24. mai 2019

Noore kartuli salat suitsulõhe, kodujuustu ja kurgiga

Maikuises Oma Maitse numbris kirjutasin pikemalt noortest kartulitest. Noored kartulid on suvealguse hõrgud viljad, mille abil saab selle õige hooajalise kartuli maitse taas toidulauale tuua. Need õrnanahalised väikesed magusad mugulad ei ole lihtsalt võrreldavad üle talve hoitud krimpsu kiskuvate ja idanema kippuvate kartulitega. Seega tasub neid magusamast magusaid mugulaid nautida, mis siis, et suve alguses tuleb neid veel soojematest regioonidest sisse tuua ja kodumaiste mugulate nautimiseks tuleb ikkagi jaanipäev ära oodata. Peale seda on lootust juba varasemate sortide värskeid vilju nautida. Eriti kannatamatud ja usinad panevad aga mõned mugulad kasvuhoonesse kasvama. Nii võib juba üsna suve alguses kodumaiste isekasvatatud kartulitega maiustada.




Noorte kartulite valmistamisel kehtib reegel, et vähem on rohkem. Või, soolahelbed või siis hea kvaliteetne õli või ka rammus hapukoor. Värske till, murulauk või hoopis karulaugupesto. Mitte mingil juhul ei tasu neid üle maitsestada ega ka kuumtöötlemisega liialt hoogu sattuda. Kindlasti keeda noori kartuleid koos koorega ja aseta noored kartulid keema keevasse vette. Nii säilivad kõige paremini kartulis olevad vitamiinid. Noored kartulid pehmenevad pisut kiiremini kui vanad mugulad, seega väldi ülekeetmist. Noori kartuleid on lihtsam puhastada, kui asetad need enne külma soolasesse vette umbes 10-ks minutiks. Parema maitse saamiseks võid lisada kartulikeeduvette mõned tillivarred, küüslauku või muud ürti. Keedetud kartulid kurna ja auruta täiesti kuivaks ning aseta siis kartulitele peale rätik. Kaant ära kartulikeedupotile peale kurnamist peale tõsta, sellega soodustad kondensvee kogunemist ja tulemuseks on vesiseks tõmbunud kartulid. Kartuleid tuleks keeta vees, mis napilt katab kartulikoguse ja üsna „vihasel“ tulel, mitte vaikselt hautades. Sel moel on tulemuseks tahedad ja muredad kartulid, mis ei lähe vesiseks. Soola peaks keeduvette lisama ca 1,5 tl 1 liitri vee kohta. 



Siin salatis saavad kokku kodujuust ja kartul. See on üks neist kooslustest, mille peale võid alati kindel olla. Soolakas suitsulõhe aitab seda koostööd veel viljakamaks ja maitseküllasemaks muuta. Kevadist värskust aitab aga salatile lisada värske kurk, mis võib olla ka värske soolakurk. Lihtne, maitseküllane ja kõhtu hästi täitev salat.

Noore kartuli salat suitsulõhe, kodujuustu, värske kurgi ja roheliste hernestega
Kogus: 4-le

500 g noori kartuleid, keedetuna ja tükeldatuna
200 g suitsulõhet, parajateks tükkideks rebituna
2 väiksemat kurki, viiludena (sobib ka värske soolakurk)
100 g rohelisi herneid, 3-4 minutit keedetuna
200 g kodujuustu
3-4 sl paksemat hapukoort
Värsket tilli, hakituna
Soola ja pipart
Sega omavahel kartulid, suitsulõhe, kurgiviilud, herned, kodujuust ja hapukoort. Lisa värske hakitud till. Sega läbi ja maitsesta soola ja pipraga. Soovi korral võid lisada ka majoneesi, kui tahad rammusamat tulemust.
Nipp! Siia kooslusesse sobib hästi ka küps tükeldatud avokaado

Retsept ilmus 2019. aasta maikuises ajakirjas Oma Maitse

21. mai 2019

Külluslik juustuvaagen Džiugase juustude ja puuviljadega

Juustuvaagen erinevate lisanditega on seltskondlike koosviibimiste puhul üks lihtsamaid lahendusi, kuidas laud maitsvalt katta ilma, et peaks köögis midagi valmis meisterdama või ahju sisse lülitama. Hea on juustuvaagna juures see, et igaüks saab selle endale sobivate lisanditega meelepäraseks sättida - kellele meeldivad erinevad moosid, mis juustude soolakat maitset mõnusalt tasakaalu aitavad sättida, kes eelistab viinamarju ja teisi puuvilju, kes näkileibasid või küpsiseid, kes hoopis oliive või vahemerelisi päikesekuivatatud tomateid. Igaüks leiab oma lemmikud kooslused.




Nagu arvata võibki, on juustuvaagna üheks võtmekomponendiks juust. Väga maitsvad ja ka kõige nõudlikumale juustugurmaanile sobivad juustud leiab Džiugase kaubamärgi alt. Valikus on erineva laagerdusastmega juuste ja valida võib aastase laagerdusega juustust alates kuni kolm aastat laagerdunud juustudeni välja. Vahele jääb siis veel poolteist ja kaks aastat laagerdunud juustude valik. Hästi põnev on neid juustusid omavahel võrrelda järjest läbi proovides, kuidas maitsesügavus areneb ja täidlus süveneb. Džiugase juustude puhul tasub neid näppude vahel murendada, mitte lõigata. Nii murdub juust vastavalt oma laagerdamise käigus tekkinud kihistumistele ja tükkide struktuur jääb palju mõnusam.


Kui aga juustuvaagna juurde tagasi tulla, siis ühe küllusliku juustuvaagna jaoks varu endale esmalt erineva laagerdusastmega Džiugase juuste. Säti sinna juurde erinevaid näki- ja krõbeleibu või ka küpsiseid. Puuviljadest sobivad hästi erinevat värvi viinamarjad, pirniviilud, kääbusapelsinid ja füüsalid.
Moosidest säti juurde näiteks muraka- ja vaarikamoosi. Hästi sobivad ka viigimarja- või apelsinimoosid.
Pisut sättimist ja VOILA! suurepärane juustuvaagen ongi valmis.

Postitus sündis koostöös Džiugas juustudega. 

