27. veebruar 2015

Midagi tõeliselt head köögiviljasõpradele. Ahjupaprika ja -baklažaan, määrdena ja salatina

Mingi kindla ettemääratusega liiguvad isud kevade lähenedes tummistelt lihastelt pajaroogadelt järjest enam kergemate ja köögiviljasemate toitude suunas. Revideerisin eile oma köögiviljavarusid ja pidin nentima, et olen päris agaralt ja mingi kummalise sisemise tungi toel endale korraliku kuhja erinevaid köögivilju kokku tassinud. Tegelikult ei ole mul selle vastu küll vähimatki.
Üheks ajaproovile vastupidanud köögiviljaroaks on aga kujunenud ahjus rösitutd baklažaani, paprika, sibula ja küüslauguga salat või määre.




Üheks lemmikuks juba mitmendat aastat on mul olnud ahjus röstitud paprika, baklažaan, sibul ja küüslauk. Imeliselt lihtne valmistada ja samas sõltuvusttekitavalt hästi omavahel toimiv kooslus.
1 keskmise suurusega baklažaan
2 punast paprikat, seemned ja vars eemaldatud
1-2 sibulat, koorituna
Paar küüslauguküünt
Paar näpuotsatäit suitsutatud paprika pulbrit
Oliiviõli, soola ja pipart
veidi suhkrut või mett
veidi balsamicot või sidrunimahla
värsket hakitud koriandrit või peterselli
soovi korral jahvatatud vürtsköömneid (mina reeglina soovin ja soovitan, teeb maitse hästi mõnusaks)



Kuumuta ahi 200 kraadini. Tükelda baklažaan, sibul ja paprika kuubikuteks. Aseta ahjuplaadile küpsetuspaber, piserda see õliga ning aseta paberile köögiviljakuubikud, sibul ja küüslauk. Küüslauk võib olla koorimata. Sega need õliga ja maitsesta soola ja pipraga. Rösti kuumas ahjus umbes kolmveerand tundi, kuni köögiviljad on kergelt pruunid ja pehmed. Jahuta veidi, koori küpsenud küüslauk ja eemalda paprikalt nahk. Kasuta kindlasti ära ka pannipõhjale jäänud küpsemismahl, see on lihtsalt niiii hea! Tavaliselt limpsin pool sellest lihtsalt lusikaga ära :)
a) Kui soovid ühtlast määret või dipikastmelaadset massi, siis töötle köögikombanis kõik ühtlaseks massiks. Maistesta, lisa veel suitsutatud paprikat või tšillipulbrit. Maitsesta tibakese suhkru või meega ning balsamicoga. Serveeri koos krõbeda lavašiga (ahjus oliiviõli ning meresoolaga krõbedaks röstitud õhuke lavašš)


b) kui aga soovid salatit, haki kõik peeneks, sega ja maitsesta sarnaselt määrdega. Lisa veel värsket hakitud koriandrit või peterselli. Lisa veel oliiviõli.
Imemaitsev!

25. veebruar 2015

Suvikõrvitsaga pizzapõhi

Tean vähe lapsi, kes ei armastaks pizzat. Minu kolm last ei ole siinkohal erandiks ja neil päevil, kui pizzat koju tuua või ise valmistada, on rahulolev mõmin laua ümber garanteeritud. Üks lastest suudab tegelikult vajadusel pizza ka otsast lõpuni ise valmis teha ja pean tunnistama, et sugugi mitte kehvemini, kui ma ise.
Tavaliselt on meil pizzapäevadel laual kaks sööki - üks siis laste rõõmuks ja meeleheaks, ise aga eelistan pizzale ikkagi midagi muud. Ei ole ma liiga suur saialiste sõber. Seetõttu pälvis suvikõrvitsapõhjal pizza kohe mu tähelepanu. Seda sööks isegi. Ja seda söövad ka lapsed. Seega universaalne toit - ühtaegu nii maitsev kui ka tervislik ehk siis teisisõnu täistabamus!




