vaid tark oleks oma toidulaud sättida lihtsalt õhtusele ajale sobivaks ning rammusale pastale või raskesti seeditavale rasvasele praele eelistada valgurikast, tervislikku ja kerget einevõileiba. Avokaado on tõeline tervisesõber, lõhe aitab keha varustada väärtuslike Omega 3 rasvadega, kodujuust on hinnatud valguallikas ning wakame vetikas on suurepärane magneesiumi, raua, joodi, kaltsiumi ja veel paljude keha toimimise jaoks vajalike vitamiinide ja mineraalainete allikas.



2 viilu Fazeri pastinaagi-porgandi Juurikasaia, röstituna
100 g kodujuustu, vajadusel kuivemaks nõrutatuna
soovi korral veidi paksemat hapukoort või majoneesi
1 suurem avokaado, viilutatuna
100 g külmsuitsulõhet
seesamiseemneid
Wakame vetikaid
värskelt jahvatatud musta pipart
Rösti saiaviilud. Soovi korral sega kodujuust hapukoore või majoneesiga. Maitsesta soolaga. Tõsta kodujuust saiaviiludele. Sinna peale säti avokaadoviilud, millele säti õhukeseks viilutatud külmsuitsulõhe. Tõsta eineleibadele veidi wakame vetikaid, sinna peale puista seesamiseemneid ning soovi korral paar keerdu pipraveskist. Serveeri kohe, et röstsai läbi ei vettiks.

Einevõileib coleslaw salati ja kalkunifileega
Coleslaw salat on eelkõige ameeriklaste salatiklassikute hulka kuuluv värviline kapsa-porgandisalat, mille kaste baseerub majoneesil. Maitsev ja külluslik salat sobib hästi ka võileiva vahele sättida, andes sellele mahlasust ja mõnusalt krõmpsuvat iseloomu. Salatile sobib sättida kalkunifilee viile ja kevadisel ajal ka lahke käega idandeid, mis kevadväsimust peaksid peletama.




2 viilu Fazeri pastinaagi-porgandi palaleivakest, soovi korral röstituna
200 g coleslaw salatit
100 g suitsutatud kalkunifileed, viilutatuna
paar peotäit idaneid
soola ja pipart
Coleslaw salat:
pool väiksemat noore kapsa pead, õhukeste ribadena
veerand punase kapsa pead, õhukeste ribadena
1 porgand, riivituna või õhukeste viiludena
1 punane sibul, poolratastena
2-3 sl majoneesi
1 sl valge veini äädikat
1 tl vedelat mett
soola ja pipart
soovi korral veidi sinepit
sidrunimahla
värsket hakitud peterselli
Soovi korral rosinaid ja/või Kreeka pähkleid
Valmista esmalt coleslaw salat. Selleks sega omavahel majonees, valge veini äädikas, mesi ja sidrunimahl. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta kaussi kapsaribad, porgand ja sibul ning kalla peale kaste. Sega läbi ja maitsesta lõplikult. Soovi korral lisa salatile rosinaid ja/või Kreeka pähkleid. Puista peale hakitud peterselli.
Võileibade valmistamiseks aseta palaleivakese alumisele poolele korralik kogus salatit. Sinna peale tõsta kalkunifilee viilud ja kõige peale aseta idandid. Serveeri kohe, et sai läbi ei vettiks.

Postitus sündis koostöös Fazer Eestiga.

Tervislikumaks tuunitud pontšikud bataadi ja tatrajahuga

Kohevad kohupiimapontšikud seonduvad paljudele õndsa lapsepõlveajaga, kus suurimaks mureks oli katkine põlv või tüütu koolitöö, mis õues mängimist segama hakkas. Kodus tõsteti aga sageli lauale tuhksuhkruga ülepuistatud auravad pontšikud, mis maitsesid imehästi isegi siis, kui õues jooksmisest juba ammu korisema kippuva kõhu poolt tekitatud nälg välja arvestada. Uute aegade ja laienenud võimaluste valguses võib vahel ka vanad head pontšikud veidi uudsema ja oluliselt tervislikuma vormistuse saada. Mahlasust lisab neile pätsikestele bataat ja valge jahu on asendatud toortatrajahuga. Maitsevad need pontšikud aga sellegipoolest imehästi.



200 g bataati
100 g teralist kohupiima (kui soovid valmistada veganvarianti, asenda kohupiim sama koguse bataadiga)
2 suuremat muna
2 kuhjaga supilusikatäit DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
6-7 kuhjaga supilusikatäit toortatrajahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
laimimahla
õli
DanSukkeri tuhksuhkrut


Keeda bataat pehmeks, kurna ja püreesta. Mõõda välja paras kogus ja sega kohupiimaga ühtlaseks massiks.
Vahusta munad suhkruga tihedaks vahuks. Sega jahu soola ja küpsetuspulbriga. Lisa munavahule juurde bataadi-kohupiimapüree, laimimahl, sega läbi ning lisa siis jahu. Tainas peab olema piisavalt paks (selline, et ei vaju kausis laiali). Vajadusel lisa jahu.
Kuumuta kastrulis õli. Õli peab olema nii kuum, et sinna sisse asetatud tainas hakkab kohe mullitades küpsema. Liiga kuum ei tohiks õli ka olla, siis on oht, et pontšikud jäävad seest tooreks. Pliit peaks olema ca 3/4 kuumusel. Liiga väiksel kuumusel vettivad pontšikud õlist läbi. Vormi kahe teelusika abil võimalikult ühtlased ja tilkadeta pallid ning küpseta kuuma õli sees mõlemalt poolt. Tõsta vahukulbiga majapidamispaberile nõrguma. Puista peale tuhksuhkrut ning serveerides paku soovi korral juurde meelepärast (soovitavalt hapukamat) moosi.

Postitus sündis koostöös DanSukkeriga.