20. mai 2019

Kihiline magustoit rabarberi-ingverikompoti ja kaerakreemivahuga


Rabarberihooajal tasub seda meie kevade särtsakashaput roosat kaunitari võimalikult palju nautida. On just rabarber ju see, mis oma erksa happega suudab nii koogid kui magusroad tõeliselt mõnusaks elamuseks muuta. Rabarberile sobib hästi ingverit lisaks sättida  - õhetamapanevat teravust lisav ingver aitab rabarberist parimad omadused välja tuua. Siin kihilises magustoidus on rabarberi-ingverikihile vahele sätitud vahustatav kaerakoor, mis on oma kreemisuses väga maitsev täiendus hapukale rabarberile.



Kihiline magustoit rabarberi-ingverikompoti ja kaerakreemivahuga
Kogus: 4-le
Ca 16 Savoiardi küpsist
4 dl vahustatavat kaerakoort (otsi vegantoitude osakonnast)
2 sl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
1 tl DanSukkeri vanillisuhkrut
2 suuremat muna
Rabarberi-ingveri kompott:
5-6 rabarberivart, tükeldatuna
Pöidlasuurune jupp ingverit, hakituna
1-1,5 dl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
1 dl valget veini
Valmista esmalt rabarberi-ingveri kompott. Selleks kalla kastrulisse tükeldatud rabarber ja ingver. Lisa valge vein ja suhkur. Sega kõik läbi ja kuumuta keemiseni. Keeda mõned minutid aeg-ajalt segades, kuni rabarber hakkab pehmenema. Tõsta pliidilt ja jahuta.
Kaeravahu jaoks vahusta ühes kausis kaerakoor kohevaks vahuks. Teises kausis vahusta munavalged ja kolmandas kausis munakollased koos suhkru ja vanillisuhkruga helekollaseks vahuks. Ühenda kõik vahud omavahel vaikselt segades kokku. Väldi liialt tugevat segamist, et munavalgevaht ära ei vajuks.
Lao parajaks murtud küpsised pokaali. Säti sinna peale rabarberikompotti ja sinna säti kaerakoort. Korda sama järjekorda veel, aga jäta veidi rabarberkompotti veel magustoidule peale sättimiseks. Lase enne serveerimist veel paar tundi maitsestuda ja küpsistel pehmeneda. Serveeri jahedalt.


Retsept valmis koostöös DanSukkeriga.

15. mai 2019

Kevadroheline salat spargli, redise, edamame ubade ja vutimuadega

Reipalt neoonroheline kevad on end lõpuks ometi laiali laotanud ja kõik näib ümberringi ohjeldamatult tärkavat ja ärkavat. Minu maakodu igivana spargli/asparaaguse põõsas lasi end esimetest aprillikuistest soojadest ilmadest petta, lastes esimestel uudishimulikel sparglivõrsetel end päikese poole sirutada, kuni kuri külm neist vaprakestest halastamatult üle käis. Nüüd seisavad värksete ja vägevate uute sparglivõrsete kõrval ka nukralt krimpsutõmbunud külmavõetud õnnetukesed. Aga mis seal ikka, eks looduses olegi omad karmid seadused. Tegelikult on nii võrratu see, et kogu kevad liigub vääramatu jõuga soojuse, valguse ja külluse poole. Poeta vaid seeme mulda ja....



Sellisel kevadisel külluse ajastul muutub toidulaud ka oluliselt rohelisemaks ja värskemaks, kui ta terve halliseguse talvehooaja on olnud. Sparglid, redised ja muud kevadvärsked viljad muutuvad mõnusalt elust pakatavateks. Peenralt korjatud sparglivars pritsib lausa mahla välja, kui teda murrad. Sellised väest pakatavad toidud küsivad ühe kevadiselt värske ja maitseküllase salatikoosluse järgi. 
Sel kevadhooajal on kõigile salatisõpradele appi tulnud FS Goodsi uued naturaalsed salatikastmed Herby ja Chimmy, mis muudavad salatite valmistamise eriti lihtsaks ja mugavaks. Herby on siis basiilikuga (ja ka teiste ürtidega) maitsestatud täiesti naturaalsetest komponentidest kokku segatud salatikaste ja Chimmy on saanud inspiratsiooni Lõuna-Ameerika päritolu vürtsikast Chimichurry kastmest. Kui tooteinfot lugeda, võib veenduda, et tegemist on igati mõistliku ja puhta koostisega salatikastmetega, mille puhul ei tekita ükski lisatud koostisosa võõristust või küsimusi. 


Valmiskastmete toel on salatite valmistamine nüüd eriti lihtne ja mugav. Haara vaid poest, turult või peenralt kõik salati koostisosad kaasa, sega kokku ja maitsesta salatikastmega. Elu nagu lill!


Minu salat sai seekord hästi kevadine. Või kuidas muudmoodi nimetada salatit, kus saavad kokku redis, spargel, helerohelised edamame oad, vutimunad, suvikõrvits, idud ja spinat. Kõik need koostisosad vormistab maitsvaks kooskõlavaks taldikutäieks ürdine -Herby salatikaste. Nii lihtne (ja maitsev) see ongi.

Salat spargli, redise, edamame ubade ja vutimunadega
Kogus: 4-le

200 g beebispinatit (sobib ka muu salatiroheline)
2 väiksemat või 1 keskmise suurusega suvikõrvits, kuubikuteks tükeldatuna
4-5 redist, õhukeste viiludena
200 g edamame ube (saadaval nt Rimis sügavkülmutatuna)
200 g sparglivarsi, tükeldatuna ja vajadusel puitunud alumine osa koorituna 
12 vutimuna
idusid
sidrunimahla
soola ja pipart
Keeda esmalt vutimunad. Selleks kuumuta kastrulis vesi keemiseni, tõsta munad keevasse vette ja keeda 2 minutit 40 sekundit. Mina kasutan selleks taimerit, et õiget hetke tabada. Jahuta jääkülma vee all ja koori. 
Tükelda suvikõrvits parajateks tükkideks (ca 2x2 cm külgedega), sega paari supilusikatäie Herby salatikastmega ning sidrunimahlaga. Jäta veidikeseks marineerima. Blanšeeri edamame oad ja spargel. Selleks kuumuta kastrulis soolaga maitsestatud vesi keemiseni, tõsta köögiviljad sinna sisse ja keeda umbes 3-4 minutit. Jahuta jääkülma vee all ja võta oad kaunadest välja. Tõsta suuremasse kaussi salatiroheline, lisa eelnevalt marineeritud suvikõrvits, redis, oad ja spargel. Kalla peale paras kogus Herby salatikaste, sega kõik läbi. Vajadusel maitsesta veel soola ja pipraga. Laota salativaagnale. Lisa poolitatud vutimunad ja idud. Serveeri kohe. 