Tunnistan kohe, et pizzapõhja tegin täitsa tunde järgi ja pigem improvisatsioonile voli andes. Kui aga proovida mingeid koguseid ette anda, siis umbkaudsed mõõdud oleksid järgmised (NB! soovitan mitte tervet talupojamõistust välja lülitada ja ise maitsta-kombata-mõõta, sest suvikõrvitsad võivad olla nii suuruselt kui mahlasuselt erinevad)
2 keskmise suurusega suvikõrvitsat, riivituna
1 tl soola
2 suuremat muna
ca 1 dl jahu (kasutasin kikerhernejahu, võid kasutada ka erinevaid täisterajahusid või siis pähkli- vm jahusid)
2 küüslauguküünt, purustatuna
200 g kuivemat fetajuustu, murendatuna (võib kasutada ka parmesani või muud juustu)
pipart
Riivi suvikõrvits, sega soolaga ja aseta sõelale nõrguma. Umbes 20 minuti pärast pigista kätega veel niipalju vedelikku välja, kui õnnestub. Sega suvikõrvits ülejäänud ainetega. Jahuga reguleeri paksust ehk siis lisa jahu nii vähe kui võimalik ja niipalju kui vajalik. Tainas jääb pigem vedel, kui ta peab niipalju kokku hoidma, et temast saab vormida pizzapõhja, mis siiski laiali ei valgu. Laota pizzatainas õliga määritud küpsetuspaberile ja umbes 28-30 cm läbimõõduga ringiks. Küpseta 200 kraadi juures umbes 15 minutit, kuni põhi on kuiv ja hakkab vaikselt kuldset jumet omandama.



Eelküpsetatud pizzapõhi peaks välja nägema umbes selline nagu pildil.
Valminud pizzapõhjale võid oma eelistuste järgi täidist sättida. Meie pizzale sai esmalt tomatikastet määritud. Tomatikastme retsepti leiad SIIT, aga võid kasutada ka valmis pizzakatet või hädapärast ka tavalist purustatud tomatit või ...khm-khm.....ketšupit. Tomatikastmele laotasin toorsuitsusingi viilud, neile riivitud mozzarella ning ahju 200 kraadi juurde küpsema see pizza läkski. Küpsemisel lähtu eelkõige pizza välimusest, aga tõenäoliselt piisab ca 10 minutist. Juust peab olema sulanud ja kergelt kuldseid varjundeid omandama hakkav. Serveerides puista peale värsket basiilikut, musta pipart või muud meelepärast. Minul olid käepärast ahjukuivatatud tomatid ja ahjus krõbedaks küpsetatud lehtkapsas ja need leidsid ka koha pizzal.


Maitses hästi! Teeme veel!

23. veebruar 2015

Ahjuräimed kahel moel. Tomatikastmes ja salvei-juustuga küpsetatuna

Kohe-kohe on käes Eesti Vabariigi aastapäev ja nii nagu igal aastal, tuleb ka AD 2015 katta 24.veebruraril laud, et pidulikku päeva väärikalt tähistada.
Räim on meie rahvuskalana üsna kindel valik, kui midagi ürgselt eestipärast lauale otsida. Maitsev ja mõnus on räim niikuinii ja  miks siis mitte leida räimele kindel koht ka pidupäevamenüüs. 



Siin on kaks erinevat räimerooga - üks räim tomatikastme all küpsetatud ja teises roas flirdib meie rahvuskala veidi võõramate lisandite ehk siis salvei ja sinihallitusjuustuga. Mõlemad räimeroad valmivad kiirelt ja maitsevad samas hõrgult. Kes vähegi kalasõber, see oskab hinnata.



Räim tomatikastmes
Räim tomatis on selline mõnus nostalgiaroog, millele tuleks kindlasti anda uue tulemise võimalus. Sellele võrratule maitsekooslusele on karuteene teinud konservina müüdav toode, mis sageli masstootmise kõikide kaasnähtuste all kannatav ja emotsioonitu toode. Kodune variant on samas selline, millest saab kindlalt iga kalasõbra unistus.
Ca 500 g puhastatud räime (pea ja sisikond eemaldatud). Võid kasutada ka räimefileesid
2 sibulat, koorituna ja poolratastena
soovi korral hakitud küüslauku
3 dl purustatud tomateid või tomatikastet
1 dl oliiviõli
1 sl suhkrut või mett
1 tl soola
Musta pipart
Soovi korral cayenne´i pipart
Mõned loorberilehed
Lao kalad ja sibularattad vaheldumisi ahjuvormi. Sega omavahel purustatud tomatid, suhkur, õli, sool, must pipar ja soovi korral cayenne´i pipar. Kui kasutad küüslauku, lisa ka see kastmele. Kalla kaste kaladele. Suru kastme sisse mõned loorberilehed. Küpseta eelkuumutatud ahjus ca 180-200 kraadi juures umbes 15 minutit. Tõsta vorm välja, lase jahtuda ning soovi korral lao kalad purki. Säilita jahedas.