22. märts 2017

Hõrgud krevetid kergelt konjakises võikastmes

Prantsuse köök armastab võid ja maailm armastab Prantsuse kööki. See muidu tavapärane võileivamääre suudab lugematu hulga toitudega imet teha. Erandiks ei ole siin ka võikaste koos pannilt kiirelt läbi käinud mahlaste krevettidega, millele annab küllusliku kreemise täienduse võikaste, mis tuntud kulinaarialeksikonides beurre blanc nime all. Väikeseks salakomponendiks selle roa juures on aga konjak, mis paneb särama nii kastme kui ka viimistleb luksuslikuks krevettide maitse.


Konjak on ka laiemalt märtsikuus igati hinnatud komponent nii toiduvalmistamisel kui toidu kõrvale mekkimisel. Kui tahad tutvuda erinevates restoranides pakutava konjakimenüüga, siis piilu SIIA ja nii võid leida suurepäraseid pakkumisi ja roogi, kus nii pea- kui kõrvalrollis võid leida seda väärikat jooki, mis pärit Prantsusmaalt Cognac maakonnast.

Tagasi krevettide, või ja konjaki juurde naastes võib veel lisaks öelda, et toodud kogusest tuleb võikastet tõenäoliselt rohkem, kui krevettide juurde ära kulub. See kaste sobib hästi ka erinevate valgete kalade ja muude mereandidega. Seega, hoia ülejäänud kastet jahedas ja soojenda vajadusel, et ta jälle mõnusaks kreemjaks muutuks.

500 g hiidkrevetisabasid, puhastatuna
2 küüslauguküünt, lapikuks vajutatuna
30 g võid
1-2 sl Hennessy konjakit (siin sobib kasutada kas VS või VSOP konjakit. XO oleks juba raiskamine)
soola ja pipart
Beurre Blanc ehk Prantsuse võikaste:
50 ml kuiva valget veini
50 ml valge veini äädikat
1 väiksem šalottsibul, hästi peeneks hakituna
50 ml 35%-list koort
näpuotsaga soola
valget pipart, jahvatatuna
200 g võid, suuremate tükkidena
viimistlemiseks sorts Hennessy konjakit
hakitud värsket murulauku



Valmista kaste. Selleks lase kastrulis veinil ja veiniäädikal keema tõusta ning lisa siis hakitud šalottsibul. Hauta vaiksel kuumusel seni, kuni vedelik on 2-3 sl peale kokku keenud. Selleks kulub umbes 5 minutit. Lisa koor, sool ja valge pipar ning keeda vaiksel tulel veel ca 1 minut. Alanda kuumust ja hakka lisama võid. Pidevalt segades või vispeldades lisa umbes ühe supilusikatäie kaupa või. Sega hoolikalt või kastme sisse enne kui lisad järgmise koguse võid. Kui kogu või on lisatud, tõsta kastrul tulelt, maitsesta vajadusel veel soola ja pipraga ning lisa siis sorts konjakit. Kurna läbi sõela ja hoia soojas. Soovi korral lisa ka hakitud värsket murulauku.
Krevettide valmistamiseks kuumuta pannil või. Lisa lapikuks vajutatud küüslauguküüned ning krevetid. Prae kiirelt mõlemalt poolt ja väldi üleküpsetamist. Viimasena lisa lusikatäis-paar konjakit ja maitsesta soola ja pipraga. Serveerides tõsta taldrikule kaste ja krevetid. Puista soovi korral üle hakitud peterselliga ja serveeri kohe.

Retsept valmis koostöös Hennessy konjakiga.

Supi kiirabi: kana-nuudlisupp Mehhiko mõjutustega

Selged supid on vahel tõeliselt mõnus vaheldus erinevatele tummistele püreesuppidele. Selge leemega supi puhul on plussiks see, et kõik komponendid on ilusti eristatavad ning soovi korral võib supitaldrikus ka värviteraapiaga tegeleda, kombineerides omavahel ilusaid erksaid värve ja täpselt meelepäraseid komponente. Selles kana-nuudlisupis tulevad peaosalistele seltsi pakkuma Mehhiko köögist pärit komponendid – avokaado ja mais ning maitse ilmestajateks on koriander ja laim.


Suureks plussiks selle supi puhul on selle valmistamise erakordne lihtsus ning lisaks ka kiirus. Supp valmib vaid mõne minuti jooksul. Supile lõppfaasis lisatav avokaado säilitab aga kõik oma kasulikud toitained, kuna avokaado jääb kuumtöötlemata.
4-le
Valmistamisaeg: 15 minutit
1 l SEDA Maggi BIO köögiviljapuljongit
300 g kanafileed, väikesteks tükkideks lõigatuna
100 g meelepäraseid nuudleid (nt ramen-nuudlid, riisinuudlid vm)
2 küpset avokaadot, tükeldatuna
100 g konserveeritud või külmutatud maisi
100 kirsstomateid, tükeldatuna
Serveerimiseks hakitud värsket tšillit ja koriandrit
Laimimahla
Soola ja pipart



Valmista nuudlid vastavalt pakendi juhistele. Näites ramen- ja riisinuudlite puhul piisab, kui need enne lihtsalt keeva veega üle valada ja enne serveerimist sõelal nõrutada. Keeda valmis puljong. Tõsta kanafilee keeva puljongi sisse ja keeda mõni minut, kuni kanafilee on läbi küpsenud. Kui kasutad külmutatud maisi, lisa ka see keeva supi sisse ja lase paar minutit keeda. Lisa supi sisse tükeldatud kirsstomatid. Jaota nuudlid taldrikute vahel, kalla peale kuum puljong. Tõsta igasse taldrikusse tükeldatud avokaadot, maisi (kui kasutad konserveeritud maisi), värsket hakitud koriandrit ja soovi korral ka hakitud värsket tšillit. Maitsesta laimimahlaga ja serveeri kohe.

Postitus sündis koostöö Maggiga.