Retsept sündis koostöös FS Goodsiga.

13. mai 2019

Karulaugu kuldaeg. Kolm lihtsat retsepti, kuidas karulauku kasutada

Karulaugu kuldaeg on käes ja hetkel tasub seda kevadist kulda süüa igasuguse mõõdu- ja häbitundeta. Kerge karulauguaroom on kevadel lausa kohustuslik. Nii võib hiljem kindel olla, et oled tervisehädade eest kaitstud ja kevadine profülaktiline kuur igasuguste viiruste vastu on läbitud. Karulauk on võimas tervise toetaja ja looduslik antibiootikum, mis aitab meid väga mitmel moel. Arvestades, et kevadel on ta üks esimesi tulijaid, siis ka pikast talvest taastumisel ei tasuks karulaugu rolli alahinnata. Seega, too endale kas metsa alt (ettevaatust piibelehelehtedega!) või turult üks korralik viht karulauku, kääri käised üles ja valmista erinevaid karulauguroogisid - omletti, karulauguvõid, loomulikult karulaugupestot või haki seda rohelist kulda lihtsalt igale roale, mida sööma hakkad.


Kui aga ühel hetkel siiski napib ideid, kuidas karulauku toiduks tarvitada, siis üheks hästi lihtsaks mooduseks on näiteks karulaugu-hapukoore salat. Pisut soola ka lisaks ja mõnus kartulikõrvane ongi olemas. Sina võib lõigata sisse ka kurki, nii saad kurgi-karulaugu-hapukoore salati. Samuti supermõnus lihtne toit. Mina teen igal aastal ka karulauguga munavõid. Selline leivakate kaob tavaliselt laualt kiirelt ja koguste suurendamine annab vaid ajutise efekti. Süüakse kahe suupoolega, eriti kui värskelt küpsenud leib ka käepärast.


Karulauguga munavõi valmistamine on umbes sama "keeruline" kui munavõi valmistamine. Samas oma ühele pojale seletasin just veidi aega tagasi, kuidas ikkagi munavõid teha. Kui ikka enne ise teinud ei ole, võib asi algul isegi paraja väljakutsena näida. Et asi oleks selge, siis panen siia kirja selle valmistuskäigu. Et edaspidi piisaks ka oma lapsele lihtsalt lingi saatmisest.


Karulaugu-munavõi
Kogus: 4-le

5 muna, poolpehmeks keedetuna (ca 7-8 minutit)
100 g võid
peotäis karulauku, hakituna
veidi rammusat majoneesi
soola
Tõsta munad veidi aega enne keetmist toatemperatuurile. Nii on temperatuurišokk väiksem ja munad ei kipu katki keema. Kuumuta potis vesi keemiseni, keeda muna (loe keetmisaega sellest hetkest, kui vesi taas mullitama hakkab) umbes 7-8 minutit, kalla siis keeduvesi ära ja jahuta munad korraks jääkülma vee all. Koori munad, lisa tükeldatud või ja töötle muna kahvliseljaga peeneks nii, et või sulaks kuuma muna mõjul. Lisa hakitud karulauk, veidi majoneesi ja maitse järgi soola. Serveeri mustal leival ja paku juurde tomatit, kurki, idusid või muud meelepärast.

Kui aga munavõist on isu täis söödud, siis tasub teha lihtsat ja alati toimivad karulauguvõid. Imelihtne valmistada ja sobib igale võileivale. Lisaks võileivale määrimisele võib karulauguvõid ka ahjukartulitega süüa. See on üks ajatu klassik, mis ikka ja jälle jalust niidab, kui karulauguhooaeg kätte jõuab. Ainuke, mis pisut kurvaks teeb, on see, et karulaugu ja värske kartuli hooaeg jäävad suve erinevatesse otstesse. Seega võib vaid ette kujutada, kui taevalik oleks värske noor kartul koos karulauguvõiga....


Karulauguvõiga ahjukartulid
Koos koorega ahjus (või ka lõkkes) krõbedaks küpsenud kartulimugulad vajavad vähe. Särtsakas karulauguvõi on just selline lisand, mis aitab kartulile vajaliku aktsendi lisada.
Kogus: 4-le

8 keskmise suurusega kartulit, pestuna ja koorimata
Soola
Rapsiõli
Karulauguvõi:
250 g võid, pehmena
Paras peotäis karulauku
Soolahelbeid
Soovi korral riivitud sidrunikoort ja pisut sidrunimahla
Piserda kartuleid õliga, torka kartulikoore sisse mõned augud ja maitsesta soolaga. Küpseta ahjus 180-200 kraadi juures 45-60 minutit, kuni kartul on seest pehme. Karulauguvõi valmistamiseks sega peeneks hakitud karulauk toasooja või ja soolahelvestega. Võid lisada ka veidi sidrunikoort ja -mahla. Serveerides lõika ahjukartulile ristlõige, suru pisut pehmeks küpsenud kartulisisu välja, tõsta sinna paras ports karulauguvõid ja lase sel kartuli sisse sulada. Paku juurde kodujuustu, kala, muna või muud meelepärast.


Lisaks karulauguvõile on ka karulaugupesto on üks neist toitudest, mis kevadel pea kultuslikuks muutub. Sotsiaalmeedia täitub erinevate piltidega igaühe oma karulaugupestost, aga samas on see nii vahva, et korraks oleme me kõik ühel meelel. Vähemalt ei ole keegi tõstatanud karulaugupesto vajalikkuse, asjakohasuse või ka maitsvuse küsimust. Seega, karulaugupesto igasse taldrikusse ja ole ainult nutikas leidmaks mooduseid, kuidas seda erinevate toitudega sobitada. Üks võimalikke variante karulaugusest hommikusöögist on ka siin toodud.