Ahjuräimed salvei ja sinihallitusjuustuga
Tavapärane eestimeelne räim on end kas pannile või ka marinaadi sättinud. Kui aga midagi põnevat soovida, siis võib räimele seltsiks sättida hoopis salvei, sinihallitusjuustu, oliiviõli ja hoopis teine maitsekooslus ongi loodud. Põnev ja maitsev ühtaegu
300 g räimefileed
Paras peotäis salveilehti
100 g sinihallitusjuustu
Soola ja pipart
Sidrunit
Oliiviõli
Soovi korral tšillihelbeid
Kalla ahjuvormi põhja veidi oliiviõli nii, et põhi oleks õliga kaetud. Laota räimefileed ahjuvormi üksteise kõrvale ning maitsesta soola ja pipraga. Aseta igale räimefileele tükike sinihallitusjuustu, sinna peale aseta salveileht. Piserda räimesid ja salveilehti oliiviõliga ja pritsi peale veidi sidrunimahla. Kui soovid veidi teravamat elamust, lisa ka värsket hakitud tšillit. Küpsete eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures 10-12 minutit, kuni fileed on läbi küpsenud. Juurde serveeri kas keedetud kartuleid või kasuta röstitud leival/saial.
NIPP! Võid katsetada erinevate juustude ja ka erinevate ürtidega

Retseptid ilmusid 2015.aasta veebruarikuise Pere ja Kodu vahel ilmuvas Pereköögis, kus teemaks väikese vimkaga eestimeelsed road. 

21. veebruar 2015

Jäine kook kama ja jõhvikatega

Vabariigi sünnipäev on juba mõne päeva pärast saabumas ja see on aeg, kus menüü muutub kord aastas erakordselt kiluseks ja kamaseks. Ei ole erandiks ka see aasta ning juba järgmisel nädalal saame tähistada taas meie väikese ja armsa riigi aasta võrra vanemaks saamist.
Veebruarikuise Pere ja Kodu vahel ilmuva Pereköögi retseptide valik usaldati seekord mulle ja idee oli pakkuda välja kooslusi, mis on meile ühtpidi tuttavlikest toorainetest, kuid samas väikese vimkaga. Sinnasamasse paigutus ka jäine kook kama ja jõhvikatega.



Selle koogi puhul on võluv vamistamise lihtsus ja kiirus. Vabalt võib koogi juba mõni päev varem valmis teha ning siis õige päevani sügavkülmikus hoida. Kamajäätise kook hapukate vitamiinipommidega ehk jõhvikatega on talvisel ajal mõnusaks maiuseks. Jäätist ei pea ainult suvel sööma. Mõnus ja lihtsa valmistuskäiguga jäine kook võlub nii laste kui suurte südamed. Valmistamisega saavad hakkama isegi lapsed. Kama annab jõhvikajäätisele mõnusa pähklisse ja tummise maitse ning sageli söövad seda kooki hea meelega ka need, kes muidu kamaga sinasõbrad ei ole.
Põhi:
200 g kaeraküpsist
50 g võid
Täidis:
300 g jõhvikaid, püreestatuna
2 sl tuhksuhkrut
2 dl kamajahu
1 tl kaneeli
300 g purk suhkruga keedetud kondenspiima
400 ml vahustatud vahukoort
Kaste:
200 g jõhvikaid
100 g tuhksuhkrut


Põhja jaoks purusta küpsised köögikombainis ning sega sulatatud võiga. Suru lahtikäiva ca 24 cm läbimõõduga koogivormi põhjale. Küpseta 200 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni põhi on kuivaks tõmbunud.
Täidise jaoks purusta marjad koos tuhksuhkruga ühtlaseks. Lisa kamajahu, kaneel ja kondenspiim. Vahusta koor. Sega marjasegu ettevaatlikult vahukoorega. Kalla segu ettevaatlikult põhjale.
Aseta segu sügavkülma vähemalt kolmeks tunniks.
Tõsta sügavkülmast väga umbes pool tundi enne serveerimist. Lõigata tasub kuuma vette kastetud noaga, siis jääb lõikepind ilus.
Kastme jaoks püreest jõhvikad tuhksuhkruga ühtlaseks kastmeks ning tõsta igale koogitükile paar lusikatäit jõhvikakastet.
Nipp! Sama kooki võid teha ka teiste suviste marjadega, mis sügavkülma pistetud.