19. märts 2017

Tuunikala tataki

Hea tuunikala on elamus omaette. Nagu mitmete teise juba oma loomu poolest heade asjadega, vajab värske ja kvaliteetne tuunikala üsna vähe, et temast imeliselt maitsev roog valmistada. Pigem oleks vale hea kvaliteediga tuunikala üle töödelda või ka üle maitsestada. Minu lemmikuks on tuunikala võimalikult toorena. Natuke maitseaineid lisaks ja polegi muud vaja. Paraku on hea tuunikala leidmine kohati päris keeruline ning sageli vaatab kalaletist vastu hallikas õnnetu tükk, mille puhul ei liigu küll ükski närv ega tegi vähimatki mõtet seda oma korvi haarata. Täiesti teine lugu on aga siis, kui õnnestub peale sattuda Crabiti poolt maale toodud tuunikalale, mida leiab näiteks Stockmanni kalaletist. Selllise värskusastmega tuunikala käivitab küll nii süljenäärmed kui ka toidufantaasiad.


Tuunikalast toitude valmistamise ideid tasub piiluda neist rahvusköökidest, kus tuunikala juba pikemalt traditsiooniliste toitude hulgas on olnud. Üheks selliseks suhteliselt lollikindlaks valikuks on Jaapani köök, kust leiab võluvaid ja jaapanlikult minimalistlikke kooslusi, mis lasevad tuunikalal kogu oma ilus ja võlus väärikalt särada. Üheks selliseks lihtsaks ja elegantseks toiduks on tuunikala tataki. Tataki on laiemalt võttes valmistusviis, mille puhul kala või liha lastakse korraks kuuma panniga kokkupuutesse seda läbi küpsetamata. Sarnaselt võib valmistada ka veiseliha.

Selline tuunikala filee toob lausa härduspisara silma!

Tataki valmistamiseks on vaja üsna klassikalisi Jaapani köögi maitseaineid - mirinit, seesamiõli, tamari sojakastet ja saket. Suurematest poodidest peaks kõiki neid koostisosasid olema juba päris hästi saada. Kui soovid eriti autentseid maitsed, võid külastada MoMo poodi Kunderi tänaval või tellida SIIT lehelt. Väga korralik valik Jaapani toitude valmistamiseks vajalikke algaineid on õnneks kõigile soovijatele kättesaadavad juba päris mõnda aega ehk alates sellest, kui MoMo poisid otsustasid eestlastele Jaapani köögi võlusid tutvustama tulla ning ühtlasi hoolitseda ka selle eest, et ükski Jaapani toit koostisainete puuduse tõttu tegemata ei jääks.




Tuunikala tataki 
4-le
400 g hästi värsket ja kvaliteetset tuunikalafileed
1 sl seesamiõli
Kaste:
1 sl saket
2 sl mirinit
2 sl Tamari vm sojakastet
1 tl laimimahla
Serveerimiseks rohelist sibulat, mikrolehti, seesamiseemneid.
Kuumuta pann hästi kuumaks. Pintselda tuunikala fileed seesamiõliga ning aseta kuumale pannile. Prae igast küljest 10 sekundit. Jahuta.
Lõika rohelisest sibulast õhukesed ribad ja aseta need jääkülma vette, et nad krussi tõmbuksid. Kuivata majapidamispaberiga.
Kastme valmistamiseks kuumuta väikeses kastrulis sake ja mirin kuni keemiseni. Tõsta tulelt, jahuta ja lisa siis sojakaste ning laimimahl. Sega läbi.
Lõiks tuunikala ca 0,5 cm paksusteks tükkideks. Tõsta taldrikule. Aseta kalale roheline sibul ja mikrolehed ning kalla peale kaste. Puista kalale veel seesamiseemneid ning serveeri kohe.

15. märts 2017

Kirsstomatite ja küüslauguga küpsetatud avokaadopoolikud

Taban end vahel mõtlemast, et kuidas ma ikkagi sain hakkama sel ajal, kui avokaadosid kohtas peamiselt inglisekeelsetes kokaraamatutes ja muu maailma toiduajakirjades. Loetud aastate jooksul on avokaadod saanud täiesti asendamatuks ja enne võib meil leib kodus otsa saada, aga avokaadode varu on kapis alati olemas. Kui midagi paremat pähe ei karga, saab avokaadoga teha lihtsalt suurepärase võileiva kui laotada teda mustale leivale või näkileivale. Natuke soolahelbeid ja võimalusel kas hummust, graavilõhet, kitsejuustu või muud meelepärast ka lisaks ning üsna täiuslik suutäis ongi valmis. Või lõigata parajalt küpset ja kreemist avokaadot salatisse, peale mida polegi nagu enam väga salatikastet vaja, sest avokaado oma küllusliku kehaga võtab salati sidumise ja pehmendamise sujuvalt enda kanda.
Kui aga midagi väga maitsvat ja natuke teistmoodi rooga avokaadost valmistada, siis võib katsetada ahjus küpsetatud avokaadopoolikutega, mis täidetud kirsstomatite ja küüslauguga.




2-3 avokaadot, poolitatuna
150 g kirsstomateid, poolitatuna
2-3 küüslauguküünt, hakituna
2 sl seesamiõli
seesamiseemneid
oliiviõli
värske koriandrit
soola ja pipart
laimimahla
Poolita avokaadod ja uurista veidi sisu välja. Sega poolitatud tomatid küüslaugu ja seesami- ja oliiviõliga ning maitsesta soola ja pipraga. Tõsta tomatid avokaado keskele. Ülejäänud tomatid tõsta avokadoode kõrvale. Piserda ka avokaadosid oliiviõliga ning aseta siis 200 kraadisesse ahju ca 15 minutiks.



Tõsta ahjust välja, puista peale seesamiseemneid, piserda laimimahlaga ning puista peale värsket koriandrit. Kes soovib, võib enne küpsemist lisada ka kitsejuustu või muud juustu. Naudi kas iseseisva einena või paku neid avokaadopoolikuid kõrvalroana.