Toekas hommikuvõileib peekoni, praemuna ja karulaugupestoga
Karulaugupesto on kevadel lausa kohutuslik toit, mis valmib lihtsa vaevaga ja mida saab kasutada nii võileibadel, salatites, lihale ja kalale maitselisa andmiseks või ka ahjukartulitele peale sättimiseks. Pesto valmistamiseks on vaja loomulikult korralik peotäis värsket karulauku, millele tuleks lisaks sättida pisut õli, kõva juustu ja pähkleid ja seemneid. Kui käepärast on köögikombain või blender, surista pesto sellega kokku, kui aga abivahendeid napib, võib pesto valmistada kas uhmris või ka lihtsalt kausis kareda kiviga koostisaineid peeneks hõõrudes.
Kogus: 1-le

1 viil koorikleiba
1 muna
2-3 viilu peekonit
Veidi majoneesi
Soola ja pipart
Värsket redist
Karulaugupesto:
1 punt karulauku
1 dl rapsiõli
50 g kõva juustu
Peotäis pähkleid või seemneid, vajadusel peenemaks hakituna
Soola
Valmista esmalt pesto. Selleks tõsta kõik koostisosad purustajasse või blenderisse ja töötle ühtlaseks. Kui pesto tundub liiga kuiv, lisa veel õli. Maitsesta.
Võileiva valmistamiseks rösti koorikleib rösteris või pannil krõbedaks. Samal ajal löö pannile üks muna koos peekoniviiludega ja küpseta seni, kuni peekon on krõbe ja munakollane paraja küpsusastega. Maitsesta soola ja pipraga. Määri röstitud leivale veidi majoneesi. Säti sinna peale peekon ja muna. Säti mõned viilud redist ja nirista kõik üle karulaugupestoga.


Karulaugupesto ja karulauguvõi retspeptid ilmusid kevadises Kaitseliidu ajakirjas "Kaitse kodu". 

6. mai 2019

Lihtne leib tumeda õlle ja juustuga

Selline juustune ja tumeda õllega leib on alati meespere lemmikuks, aga kindlasti mitte ainult. Mahlase sisuga küllusliku maitsega õlle-juustuleib sobib hästi nii omaette suupisteks kui ka eraldi toidukorraks. Piisab vaid, kui veidi võid leivale määrida. Et aga küll küllale liiga tee, võib leivale määritud võile veel ühe rammusa juustuviilu peale sättida. Head asja pole kunagi liiga palju 😊


Lihtne leib tumeda õlle ja juustuga
Valmistamisaeg: 1 tund
Kogus: 1 suurem päts

150 g Džiugase 24 kuud laagerdunud juustu, riivituna
2,5-3 dl speltajahu
4 dl mitmevilja jahusegu või odrajahu
2-3 sl pruuni suhkrut
3 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
Näpuotsaga pipart
3,5 dl porterõlu
2 sl võid, sulatatuna
Soovi korral erinevaid seemneid (päevalilleseemneid, kõrvitsaseemneid, linaseemneid vms

Sega suuremas kausis jahu, suhkur, küpsetuspulber, sool ja pipar. Sega õlu kuivainete hulka ja lisa ka juust. Sega kõik läbi. Kui tainas on liiga paks, lisa veidi õlut. Tulemuseks peaks olema parajalt paks tainas, mis tuleb vormi laiali lükata ehk mis ei valgu ise laiali. Kalla tainas võiga määritud vormi. Pintselda leiba pealt sulatatud võiga. Küpseta 180 kraadi juures ca 50 minutit, kuni leiva sisse torgatud tikk jääb puhtaks. Lase kümmekond minutit vormis jahtuda, enne kui leiva vormist välja kallad.


Retsept valmis koostöös Dziugas juustudega.

30. aprill 2019

Ohtra juustuga sibulapirukas kartuli-muretaina põhjal

Sibula ja juustupirukas on üsna vastupandamatu kooslus ja peaks maitsema hästi kõigile neile, kes magusaks haudunud sibulast oskava lugu pidada. Külluslik juustukate aitab sibulatäidist eriti hõrguks muuta. Pirukat aitab tervislikumaks muuta kartulist ja rukkijahust valmistatud pirukapõhi. Pirukat sobib pakkuda nii pidulikumal puhul, kui ka näiteks õhtusöögiks koos värske salatiga. Kes soovib, võib täidisesse veel suitsusinki lisada, nii saad tulemuseks toeka ja toitva väga maitsva piruka.




Ohtra juustuga sibulapirukas kartuli-muretaina põhjal
8-10-le
Valmistamisaeg: ca 1 tund
Kartuli-muretainas:
150 g keedetud kartuleid, koorituna
150 g rukkijahu
100 g võid
0,5 tl soola
veidi vett (vajadusel)
Täidis:
3-4 sibulat, õhukeste poolratastena
Võid ja õli praadimiseks
Soola ja pipart
Veidi tüümiani
Maitseks veidi suhkrut ja palsamiveiniäädikat
150+50 g Džiugase 18 kuud laagerdunud juustu, riivituna
2 dl 35%-list koort või kohvikoort
2 muna
Soola ja pipart
Põhja valmistamiseks töötle kartulid, tükeldatud või ja rukkijahu koos soolaga ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa veidi külma vett, et moodustuks ühtlane tainapall. Aseta tainas vähemalt pooleks tunniks külma. Võta tainas külmast ning laota küpsetuspaberiga kaetud pirukavormi põhjale ja külgedele. Küpseta eelkuumutatud ahjus ca 10-15 minutit 180 kraadi juures, kuni põhi on kuivaks tõmbunud, kuid mitte pruunistunud.
Samal ajal kui põhi ahjus küpseb, kuumuta pannil keskmisel kuumusel või ja õli ning hauta sibulat koos tüümianiga kümmekond minutit, kuni ta on klaasjas ja hakkab kergelt karamelliseks muutuma. Maitsesta soola, pipra, tibakese suhkru ja palsamiveiniäädikaga maitse parajaks. Tõsta segu eelküpsetatud põhjale.
Katte jaoks klopi munad lahti ja sega juurde 150 g juustu ja koor. Sega ühtlaseks. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Kalla segu sibulatele, puista peale ülejäänud riivitud juust ning küpseta 180-200 kraadi juures ca 30-40 minutit, kuni pealispind on kuldne. Jahuta veidi ja serveeri koos värske salatiga.