Retsept ilmus 2015.aasta veebruarikuise ajakirja Pere ja Kodu vahel ilmuvad Pereköögis. Sealtsamast võib leida veel kruupidega süldi ehk jaheruugi, hapukapsapiruka, kahel moel ahjuräimede,sinepikastmes heeringa, heeringamarjasuupiste kartulil ja kreemise kaalikapüreesupi retsepti. 

19. veebruar 2015

Kalmaarid kahel kiirel ja lihtsal moel. Rõngaste ja rullidena.

Kalmaarid on siinmail teenimatult vähe tähelepanu pälvinud mereannid. Meie meri küll kalmaariparvesid randa ei kanna, aga see ei tohiks probleemiks olla. Sinimerekarpide, krevettide, austrite ja muude mereandide puhul peame ju sama puudujäägi ees olema. Kalmaarid on, kusjuures, teiste mereandidega võrreldes ka ühed rahakotisõbralikumad ja minu isikliku arvamuse järgi väga-väga maitsvad. Boonuseks on see, et valmistada on neid ülilihtne ja road valmivad väga kiirelt. Mõni aeg tagasi sai blogisse kirja ka väga maitsva tomatikastmes ja kalmaarirõngastega linguni retsept, mille leiab SIIT. Seekord sai aga valmistatud kalmaarirõngaid kikerhernejahu paneeringus ning pipraseid rullis kalmaare. Mõnusad ja maitsvad mõlemad!




Kalmaari on meie kaubandusest juba päris hästi leida. Esikohale asetaksin kindlasti Maxima suuremad poed, kus värske kalakraam saabub (kui nüüd õigesti mäletan) teisipäeval ja reedel ning kus on nii kalmaarituube kui ka valmis kalmaarirõngaid saada jahutatuna. Jahutatud tähendab siiski seda, et eelnevalt on olnud nad külmutatud ja siis üles sulatatud. Samuti leiab Maxima kalaletist ka terveid väikeseid kalmaare, mida tuleks siis ise puhastada. Sügavkülmas leiab kalmaarituube igast korralikumast poest, siis tasuks lihtsalt neid rahulikult külmkapis sulatada, mitte kiirelt toatemperatuuri. Nii lõhub toorainet vähem. Edasi on aga valmistamine juba imelihtne.

Kalmaarirõngad
Koguseid on siin keeruline anda. Tegutse enesekindlalt ja aineid tunde järgi lisades või kombineerides. Libastumisvõimalus liiga suur ei ole. Mina paneerisin kalmaarirõngaid kikerhernejahu ja tärklise segus. Klassika on tavalises jahus paneerimine. Mulle meeldivad pigem sellise vähese paneeringuga rõngad, nagu siit pildilt näha.




500 g kalmaari, rõngastena
2 spl maisitäirklist
4-5 spl kikerhernejahu
soola ja pipart
maapähkli vm õli, mis sobib friteerimiseks
Serveerimiseks magusat tšillikastet, küüslaugu-tšillikastet, küüslaugumajoneesi (sinu lemmik majonees segatuna purustatud küüslauguga) vm meelepärast.
Lõika kalmaarituubist ca 1,5 cm laiused rõngad.
Puista taldrikule maisitärklis, kikerhernejahu, sool ja pipar. Sega läbi. Veereta kalmaarirõngaid selles segus. Kuumuta (soovitavalt kõrgete äärtega vokkpannil) ca 2 dl õli, kuni see on korralikult kuum. Õli kuumust võid testida saiatükikesega, Kui see õlisse visates särinal küpsema hakkab, on õli frittimiseks kuum. Tõsta kalmaarirõngad NB! osade kaupa õli sisse. Ära korraga liiga palju rõngaid pannile pane.



Küpseta paari minuti jooksul. Päris kuldseks ei tohiks lasta, siis on juba üleküpsenud. Selline õrnalt küpsenud toon on kõige parem. Tõsta vahukulbi vm abivahendiga pannilt majapidamispaberile nõrguma. Serveeri meelepärase kastmega. Meile meeldib kõige enam vürtsikate tšillikastmetega kalmaarirõngaid süüa, samas sobib hästi ka rammus küüslaugune majoneesikaste.