Retsepti idee pärineb raamatust Deliciously Ella with Friends.

10. märts 2017

Kolm külluslikku ja maitsvat võileivaideed Fazeri uute juurikaleibadega

Köögivilju tuleb süüa. See on emade mantra, mida korratakse oma lastele ja mis ka minu igapäevases repertuaaris lastega suhtlemisel kipub see olema päris sage lausung. Köögivilju tuleb süüa! Eriti nüüd, kui värskelt ilmunud riiklikes toitumimssoovitustes tõsteti eelmiste soovitustega võrreldes just köögiviljade osakaalu. Keskmine eestlane ei ole kõige suurem köögiviljasõber ja seetõttu on kulda väärt iga moodus, kuidas köögiviljade osakaalu oma menüüs suurendada.
Värskelt on jõudnud poodidesse uus toode Fazerilt, kus juurikad aukohale tõstetud. Fazeri kolm erinevat juurikaleiba sisaldavad kuni 38% värskeid köögivilju ja tänu sellel on saadud vähendada jahu ja suhkru osakaalu. Köögiviljade kasutamine pagaritoodetes on ka minu üheks lemmikvõtteks olnud - esmalt, tõepoolest, aitab see jahu osakaalu vähendada ja teiseks hoiavad köögiviljad küpsetisi päris pikalt mahlase ja värskena.

Porgandi-pastinaagi palaleib peedihummuse, grillitud kitsejuustu ja röstitud spargliga

Peedi-porgandi palaleivake lehtkapsa ja bataadi-tatra burgeriga

Külluslik eineleib pastinaagi-porgandi röstsaiast petersellipesto, avokaado, praetud muna, singi ja tomatiga

Fazeri valikus on kolm toodet: peedi-porgandi ja pastinaagi-porgandi Juurika palaleivakesed ning pastinaagi-porgandi Juurikasai. Lisaks juurikatele sisaldavad sarja tooted ka taimsete valkude allikaks olevaid valgeid ube ja kate on tehtud krõbedaks röstitud purustatud kikerhernestest.
Sellistest mõnusatest algainetest tehtud pagaritoodetest võib kerge vaevaga edasi arendada tervislikke ja maitsvaid eineleibu, kus samamoodi köögiviljad aukohal. Ja kui muna munaga või vorsti singiga süüa tundub ehk imelik, siis köögiviljad pakuvad sedavõrd laia valikut ja variatiivsust, et juurikasaia erinevate köögiviljadega kombineerida on igati kandev idee. Maitsete kordumist või igavaks muutumist ei tule ka karta.

Pastinaagi-porgandi Juurika palaleivake peedihummuse, grillitud kitsejuustu ja röstitud spargliga
Mahlane peedihummus toimib siin koosluses rikkaliku kastmena. Grillitud või pannil röstitud toekas kitsejuust varustab võileiva küllusliku maitse eest ning kiirelt pannilt läbi käinud krõmpsuv spargel annab oma mõnusa tekstuuri ja kevadise maitsega värske nüansi kogu komplektile.





2-le
2 Fazer Juurika palaleivakest, soovi korral kergelt röstituna
6-8 sparglivart, vajadusel alumine osa kartuliskoorimisnoaga kooritud
2x50 g koorega kitsejuustu
2x2 sl peedihummust
värskeid idusid ja tüümiani
soola ja pipart
oliiviõli
sidrunimahla
Peedihummus:
200 g keedetud või ahjupeeti, koorituna ja tükeldatuna
200 g konserveeritud kikerherneid
1/2 tl vürtsköömneid
sidrunimahla
1-2 küüslauguküünt
soola ja pipart
Valmista esmalt peedihummus. Selleks tõsta kõik koostisosad purustajasse või blenderisse ja töötle ühtlaseks. Maitsesta.
Kuumuta ahjus grillelement, piserda kitsejuusturattaid oliiviõliga ja grilli grillelemendi all paar minutit, kuni juust on kreemjas ja kergelt pruunistunud.
Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ja rösti kiirelt sparglit mõne minuti jooksul. Spargel peab jääma krõmpsuv. Maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga.
Võileibade valmistamiseks tõsta alumisele saiapoolikule peedihummust, sinna peale säti grillitud kitsejuust ja tõsta kõige peale sparglid. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga, puista peale värsket tüümiani ja idusid ning serveeri kohe.

Peedi-porgandi Juurika palaleivake lehtkapsa ja bataadi-tatra burgeriga
Bataadi-tatra burger jätkab köögivili-teravili kooslust, pakkudes maitsvat ja mõnusat alternatiivi lihast valmistatud burgeritele.





2-le
2 Fazeri peedi-porgandi Juurika palaleivakest, soovi korral röstituna
2 bataadi-tatra burgerit
2-3 sl majoneesi (kui soovid vegan varianti, kasuta taimset majoneesi)
paar oksa lehtkapsast
punase sibula rattaid
tomativiile
värskeid idusid
soovi korral meelepärast kastet
soovi korral juustuviile
Bataadi-tatra burgerid:
Ca 500 g bataati, koorituna
Jahvatatud paprikat
3 dl tatrahelbeid + 5 dl keeva vett (võid asendada nt eelmise päeva tatrapudruga)
2 sibulat, hakituna
3 küüslauguküünt, hakituna
1-2 tl jahvatatud vürtsköömneid
Soola ja pipart
Oliiviõli
Valmista esmalt bataadi-tatra burgerid. Laota tükeldatud bataat ahjuplaadile. Piserda oliiviõli, soola, pipra, jahvatatud paprika. Sega läbi ja küpseta 200 kraadi juures umbes 20-30 minutit, kuni bataat on läbi küpsenud. Tõsta köögikombaini või purustajasse ja töötle ühtlaseks.
Kalla tatrahelvestele peale 5 dl keeva vett, kata kaanega ning jäta ca 10  minutiks hauduma. Kuumuta pannil õli ning prae keskmisel kuumusel sibulat mõned minutid. Lisa küüslauk ja hauta mõne minuti jooksul läbi.
Sega omavahel bataadipüree, haudunud tatrahelbed ja praetud sibul ning küüslauk. Maitsesta segu soola, pipra ja jahvatatud vürtsköömnetega. Vormi käte vahel või suru ümarasse vormi paraja suurusega burgeid. Tõsta õliga piserdatud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Piserda burgereid ka pealt õliga. Soovi korral võib burgereid jahu sees veeretada. Küpseta ahjus 180-200 kraadi juures ca 15-20 minutit, kuni burgeritele hakkab tekkima kuldne ja krõbe pealispind.
Võileibade valmistamiseks määri esmalt palaleiva mõlemale poolele majoneesi. Aseta alumisele poolele lehtkapsas, sinna peale bataadi-tatra burger, sinna sibul ja tomat või muud meelepärased köögiviljad.