Retsept valmis koostöös Džiugase juustudega.

29. aprill 2019

Speltajahust põhjal brokoli-fetajuustupirukas

Rikkaliku juustu-köögiviljatäidisega speltajahust põhjal pirukas on maitsev ja mahlane ning sobib ka pidulauale sättimiseks. Lihtsate ja selgete maitsete ilus kooskõla on midagi neile, kellele meeldivad need toidud, kus maitsete kombineerimisega väga hulluks ei minda ning igal koostisosal on võimalus oma maitseilus särada. Minu enda jaoks oli päris üllatav, kui mõnusa maitsekombinatsiooni suudavad soolakas fetajuust ja mahedalt mahlane brokoli moodustada. Pisut rustikaalne speltajahust pirukapõhi ainult täiendab seda kombinatsiooni ja nii valmibki üsna lihtsa vaevaga igati mõnus juustupirukas.




Speltajahust põhjal brokoli-fetajuustupirukas
Kogus: 10-12-le

Speltajahust pirukapõhi:
3 dl täistera speltajahu
100 g võid
½ tl soola
1 muna

Täidis:
400-450 g brokolit, õisikutena
200 g fetajuustu (võid kasutada ka pehmet kitsejuustu)
2 dl 10%-list koort
0,5-1 tl küüslaugupulbrit (nt Maggi küüslaugugraanuleid)
1 tl persillade maitsesegu (nt Maggi persillade)
2 muna
½ tl soola
Värskelt jahvatatud musta pipart

Põhja jaoks töötle külm või koos soola ja speltajahuga ühtlaseks puruks. Lisa muna ja töötle massi, kuni moodustub ühtlane tainapall. Vajadusel lisa veidi külma vett. Laota küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva vormi põhjale ja külgedele ja küpseta siis eelkuumutatud ahjus 180-200 kraadi juures umbes 7-10 minutit.
Täidise jaoks keeda õisikuteks eraldatud brokolit soolaga maitsestatud vees 3-4 minutit. Kurna sõelal ja jahuta jääkülma vee all. Jaota õisikud eelküpsetatud põhjale. Lisa sinna ka väiksemaks murendatud fetajuust. Sega omavahel koor, hakitud küüslauk ja munad, maitsesta värskelt jahvatatud musta pipraga ja vajadusel ka soolaga, kuid arvesta, et fetajuust võib üsna soolane olla.

Kalla muna-kooresegu vormile brokolile ja fetajuustule peale. Tõsta 200 kraadisesse ahju ja küpseta umbes 30 minutit, kuni täidis on tarretunud ja hakkab kergelt pruunistama. Lase veidi jahtuda enne, kui lahti lõikad. Serveeri soojalt või külmalt koos värske salatiga. 


Postitus sündis koostöös Maggiga.

17. aprill 2019

Midagi maitsvat Itaaliast. Peperonata ehk tomatine paprikahautis

Ei ole vist kellelegi üllatus, et Itaalia köök oma lihtsate ja õigete maitsekooslustega on täiesti ammendamatu inspiratsiooniallikas. Oliiviõli, küüslauk, küpsed magusad tomatid, pisut ürti, veidi musta pipart ja näpuotsaga üht-teist veel ja nii need maitsekombinatsioonid sünnivad. Ei midagi liiga keerulist ega mingit liigset jändamist.
Peperonata ehk tomatine paprikahautis on üheks näiteks sellest, kuidas hästi lihtsatest koostisosadest saab valmistada maitsva ja mõnusa taimse roa, mis sobib nii toekama liha või kalaroa juurde, iseseisvaks vahepalaks, pastakastmeks või siis ka leivale-saiale sättimiseks. Peperonata on levinud Itaalia erinevates regioonides ja sage lisand just grillpidudel pakutavate roogade juurde. Sinna rooga võib lisada veel kappareid, oliive, münti ning serveerida sobib seda nii külmalt kui soojalt. Mulle meeldib süüa peperonatat praetud munaga. Maitsekooslus meenutab veidi shakshoukat, mis on ka mu üks suuri lemmikuid.




Peperonata ehk tomatine paprikahautis
Kogus: 4-le

4-5 erivärvilist paprikat, ribadeks lõigatuna ja seemned eemaldatud
4 küüslauguküünt, hakituna
1 sibul, hakituna
mõned basiilikulehed, väiksemaks rebituna
400 g küpseid tükeldatud tomateid või konserveeritud tükeldatud tomateid (kasutasin Loodusvägi mahedaid tükeldatud tomateid)
50 ml oliiviõli (väga hea kvaliteediga on Casa Fontestate oliiviõli)
soola ja pipart
palsamiveiniäädikat
veidi suhkrut
Kalla pannile oliiviõli. Kuumuta keskmise kuumuseni ja lisa siis pannile küüslauk, sibul ja basiilik ning hauta mõned minutid. Lisa siis tükeldatud paprika, sega läbi, kata pann kaanega ja hauta vaiksel kuumusel umbes pool tundi pannitäit aeg-ajalt segades. Lisa tükeldatud tomatid või tomatikonserv ja hauta veel, kuni paprikat on täiesti pehmed, kuid ei hakka veel lagunema. Maitsesta pannitäis soola, pipra, tibakese suhkru ja palsamiveiniäädikaga. Serveeri kas soojalt või jahtunult.


Postitus sündis koostöös Loodusvägiga. 

Juustukatte all kartulipudru-hakklihavorm

See juustuga kaetud hakkliha-kartuli vormiroog on minu jaoks odava populaarsuse võti, kui tahan oma laste seas plusspunkte teenida. Piisab, kui kojutulnud lapsed ninaga lõhnabuketi tuvastavad ja siis näevad ahjust väljavõetavat kuldse juustukatte all veel podisevat vormi....neil hetkedel tunnen end kui superema ja lastel on piltlikult lausa rõõmu- ja tänupisarad silmis. Mis teha, kui oma kolme poja meelitamiseks ei tulegi koju vedada ei eksootilisi vilju, kaugelt toodud mereande ega ka peeneid lihatükke. Piisab mõnest täiesti argisest koostisosast, mille maitsed koos ahjus mõnusalt kokku küpsevad ja ülim rahulolu koduselt publikult on garanteeritud.