Kalmaar soola ja pipraga
Lihtsusastmelt liigitub see roog eelmisega samasse kategooriasse. Valmib kiirelt ja maitseb hästi. Liiga palju pingutama ei pea. Siin on kasutatud ka eksootilise maitsekombinatsiooniga Hiina viie vürtsi pulbrit, aga täitsa vabalt võib selle puudumisel ka näiteks lisaks musta pipart lisada.


ca 500 g kalmaarituube
1 tl soola
1 tl jahvatatud valge ja musta pipra segu (mina uhmerdasin jämedalt terved pipraterad, jäi eriti aromaatne)
1 tl Hiina viie vürtsi pulbrit
näpuotsaga tšillipulbrit
õli friteerimiseks (soovitavalt maapähkliõli)
Sidrunit või laimi serveerimiseks
Esmalt töölte kalmaar parajateks tükkideks. Selleks lõika esmalt kalmaar horisontaalselt pooleks ja joonista siis terava noaga kalmaari sisepinnale ühte- ja teispidi sisselõiked, kuid nii, et kalmaari tervikuna läbi ei lõikaks. Lõika tükk pooleks või kui on suurem kalmaar, siis kolmeks. Kuivata majapidamispaberiga.



Sega omavahel sool ja pipar ning puista kalmaaritükkidele. Kuumuta pannil õli. Õli kuumust kontrolli saiatükikesega, mis õli sisse visatuna peaks hakkama särisedes küpsema.Tõsta osa kalmaaritükke (lõikepind ülespoole) kuuma õli sisse. Küpseta kiirelt (minut + minut) mõlemalt poolt, kuni kalmaar on kergelt läbi küpsenud. Tõsta vahukulbi või muu abivahendiga majapidamispaberile, et üleliigne õli välja nõrguks. Raputa peale veel täiendavalt pipraid ja serveeri kohe koos sidruniga või ka tšillikastmega.


Mitte ainult vokkimiseks, aga ka frittimiseks kasutan Le Creuset malmist vokkpanni. Seda seepärarast, et see on hästi mugav vahend frittimiseks - esmalt on ta kausjas ehk õli kulub vähem kui lamedale pannipõhjale lisades. Teiseks on ta hästi kõrgete äärtega ehk siis rasvapritsmeid ei ole hiljem terve köök täis.. Soliidne malm on väga stabiiline ja hoiab hästi temperatuuri.
Hea uudis on see, et kõigile blogilugejatele on samale pannile jätkuvalt eripakkumine. Kui SIIT veebipoest see vokkpann tellida ja voucheri koodiks "lecreuset" kirjutada, on selle hind koguni 30% soodsam.


17. veebruar 2015

Vürtsikas tomatikastmes orsoto marineeritud fetaga

Tunnistan ausalt - ma olen sõltuvuses Yotam Ottolenghi käekirjast. Mul on olemas kõik tema raamatud ja vahel meeldib mulle neid enne und sirvida. Siis tulevad unenäod ilusad, lõhnavad ja Lähis-Ida külluslikust maitsebuketist läbiimbunud. Hommikul on kohe hea tunne ärgata ja reeglina jagub inspiratsiooni ka järgnevatesse päevadesse.
Üks kooslus, millel jälle ja jälle "Jerusalem" raamatut sirvides pidama jäin, oli meie oma hea ja tuttav odratang, aga vürtsikas tomatikastmes ning lisandiks veel köömnetega marineeritud fetajuust. Esmalt üllatus - kõike seda ei oleks osanud ühte toitu küll sobitada. Kui ükshaaval kõik koostisosad mõttes läbi käidud ning sisimas tekkinud arusaam, et maitsed peaksid koos toimima küll, tekkiv veendumus, et see tuleb küll ära proovida.