Külluslik eineleib pastinaagi-porgandi Juurikassaiast petersellipesto, avokaado, praetud muna ja singiga
Toitev ja külluslik eineleib, kus täidisega ei koonerdata ja mis annab korraliku eine mõõdu välja. Plussiks on see, et kõik komponendid on tegelikult tervisesõbralikud ja peale sellise eineleiva söömist ei ole vaja treeningsaalis lisatunde teha ega süümepiinu tunda. Siin eineleivas saavad kokku mitu supertoiduainet ja pigem on selline toitev kihiline võileib kui täisväärtusliku ja tervisliku toitumise sümbol.




2-le
4 viilu Fazeri pastinaagi-porgandi Juurikasaia, röstituna
2x2 sl petersellipestot
2 küpset avokaadot, viilutatuna
4 viilu suitsusinki
2 viilu tomatit
2 praetud muna, munakollane võiks olla poolpehme
soola ja pipart
õli munade praadimiseks
Petersellipesto:
paar prisket peotäit värsket peterselli
peotäis piiniaseemneid (või muid seemneid-pähkleid)
50 g parmesani vm kõva juustu, riivituna
1 dl oliiviõli
1-2 küüslauku
sidrunimahla
soola ja pipart
Valmista esmalt pesto. Selleks tõsta kõik koostisosad blenderisse või purustajasse ning töötle ühtlaseks. Maitsesta soola ja pipraga.
Rösti saiad ja määri igale saiale paar lusikatäit petersellipestot. Säti sinna peale avokaadot, sinki ja tomativiile. Prae muna väheses õlis kuumal pannil kuni munakollane on soovitava küpsusega. Tõsta muna saiale ja sinna peale peegelpildis samad koostiained. Suru sai kergelt kokku. Kui soovid leiva kaasa võtta, keera see tihedalt paberisse. Soovi korral võid juurde pakkuda veel meelepärast kastet.

Postitus sündis koostöös Fazer Eestiga.

9. märts 2017

Kahe komponendi suupisted õhukese lavaši ja juustuga. Tõelised hurmurid

Viimased paar kuud olen elanud suupistete lainel ehk siis teisisõnu on mu kodustel tihti õhtul koju saabudes kaetud laud, kus näiteks 5-6 erinevat suupistet. Ilusti vaagnatele laotatud, pritskottide abil kauniks sätitud ja kaunistatud ning õhtuseks ajaks ka juba üles pildistatud ehk siis valmis selleks, et neid lõpuks ka ära süüakse. Paraku ei ole põhjus mitte see, et mul oleks mingi meeleheitliku koduperenaise raskekujuline faas käsil, vaid pigem põhjustab seda minu töö. Seletus on lihtne - olen kirjutanud-pildistanud suupistete raamatut, mis nüüd varsti peaks ka juba trükivalmis hakkama saama. 
See retsept (kui seda üldse retseptiks saab nimetada) on üks neid lihtsaid ideid, mis ka raamatusse jäädvustatud said. Lisaks muidugi veel kümneid ja kümneid teisi ideid ja soovitusi, kuidas külalistele ühe ampsuga suhu pistmiseks sobivaid toite valmistada. 


Suupiste idee on pärit Aserbaidžaanist ja ühest mõni aasta tagasi jooksnud sarjast, kus Priit Kuusk tutvustas Eestis tegutsevaid erinevate rahvusköökide toite pakkuvaid restorane. Sellest ajast saadik on meil need juustusuupisted ikka vahel ja mitte väga harva lauale sattunud. Hea mõnus suutäis, mis ka lastele väga-väga meelib.

Krõbedad juustuampsud ürdikastmega
4-6-le
1 õhuke lavašš
200 g suluguni või brõnsa juustu
õli ja võid praadimiseks
Ürdikaste:
paar peotäit värsket koriandrit
peotäis rohelist sibulat
peotäis värsket münti
2–3 sl laimimahla või valge veini
äädikat
1 tl soola
1 tl suhkrut
värskelt jahvatatud musta pipart
Ürdikastme valmistamise jaoks haki ürdid ja pane kõik koostisained purustajasse koos pipra, soola, äädika ja laimimahlaga. Töötle ühtlaseks massiks.
Tükelda lavašš umbes 15×15 cm ruutudeks. Lõika juust sõrmesuurusteks tükkideks. Aseta juustutükk diagonaalselt lavaši nurka, keera alumine osa juustule peale, sinna peale keera küljed ja rulli diagonaalselt kokku. Kuumuta pannil õli ning prae mõlemalt poolt krõbedaks ja kuldseks. Serveeri kohe koos ürdikastmega.


Loomulikult sobib nende krõbedate juustuampsudega kombineerida ka hapukoore- või jogurtikastet või miks mitte ka särtsakat adžikat. Või siis serveerida mitu erinevat kastet korraga. Kindel on aga see, et külmaks ei jäta need suupisted kedagi.