See lihtsa vaevaga valmiv ja alati sööjate heakskiitu pälviv mõnus vorm peidab koheva juustukatte all mahlast hakkliha- ja kartulikihti. Selline vormi sobib hästi näiteks eelmisest päevast järele jäänud kartulipudrule uue elu andmiseks. Valmis kartuliputru kasutades on ka vormi valmistamine eriti lihtne. Juustuga ei tasu selle vormi puhul ka kindlasti kokku hoida. Nii võid kindel olla, et järele ei jäeta sellest toidust midagi.
Soovi korral võib sama vormi ka väikestes portsjonvormides valmistada.


1.     Hakkliha-kartulipudru vorm juustukatte all
Kogus: 4-le
Valmistamisaeg: 45 minutit

1 sibul, hakituna
500 g hakkliha
1 sl jahu
3-4 sl vürtsikat ketšupit või tomatikastet           
2 dl puljongit
1 kg kartuli- või kartuli-köögiviljapüreed
200 g Džiugas 12 kuud laagerdunud juustu, riivituna
Soola ja pipart
Värsket murulauku või rohelist sibulat, hakituna
Õli praadimiseks
Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ning prae sibulat vaiksel kuumusel mõned minutid. Lisa hakkliha ja prae hakkliha läbi, kuni see on värvi muutunud. Lisa pannile jahu, kuumuta läbi ja kalla siis juurde ketšup või tomatikaste ja puljong. Lase keema tõusta ja keeda vaiksel tulel umbes ca 20 minutit, kuni vedelik on osaliselt kokku keenud. Maitsesta soola ja pipraga. Laota hakklihasegu ahjuvormi põhjale. Säti sinna peale kartuli- või köögiviljapüree ja puista peale juust. Tõsta eelkuumutatud ahju 180-200 kraadi juurde ja küpseta ca 20-25 minutit, kuni vormi pealispind on kaunilt kuldne ja juust sulanud. Serveerides puista peale hakitud murulauku või rohelist sibulat.

Retsept valmis koostöös Džiugas juustudega. 

16. aprill 2019

Lihtne värskekapsasupp hakklihaga kevadrohelisest kapsast

Minult päritakse sageli, mida me siis ikka perega igapäevaselt sööme. Ja pahatihti tuleb mul vastata, et vahel ikka väga tavalist toitu. Mul lapsed armastavad hakklihakastet, kana-klimbisuppi, isetehtud kananagitsaid, pastaroogasid, borši ja veel mitmeid-mitmeid üsna argiseid lihtsaid toite. Ehk siis tegelikkus on see, et kui ma teen tööd, siis on pahatihti mu külmkapp täis igasugu põnevaid toite, mille peale lapsed kipuvad aga suu viltu vedama. Tegelikult soovime me kõik aeg-ajalt neid turvalisi tuttavaid toite ja kui pead iga päev uute maitsekooslustega tutvuma, siis läheb see parajalt....tüütuks 😊 Värskekapsasupp on ka vist üks neid toite, mis liiga põnevate toitude alla ei liigutu. Oodatud ja hinnatud on aga see supp meie peres sellele vaatamata, eriti nüüd, kui noored kapsad saadaval.


Nüüd kevadel, kui poes on hallikasvalged kahekilosed kapsapead taas ruumi teinud neoonrohelistele noortele kapsapeadele, on kapsasupp meie peres taas au sisse tõusnud. Minu meelest on noor värske kapsas üks maailma maitsvamaid köögivilju üldse ja seepärast käin harva nii poes, et üht kapsapead kaasa ei tari. Piisab sellest, kui kapsalohud pannil või sees läbi praadida ja mina oleksin nõus küll mõnda aega ainult sellest toituma.
Lastele võib aga valmistada hästi lihtsa ja kiire värskekapsasupi, mis on ka alati kindla peale minek.
Tänu noorele kapsale saab ka värskekapsasupp igati kevadise ilme. See on lihtne ja maitsev supp, mis valmib kiirelt ja ilma suurema vaevata.



Värskekapsasupp hakklihaga
Kogus: 4-le

200 g hakkliha (nt delikatesshakkliha või lihaveisest/vasikast hakkliha)
1 sibul, hakituna
Pool noore kapsa pead, tükeldatuna
1 suurem  porgand, tükeldatuna
2 kartulit, tükeldatuna
Hakitud murulauku või tilli
Õli praadimiseks
Soola ja pipart
Serveerimiseks hapukoort
Alustuseks prae hakkliha. Selleks kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ja prae sibulat mõned minutid. Lisa hakkliha ja prae see pannil läbi, kuni liha värv on muutunud. Praadimise ajal töötle liha pannil väiksemateks tükkideks. Tõsta pliidilt ära.
Kuumuta supipoti põhjas veidi õli ja kuumuta õli sees tükeldatud porgandit. Õlis kuumutamine aitab porgandis sisalduvat beetakarotiini paremini omistada ja lisaks annab see supile ilusa värvi. Lisa potti tükeldatud kapsas ja kartul, kalla peale puljong ja lase keema tõusta. Keeda vaiksel tulel umbes 10 minutit, kuni köögiviljad on pehmed. Lisa hakkliha supi sisse, sega läbi ja maitsesta kogu supp vajadusel soola ja pipraga. Serveerides paku juurde hapukoort ja puista supile peale hakitud murulauku või tilli.

Retsept ilmus Kaitseliidu Kaitse Kodu ajakirjas.

12. aprill 2019

Šokolaadikattega cappuccino-toorjuustukook

Hea kange kohv ja kreemine piimavaht. Kooslus, mis sündinud taevas! Ma olen ka enne toorjuustukookides kohvi ja šokolaadi kooskõlaga katsetanud. Iga kord jääb üle vaid nentida, et see kooslus toimib hästi ning kohvi lisamine suudab rammusa toorjuustuga just sellise piimavahuse kohvijoogi maitsekombinatsiooni tekitada. Siin koogis annab korraliku kange espressokohvi lisamine toorjuustule mõnusa cappuccinot ehk piimakohvi meenutava maitsenüansi, mida aitab eriti maitseküllaseks vormistada kohviga maitsestatud külluslik šokolaadikate. Põhjaks on koogil aga igati tervislik müslist valmistatud koogipõhi. Muidu on aga tegemist üsna klassikalise toorjuustukoogiga, mille valmistamine ei tohiks kellelegi üle jõu käia.