Tehtud ja proovitud see sai ja tulemus oli väga-väga mõnus. Hästi minu maitse järgi. Maitseküllane, tasakaalus, üllatav ja teisalt veenev. Kõik toimis veatult. Soovitan proovida kõigil, kes odrakruubi tummist maitset hindavad. Tomatikaste annab meie heale vanale tuttavale hoopis teise ja väga üllatava kvaliteedi. Köömnetega marineeritud fetajuust ainult kaunistab seda kooslust.
200 g odrakruupi
30 g võid
1 dl oliiviõli
2 sellerivart, tükeldatuna
2 šalottsibulat, hakituna
4 küüslauguküünt
paar tüümianioksa
1/2 tl suitsutatud paprikat
1 loorberileht
sidrunikoort
näpuotsaga tšillihelbeid
400 g konserv purustatud tomateid
7 dl kanapuljongit
100 g tomatipastat (saadaval lahtiselt turgudel või ka tuubis või konservina suuremates poodides)
1/2 tl köömneid
300 g fetajuustu
värsket punet
soola ja pipart



Ottolenghi raamatu järgi algas orsoto tegemine otse pannil. Mina leotasin odrakruupi mõned tunnid enne vees, et protsessi veidi kiirendada. Edasi toimi nii: sulata või ja paar supilusikatäit õli suurel pannil, Keskmisel kuumusel hauta läbi sibul, seller ja küüslauk umbes 5 minuti jooksul. Lisa (kurnatud) odrakruup, tüümian, paprikapulber, loorberileht, veidi sidrunikoort, tšillihelber, tomatikonserv ja -pasta ning puljong. Sega läbi ja lase keema tõusta. Alanda siis kuumust ning hauta hästi vaiksel kuumusel 45 minutit aeg-ajalt segades. Valmides peab orsoto olema parajalt mahlane (vajadusel lisa puljongit või vett) ja kruup parajalt pehmeks haudunud. Samal ajal, kui orsoto haudub, marineeri fetajuust. Selleks rösti köömneid pannil mõned minutid, kuni nad aromaatseks muutuvad. Purusta seemned jämedalt kas siis noaga või uhmris. Liiga peeneks pulbriks ei olegi vaja neid teha. Murenda fetajuust tükkideks, sega omavahel ülejäänud oliiviõli ja köömned, lisa veidi soola ja kalla segu fetajuustule. Lisa veidi värsket punet. Jäta marineerima.
Serveerides tõsta taldrikule paras kogus orsotot ja lisa marineeritud fetat. Viimistle musta pipraga, värske punega ja serveeri kohe.

14. veebruar 2015

Krevettidest. Vokituna. Persillade kastmega ning musta oa, tomati ja võikastmes

Krevetid on minu jaoks midagi sellist, milleta ma täiuslikku elu ette ei kujuta. Vahel sagedamini, vahel jälle harvemini, kuid mingitel hetkedel tabab mind vastupandamatu krevetiisu. Reeglina eelistan krevette osta toorelt ja neid siis ise valmistada. Nii jääb tulemus kõige mahlasem. Nagu paljude teiste mereandide puhul, vajab ka krevett delikaatset töötlemist ehk siis kõige suurem patt on krevettide liigne kuumtöötlemine. Kummiks muutunud krevett ei ole liiga meeldiv elamus, samas kui õrnalt kuuma saanud ja hästi kergelt läbiküpsenud krevett on mahlane ja õrn suutäis, mis ei jäta ühtegi mereannisõpra külmaks.
Krevettide valmistamiseks kasutan kõige sagedamini vokkimist. Sel moel saab kiirelt kuumas õlis krevetid küpsetatud ja kui tähelepanelikult voki juures krevettide küpsemist jälgida, ei tohiks olla ka ohtu nende üleküpsetamiseks. Siintoodud kaks retsepti on taaskord laiendanud minu krevetitoitude maailma. Mõlemad omamoodi mõnusad ja tõeliselt maitsvad. Vokitud krevetid persillade kastmega sobivad pigem eelroaks või suupisteks, musta oaga võises tomatikastmes krevetid on aga koos riisiga serveerides pearoaks igati sobivad. Mõlemad road on pärit Ken Homi kokaraamatutest.