7. märts 2017

Porru ja bataadi püreesupp

Kui vichyssoise nimeline porru-kartuli püreesupp kuulub püreesuppide armastatud klassikute hulka, siis tegelikult tuleb tunnistada, et bataadi ehk maguskartuliga valmistatud variant ei jää oma maitsekombinatsiooni poolest kuulsale õele sugugi alla. Põneva maitsebuketi lisab veel rosmariin. Selline päikesekollane supp soojendab hinge ja ihu ning aitab kevadpäikest ka toidulauale tuua. Lisaks on seda tõeliselt lihtne ja kiire valmistada.


4-le
Valmistamisaeg: 50 minutit
2 keskmise suurusega või 1 suurem porrulauk, heleroheline ja valge osa tükeldatuna
2 küüslauguküünt, hakituna
2-3 bataati (ca 1 kg), koorituna ja tükeldatuna
Väike peotäis rosmariini, hakituna
7 dl kanapuljongit
4 dl 35%-list koort
Soola ja pipart
Õli ja võid praadimiseks


Kaunistamiseks veidi hakitud rosmariini, päikesekuivatatud tomateid ja röstitud seesamiseemneid.
Kuumuta potipõhjas keskmisel kuumusel õli ja või. Hauta porrulauku koos küüslauguga umbes 5 minutit aeg-ajalt segades. Ära pruunista. Kui köögivili kipub praadides pruuniks tõmbuma, alanda kuumust. Lisa tükeldatud bataat ja rosmariin, kuumuta läbi ja kalla peale siis kanapuljong. Lase keema tõusta, alanda siis kuumust ning keeda umbes 15 minutit, kuni köögivili on pehme. Lisa potti koor, kuumuta ja püreesta siis supp saumikseriga või blenderis. Maitsesta lõplikult. Serveerides lisa supile veidi hakitud rosmariini, päikesekuivatatud tomateid ja röstitus seesamiseemneid.

Retsept ilmus 2017. aasta jaanuarikuises Oma Maitse ajakirjas.

3. märts 2017

Paastuaega sobiv täiesti taimne läätseroog

Peale vastlaid saabub teatavasti paastuaeg, mille ajal oleks tark oma talvetardumisest kurnatud kehale veidi puhkust anda, et kehamahlad puhastuksid ja ihu vastu kevadet kerge ja õhuline oleks. Ei ole minul küll õnnestunud päris ranget paastu pidada (tegelikult ei ole ka endale seda eesmärgiks võtnud), aga kergemaid ja valdavalt lihavabasid toite satub sel ajal ka minu toidulauale tavapärasest sagedamini.


Lihast loobudes tuleb toimetada targalt ehk siis loomsete valkude asemele pakkuda piisavalt taimseid valke ja siinkohal on tõesti liiast ainult porgandile-kapsale-õunale panustamine. Läätsed-oad-herned on kõik suurepärased asendused sel puhul, kui loomne toit oma toiduratsioonist välja kirjutada. Täidab hästi kõhtu, maitseb hästi ja varustab keha laia loeteluga vitamiinidest ja mineraalainetest. 
Läätsed on minu lemmikuteks niikuinii ja praegusel keha kevadpuhastuse ajal sai valmis tehtud suur pajatäis läätserooga, mida siis kiirematel hetkel hea võtta. Süüa sobib seda kas erinevate riisidega (basmati, punane, must vm) või bulguri-kuskusi-kinoa lisandiga või siis ka lihtsalt niisama. Kui aga vedelikku - näiteks kookospiima näol - lisada, saab sellest toeka ja tummise supi. Minul läksid sellest pajatäiest mitu karbikest sügavkülma ja nii on mõnekski korraks toidumure lahendatud seni kuni lihavõttepühad oma priiskavuses ja kirgastes kevadvärvides paastuaja lõpetavad. Tõenäoliselt käivad neelud selle läätseroa järele ka edasipidi.


Selle läätseroa valmistamiseks kasutasin ma Slow Cooker potti, mille abil haudub nelja-viie tunni jooksul valmis mõnusalt segunenud maitsetega läätsehautis. Kellel seda mugavat abimeest käepärast ei ole, saab loomulikult hautise valmistada ka ahjus või potis. Seni olen Slow Cookerit kasutanud peamiselt pikka hautamist vajavate liharoogade puhul, kuid ka selliseid taimseid potitäisi on väga mugav ja mõnus pika hautamise poti abil teha. Slow Cookerit pakub Eestis pea ainukesena kauplus Kulp või siis Home Decor ja nüüd ka oma veebipoes SIIN. NB! Kui sisestad veebipoest tellides voucheri koodiks "isetehtud", siis saad selle poti 15% soodsama hinnaga!



Vürtsikas läätsehautis kookospiimaga
6-8-le
4 dl pruune läätsesid
3 dl beluga läätsesid 
1-2 tšillipipart, hakituna
1 suurem sibul, tükeldatuna
5 küüslauguküünt, tükeldatuna
pöidlasuurune jupp ingverit, tükeldatuna
2 sl karripulbrit
2 tl jahvatatud vürtsköömneid
2 tl kurkumipulbrit
1 tl jahvatatud tšillit
1-2 sl mett
1 400-grammine purk purustatud tomatit
ca 1 l köögiviljapuljongit
400 g purk kookospiima
sidrunimala
soola ja pipart
värsket koriandrit serveerimiseks
basmati riisi vm riisi serveerimiseks

Kasutasin selle roa puhul kate sorti läätsesid - pruune ja musti beluga läätsesid. Vastavalt soovile võid neid ise kombineerida või teha hautis ka ainult ühte sorti läätsedest. 
Leota läätsesid 10 minutit, loputa ja kurna siis sõelal. Kalla läätsed potti. 
Aseta tšillid, sibul, küüslauk, ingver, vürtsid ja mesi blenderisse või purustajasse ja töötle ühtlaseks. Kalla samuti potti läätsedele lisaks. Kalla juurde kuum puljong ja purustatud tomatid. Lisa ka soola ja pipart. Sega kõik läbi ja lase haududa 4 tundi "high" või 8 tundi "low" režiimis. Ahjus küpseta 100 kraadi juures ca 4 tundi hautist aeg-ajalt segades. Vajadusel lisa vett või puljongit. Kalla juurde kookospiim, sega läbi, maitsesta veel soola ja sidrunimahlaga ja lisa serveerides ka värsket koriandrit. 
Soovi korral ja kreemisema tulemuse saavutamiseks võid juurde segada veel võid. 