Kookide puhul olen ma ise viimasel ajal hakanud vähendama lisatud suhkru hulka. Ka siin retseptis lisasin ma suhkrut pigem vähem, kui retseptis kirjas, aga siinkohal soovitan igaühel oma maitsmeelte järgi magusus paika sättida. Mõrkjas koorekohvi maitse vajab kindlasti tasakaaluks veidi magusat, aga siin asetaks rõhu sõnale "veidi". Minu meelest tulevad head ja puhtad maitsed välja just siis, kui neid liigse magususega ära ei lämmatata.


Šokolaadikattega cappuccino-toorjuustukook
Kogus: 12-le (22-24 cm läbimõõduga vorm)

Koogipõhi:
4 dl krõbedat kakaoga müslit (mina kasutasin Paulunsi ilma suhkruta müslit)
70 g võid

Kohvi-toorjuustutäidis:
800 g toorjuustu, toasoojana
4 muna
1-1,5 dl rafineerimata suhkrut
45 ml hästi kanget espressokohvi (mina kasutan Molinari väga hea kvaliteediga kohviuba)
1 tl vanillisuhkrut
2 sl maisitärklist
2-3 sl Vana Tallinna kohvilikööri (soovi korral)

Šokolaadikate:
200 g tumedat šokolaadi, tükeldatuna
50 ml 35%-list koort
45 ml hästi kanget espressokohvi
soovi korral 2-3 sl suhkrut või kohvilikööri
pealepuistamiseks hakitud pähkleid

Koogipõhja jaoks purusta blenderis või köögikombainis müsli peeneks. Sega sulatatud võiga ja suru siis küpsetuspaberiga vooderdatud 22-24 cm läbimõõduga koogivormi põhjale. Täidise jaoks mikserda esmalt toasoe toorjuust ühtlaseks ja lisa siis ükshaaval munad koos suhkruga. Sega läbi kuni saad ühtlase massi ning lisa veel kohv, vanillisuhkur, tärklis ja liköör. Sega läbi ja kalla koogipõhjale. Tõsta eelkuumutatud ahju 160 kraadi juurde ca 50-60 minutiks. Keera ahju kuumus maha ja jäta kook koos ahjuga ja lahtise ahjuuksega jahtuma.
Tõsta kook ahjus ja jahuta täielikult.
Katte jaoks tõsta kastrulisse koor, kohv, liköör ja hakitud šokolaad. Sulata kas vesivannil või hästi vaiksel kuumusel kuni saad ühtlase šokolaadiglasuuri. Kalla see jahtunud toorjuustukihile ja puista peale hakitud pähkleid. Aseta jahedasse, et pealispind taheneks.
Naudi koos hea kohviga!



Retsept sündis koostöös KAFO-ga. 

11. aprill 2019

Midagi tõeliselt teravat. Vürtsikad ahjus küpsenud kanakoivad ja grillitud hiidkrevetid tšilli-mee kastmega

Esmalt pean tunnistama, et ma olen väga suur terava toidu sõber. Ma mõtlen ikka korralikult tšillise ja terava, mitte sellise kergelt aimatava terava, nagu sageli Eesti kohtades tavaks. Väljas söömas käies kui hoiatakse, et mingi toit on päris terav, siis noogutan innukalt kaasa ja julgustan, et võib kohe mõnuga tšillit lisada. Süües võib mind küll tabada kuumalaine ja toit korraks silmad (ja nina) vett jooksma võtta, aga tegelikult ma väga naudin seda. Terav on mõnus!
Eelnevat arvesse võttes tabas mind üsna elav uudishimu, kui mulle pakuti proovimiseks Pipravikati tooteid. Need on tehtud tõelistele tšillisõpradele, kes teravust ei karda. Ehk siis kindlasti mitte nõrkadele. Pipravikati valikus on mitu erinevat mõnusat ja korralikult teravat kastet, mida võib niisama toidule särtsu lisamiseks sättida või siis ka retseptides kasutada. Doseerides ole aga ettevaatlik, sest täiesti tuntav teravus sigineb toitudesse juba üsna väikestest kogustest. Pipravikati toodetega saad lähemalt tutvuda SIIN. 



Magusvürtsikad kanakoivad on tõeliseks hitiks kõigi nende seas, kes kana ja aasiapäraseid magusvürtsikaid maitsekombinatsioone armastavad. Parajalt terav, aga mõnusalt tasakaalus maitsetega marinaad aitab kanalihast parimad maitsenüansid välja tuua. Suvisel ajal võid selliseid kanakintse aga grillil teha. Mõnus ja maitsev jääb see mõlemal juhul.



Vürtsikad ahjus küpsetatud kanakoivad
Kogus: 4-le
8 broileri poolkoiba
1-2 sl Pipravikati habanero ja mustsõstra kastet
3 küüslauguküünt, hakituna
3 sl sojakastet
1 laimi mahl
1 sl vedelat mett
Oliiviõli
Soola ja pipart
Värsket peterselli või koriandrit
Sega kausis habanero-mustsõstra kaste, hakitud küüslauk, sojakaste, laimimahl ja mesi. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta kanakoivad marinaadi ja jäta paariks tunniks kuni üle öö marineerima. Tõsta siis kanakoivad ahjuvormi, kalla peale marinaad ning küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures 15 minutit. Keera siis kanakoivad ümber, pintselda täiendavalt marinaadiga ning küpseta veel 20-25 minutit, kuni kanakintsud on küpsed. Serveerides puista peale hakitud peterselli või koriandrit.

Grillitud hiidkrevetid vürtsika tšilli-mee kastmega on lihtne ja samas väga maitsev moodus, kuidas mahlakatele grillitud hiidkrevettidele vürtsikas lõppviimistlus anda. Intensiivse maitsega ja korralikult terava Pipravikati kastme abil saab grillilt läbi käinud krevettidele kiirelt lõppviimistluse anda. Tšillikastmele lisa veidi mett ja sidrunimahla, et hapukasmagusa maitsega krevettidele mõnus maitsekombinatsioon tekitada.