28. veebruar 2017

Sõrnikud rosinatega

Kui kohupiim on sinu lemmik, siis on pea võimatu sõrnikuid mitte armastada. Pealtnäha väikesed pannkoogid reedavad kohe oma tõelisel loomuse, kui neid taldrikule tõsta. Tänu oma valdavalt kohupiimast koosnevale olemisele on nad märkimisväärselt kaalukamad ehk raskemad kui pannkoogid. Ja, mis seal salata, maitsevad nad ka hoopis teistmoodi kui pannkoogid. Mahlased, toitvad, magushapukad... tõeliselt mõnusad veidi rustikaalse olemisega magusroog. Parim kas värske marjamoosi või siis hoopis hapukoorega, nagu neid traditsiooniliselt süüakse.


Meie peres on kindlaks lemmikuks just rosinatega sõrnikud, millele sätitakse peale toorvaarikamoosi. Kõlab ju paljulubavalt, eksole! Juurde veel klaas külma piima ja mida enamat oskad enam soovida.

Sõrnikute terminit ei ole vaja vist küll kellelegi lahti seletada, aga võib-olla on üllatuseks see, et sõrnikute nimetus tuleb venekeelsest sõnast „sõr“, mis teadupärast tähendab juustu. Algses tähenduses oli juustuks praeguste terminite kohaselt valge pehme juust ehk siis pigem toorjuust või kohupiimajuust, see on sõrnikutaina põhikomponent, mis neile kohupiimapätsikestele on ka oma nime andnud. Sõrnikuid või sõrnikulaadseid küpsetisi leiab nii Vene, Valgevene, Ukraina ja ka Läti ja Leedu köökidest. Sõrnikuid söödi kas hapukoore, keedise, mee või muude lisanditega. Tihti lisatakse sõrnikutele ka rosinaid. Maitsestatakse sõrnikuid üsna neutraalselt ehk siis sageli sobivad sõrnikud nii soolaste kui magusate lisanditega söömiseks. Eelkõige süüakse sõrnikuid siiski magusate lisanditega.
Eripäraks võrreldes klassikaliste pannkookide või kohupiimapannkookidega on see, et sõrnikuid paneeritakse enne pannile panemist. Paneeringuks sobib nii jahu kui ka manna. Praadida võib neutraalse maitsega õlis, kuid eriti autentse tulemuse annab rafineerimata päevalilleõli, mis on Slaavi köögi üheks võtmemaitseks. 



Kohupiimasõrnikud rosinatega
Ca 10 sõrnikut
Valmistamisaeg: 30 minutit + ca 1 tund taina seismiseks
500 g teralist kohupiima
1 suurem muna + 1 munakollane
2 sl suhkrut või mett
3 sl jahu (kuhjaga) + paneerimiseks
1 tl vanillisuhkrut
Näpuotsaga soola
100 g rosinaid
Õli praadimiseks
Sega omavahel kohupiim, muna, munakollane, suhkur, jahu, vanillisuhkur, sool ja rosinad. Sega ühtlaseks ja jäta umbes tunniks seisam. Raputa taldrikule jahu, tõsta tainast supilusikaga paras kogus tainast ja veereta tainast jahu sees. Vajuta pätsike veidi lapikumaks. Kuumuta pannil õli ja prae rohkes õlis sõrnikud mõlemalt poolt kuldseks. Ära panni üle koorma, küpseta sõrnikuid mitmes osas. Serveeri hapukoore, keedise või muu meelepärasega. 


Soovitused:
- Soolaste sõrnikute puhul vähenda suhkrukogust ja lisa näiteks hakitud ürte
- Magusatele sõrnikutele võid lisada erinevaid maitseaineid – kaneeli, kardemoni või hakitud kuivatatud puuvilju
- Kui oled sõber päevalilleõliga, proovi praadida sõrnikuid päevalilleõlis. See on hästi traditsiooniline maitse Slaavi köögis.
- Paneerimiseks võid kasutada ka mannat

Retsept ilmus 2017. aasta veebruarikuises ajakirjas Oma Maitse.

23. veebruar 2017

Toiduõli D-vitamiiniga ning kolm lihtsat võimalust, kuidas seda oma toidulaual kasutada

Tõenäoliselt ja loodetavasti ei tule kellelegi üllatuseks, et meie laiuskraadil ja aastase päikesehulga peale vajame me suuremal osal kuudest D-vitamiini toidulisandina või siis peame me sättima oma toidulaua selliseks, et saaksime suukaudselt D-vitamiini seni, kuni päike jälle kõrgelt hakkab käima. Tegelikult tuleb  välja, et D-vitamiini tase on normist madalam talvel 73% inimestest ning ka suvel on 30% eestlastest D-vitamiini puudujääk. Sellised tõsiasjad selguvad Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas Mart Kulli 2014. aastal kaitstud doktoritööst. Seetõttu soovitatakse Eestis D-vitamiini toidulisandeid kasutada talveperioodil kõigil inimestel, tubase eluviisiga ja üle 50-aastastel inimestel aga aastaringselt.

Risso rapsiõli on rikastatud D-vitamiiniga. Tark oleks seda tarbida kuumtöötlemata kujul.

Siin on D-vitamiiniga rikastatud õlist valmistatud ürdi ja vürtsidega õli, petersellipesto ja murulaugumajonees.
Miks me siis vajame d_vtamiini? Esmalt selleks, et D-vitamiini abil toimub kaltsiumi ja fosfori omastamine, D-vitamiin soodustab luude ja hammaste arengut, aitab vähendada vähendada infektsiooni- ja diabeediriski ning toetab südametööd. Kurikuulus rahhiit tekib lastel samuti D-vitamiini puudusest ning täiskasvanutel esinev luude pehmenemine või hõrenemine tuleneb samuti D-vitamiini puudusest. Paraku jälgitakse väga tähelepanelikult D-vitamiini tarbimist vaid väikelaste puhul ja peale esimese eluaasta möödumist sõltub see juba ema või teiste pereliikmete teadlikkusest ja tarkusest. Vanemaealistel, kelle puhul on luuhõrenemine sageli esinev häda, tuleks enne kaltsiumi manustama hakkamist kontrollida kindlasti üle D-vitamiini tase ja see vajadusel normi viia, sest kui see on allapoole normi, siis organism ei saa lihtsalt kaltsiumi kätte.
Selle pika jutu kokkuvõtteks jääb üle vaid nentida, et D-vitamiinile piisavale saamisele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ning üheks heaks võimaluseks on Risso rapsiõli, mis on rikastatud D-vitamiiniga. Sellist õli on kõige parem tarvitada külmalt ehk siis kuumtöötlemine kahandab õli toiteväärtust märgatavalt. Loomulikult on üheks võimaluseks valmistada klassikaline salatikaste ja sellega koos siis mõnusat salatit nautida, õli kuumutamata kasutamiseks on aga veel mitmeid nutikaid võimalusi.
Lisaks D-vitamiinile sisaldab Risso rapsiõli looduslikult palju antioksüdante ja E-vitamiini, rohkelt küllastumata rasvhappeid ja oomega-3-rasvhappeid. Valguskindel ja reipalt kevadroheline pakend tagab õli parimate omaduste pikemaajalise säilimise.

Petersellipesto päevalilleseemnete ja kitsejuustuga
Klassikaline pesto ei vaja vist kellelegi tutvustamist, kuid sarnase loogikaga pestokastmeid saab valmistada pea kõikidest ürtidest. Minu talvisteks lemmikuteks on peterselli- ja tillipesto, mis sobib näiteks ideaalselt vana hea kiluvõileivaga nautimiseks.

Pildil sai petersellipestoga maitsestatud kiluleib vutimunaga. 

Paar prisket peotäit värsket peterselli
1-2 küüslauguküünt
1-1,5 dl SEDA Risso D-vitamiiniga rapsiõli
0,5 dl päevalilleseemneid
50 g kõvemat kitsejuustu, tükeldatuna
sidrunimahla
soola ja pipart
Tõsta kõik koostisained purustajasse või blenderisse ja töötle ühtlaselt. Maitsesta. Kasuta kas salatikastmena, võileivakattena või muul meelepärasel moel.

Isetehtud murulaugumajonees
Tavapärasele hommikusele võileivale - salatilehe, juustu ja singi või muu kooslusega - võiks vahelduseks lauale sättida küllusliku ja väga tervisesõbraliku (avokaado! graavilõhe! muna!) võileiva, kus kõik komponendid viimistleb üheks mõnusaks koosluseks murulaugumajonees, kus kasutatud D-vitamiiniga rapsiõli.

Pildil oleva võileiva jaoks määri mustale leivale petersellipestot, sinna peale tõsta avokaadoviilud, sinna säti graavilõheviil ja praetud või uputatud (kooreta keedetud) muna* ning kõige krooniks säti murulaugumajonees. 
Mina armastan jätkuvalt valmistada majoneesi teha vanal heal moel ehk siis käsitsi vispeldades. Kes aga soovib, võib majoneesi ka elektrooniliste abivahenditega kokku suristada. Siis jääb lihtsalt see mõnus moment, kui kõik kokku siduma hakkab ja vedel õli kreemjaks emulsiooniks muutub, kogu oma võlus nägemata. Blenderis või purustajas majoneesi valmistades lisa õli samuti osade kaupa.
1 suurema muna kollane
2 sl mahedamat sinepit
1-2 sl sidrunimaha
soola ja pipart
2 dl SEDA Risso D-vitamiiniga õli
värsket hakitud murulauku
Eralda munakollane munavalgest. Tõsta kaussi, lisa sinep, sool ja sidrunimahl ning sega läbi. Hakka hästi vaikselt lisama õli. Esialgu vaid tilgake ja sega see siis läbi, siis jälle veidike ja sega läbi. Mida edasi, seda julgemalt võib hakata õli (pidevalt segades) majoneesile lisama hakata. Kalla kõik õli ära ning sega ühtlaseks. Lisa hakitud murulauk. Säilita külmas ja kasuta ära nädala jooksul.

Maitseõli ürtide ja vürtsidega
See on hästi lihtne ja samas nutikas võimalus, kuidas oma köögikapi peal alati töövalmis maitseõli hoida. Eriti hea, et lisaks maitsele saab õliga koos lisada toidule ka tervislikkuse nüansi.
Maitseõli valmistamiseks ei ole vaja muud, kui pudelisse sättida meelepäraseid ürte ja vürtse.



Pildil olev maitseõli sai maitsestust rosmariinioksast, paarist väikesest tšillikaunast, 1/2 tl valge- ja musta pipra teradest ning mõnest rosé pipra terast. Lase tõmmata paar päeva ja kasuta erinevate toitude maitsestamiseks.

* Uputatud muna valmistamiseks löö muna koorest välja sõelale. Lase vedel munavalge sõelast läbi valguda. Samal ajal kuumuta soolaga maitsestatud vesi keemiseni. Tõsta muna suuremale lusikale või väiksemasse kaussi. Keeruta vaikselt keev vesi (liiga suure mulliga keev vesi peksab muna laiali) keerlema ja libista muna keerise keskmesse. Keeda 2-4 minutit sõltuvalt sellest, kui vedelat munakollast armastad

Postitus sündis koostöös Rissoga.