Grillitud hiidkrevetid vürtsika tšilli-mee kastmega
Kogus: 4-le
500 g hiidkrevetisabasid, puhastatuna
Oliiviõli
Soola ja pipart
2 tl Pipravikati meelepärast tšillikastet
Laimimahla
Veidi mett
Värsket peterselli, hakituna
Puhasta krevetid ja piserda neid oliiviõliga. Grilli kuumal grillil või pannil kiirelt mõlemalt poolt. Väldi üleküpsetamist. Tõsta siis pannilt või grillilt ning maitsesta soola ja pipraga. Sega omavahel tšillikaste, laimimahl ja mesi. Sega krevetid kastmega, puista peale hakitud värsket peterselli ning serveeri kohe. Paku juurde krõbedat saia.

Postitus sündis koostöös Pipravikatiga.

9. aprill 2019

Mõnus segasalat kinoa, päikesekuivatatud tomati ja avokaadoga

Tunnistan, et olen üsna parandamatu salatisõltlane. Sageli, kui ülejäänud perele toekam ja toitvam paja- või pannitäis toitu valmis, võtan ette selle kõige magusama lõigu. Kraamin välja enda tarbeks salatitaldriku, teen külmkapiukse lahti ja asun improviseerima. Salati puhul on loov lähenemine pigem soovitav ja eriti jabur oleks salatit valmistades näpuga retseptis järge ajades grammkaaluga koostisaineid mõõtes seda taldrikutäit komponeerida. Ja nii ongi mõnus oma salatitaldrik kokku kombineerida lähtudes hooajast, oma isudest, loomulikult ka külmkapi sisust ja sageli ka sellest, mis toit su kehale kvaliteetset kütust lisab.



No tegelikult mingid põhitõed salati kokkusegamisel ikka on ehk siis tavaliselt alustan ma komponeerimist salatirohelisest, milleks minu eelistuste järgi on ka krõmpsuv Rooma salat või siis rukola, spinatilehed või ka salatisegu. Edasi on küll kõik juba paljuski improvisatsiooni küsimus ja selle salati puhul olen maha spikerdanud Rimi valmistoidulettidel pakutavalt salatilt. Olen seda paar korda kiirel ajal karbiga kaasa haaranud ja siis süües nentinud, et tegemist on ülihästi kokkusobivate maitsekombinatsioonidega. Kodus sai omalt poolt seekord siia kooslusesse lisatud avokaadot ja kevadist krõmpsuvat redist. Mõnel teisel korral oleks lisandid jälle pisut teised ja nii saabki ühe universaalse salatipõhja peale iga päev midagi uut ja põnevat komponeerida. 

Maitsenaudingut aitavad lisada Liisu Arro kaunid kirkavärvilised nõud. Imeilusad, kas pole?

Segasalat kinoa, päikesekuivatatud tomati ja avokaadoga
Kogus: 2-le
100 g rukolat või muud salatirohelist
1 dl kinoad (nt Looduvägi mahekinoad)
7-8 päikesekuivatatud tomatit õlis, tükeldatuna
3-4 sl kalamata oliive õlis
1 suurem või kaks väiksemat avokaadot, tükeldatuna
2-3 redist, õhukeste ratastena
veidi sidrunimahla
veidi vedelat mett
soola ja pipart
Keeda esmalt kinoa. Selleks kalla kinoa potti või kastrulisse ja lisa 2 dl vett ja veidi soola. Kuumuta keemiseni, alanda kuumust, kata pott kaanega ning keeda tasasel tulel 10-15 minutit, kuni vesi on imendunud. Töötle kinoa kohevaks. 
Sega kokku salatikaste oliiviõlist, sidrunimahlast, tibakesest meest ja soolast-piprast. Sega rukola salatikastmega käte abil läbi. Lisa kinoa, tükeldatud päikesekuivatatud tomatid  ja oliivid ning avokaado ja redis. Sega veel korra läbi ja säti taldrikule. Selline kooslus on täiesti taimne ja sobib ka veganitele. Kui soovid aga toekamat taldrikutäit, võid lisada näiteks fetajuustu, parmesanilaaste, grillitud kana, tuunikala või muud meelepärast. 

6. aprill 2019

Soojad ahjuleivad tomati- ja juustu-kodujuustukattega

Soojad ahjuleivad on lihtne argine roog, mis maitseb mõnusalt nii hommikul kui ka õhtul. Ahjuleibadel kokku sulanud ürdine juustu ja kodujuustukate annab tulemuseks mõnusa küllusliku võileivakatte. Mahlasust aitab lisada küpsenud tomativiil.
Parimad on sellised leivad loomulikult otse ahjust võetuna ja soojana, aga ka jahtudes on need maitsvaks ja toitvaks vahepalaks.  



Meie peres on need leivad aukohal juba aastaid olnud ja sageli on need leivad just nädalavahetuse toiduks, kuna neil hommikutel on aega ahju soojendada ja võileibu küpsetada. Kiirel argihommikul oleks selline toimetamine pisut liialt ajamahukas.




Soojad ahjuleivad juustu-kodujuustu ja tomatikattega


Valmistamisaeg: 25 minutit
Kogus: 4-le
8 viilu rukkileiba
150 g Džiugase 12 kuud laagerdunud juustu, riivituna
200 g kodujuustu
2 sl hapukoort
2-3 sl majoneesi
½-1 tl kuivatatud ürte või hakitud värskeid ürte
Tomativiile
oliiviõli
Soola ja pipart
Sega omavahel kodujuust ja riivitud juust koos hapukoore ja majoneesiga. Lisa kas hakitud värsked või kuivatatud ürdid ning maitsesta segu soola ja pipraga. Sega kõik läbi ja määri siis ühtlase kihina leibadele. Tõsta igale leivale viil tomatit. Küpseta 200 kraadi juures ca 15-20 minutit, kuni kate on parajalt kuldpruun ja juust sulanud. Serveerimisel võid niristada peale veel oliiviõli.