Vokitud krevetid persillade kastmega
See retsept pärineb Ken Homi retseptiraamatust ja tegemist on kiire ja lihtsa roaga. Krevettidega sobitub särtsakas persillade kaste imehästi.
Alusta persillade kastme valmistamisest:
2 spl oliiviõli
2 spl küüslauku, hakituna
1/2 tl suhkrut
1 spl rohelist sibulat, hakituna
3 spl peterselli, hakituna
soola ja pipart
Soovi korral veidi värsket ingverit.
Töötle kõik persillade kastme ained blenderis ühtlaseks. Ära liiga pikalt püreesta.
Krevettide jaoks läheb vaja:
400 g tooreid hiidkrevette
1 munavalge
2 spl maisitärklist
1 tl seesamiõli (Thai Choice õli on väga hea tugeva maitsega)
soola ja pipart
maapähkliõli vokkimiseks
Koori krevetid ja eemalda sabalt must soolikas.Selleks lõika terava noaga saba seljale väike sisselõige kogu saba pikkuses ja eemalda soolikas. Pese krevetid külmas vees koos 1 spl soolaga. Tõsta krevetid veest ja kuivata köögipaberiga. Sega kokku munavalge, tärklis, seesamiõli ning sool ja pipar. Tõsta krevetid marinaadi sisse ja marineeri ca 20 minutit.
Kuumuta pannil õli kuni see on hästi kuum. Parim on seda teha sügaval vokkpannil. Mina kasutan Le Creuset malmist suurt vokkpanni. Vokkimise puhul on hea, kui pann oleks piisavalt sügav. Siis ei ole ohtu, et peale vokkimist peab kogu köögis suurpuhastuse tegema tänu rasvapritsmetele. Krevette kuuma õli sisse lisades peab õli olema just nii kuum, et mereannid kohe särisema ja küpsema hakkavad.


Voki krevette kiirelt 2-3 minuti jooksul. Arvesta ka sellega, et krevetid järelküpsevad ka peale pannilt tõstmist.
Tõsta küpsenud krevetid kiirelt vahukulbi vm abivahendiga vokilt. Aseta esmalt majapidamispaberile, et üleliigne õli välja nõrguks ja siis kaussi. Tõsta krevettide peale veidi persillade kastet. Maitsesta veel soola ja pipraga ning serveeri kohe.


Musta oa kastmes krevetid ja kalmaarid
Must uba on müstiline. Oma musta oa vaimustusest olen pikemalt kirjutanud SIIN. Seekord katsetasin musti ube esimest korda ka mereandidega ja ka see kooslus õigustas ennast igati. Väga maitsev sai. Kooslus tomat, mereannid, või ja must uba läheb kindlasti ka teinekord kordamisele.




500 g tooreid koorimata hiidkrevette, koorituna ja sabalt soolikas eemaldatud
300 g kalmaarituube, ca 2x2 cm suurusteks tükkideks lõigatuna
2 küüslauguküünt, hakituna
1 spl musta uba (seda leiab Piprapoe valikust)
pöidlasuurune jupp värsket ingverit, peeneks hakituna
1 spl Shaoxingi riisiviina või kuiva šerrit või kuiva valget veini
2 šalottsibulat, hakituna
1 spl sojakastet (väga hea kvaliteetne on näiteks Japanese Choice Sushi Sojakaste)
1,5 dl puljongit
200 g purustatud tomati konservi
maapähkliõli
25 g võid
soola
värsket basiilikut


Puhasta krevetid ning pese neid külmas vees, kuhu on lisatud 1 spl soola. Kuivata krevetid majapidamispaberil.
Haki sibul, ingver ja küüslauk peeneks. Haki jämedalt ka mustad oad. Kuumuta vokkpannil kõrgel kuumusel õli ja voki kiirelt minuti-paari jooksul krevetid koos kalmaaritükkidega. Mereande võib vokkida kahes osas, et korraga mitte panni üle koormata. Tõsta vahukulbiga vokitud mereannid pannilt ja tõsta kõrvale. Lisa pannile küüslauk, ingver ja šalottsibul ning voki paarkümmend sekundit. Lisa mustad oad ja voki jälle paarkümmend sekundit. Lisa riisiviin, sojakaste ja puljong, kata pann kaanega ja küpseta 1-2 minutit. Tõsta krevetid ja kalmaar uuesti pannile ning küpseta paar minutit veel. Lisa tomatikonserv, sega läbi ja kuumuta. Lisa pidevalt segades ka või. Lasae võil sulada, maitsesta kaste lõplikult. Tõsta serveerimistaldrikule, puista peale värsket hakitud basiilikut ja serveeri kohe. Juurde paku aurutatud basmati riisi.


Vokkimiseks kasutan Le Creuset malmist vokkimispanni, mis on tõeliselt suurepärane abivahend kõigile, kes vokkimistehnikat rohkem või vähem kasutavad. Soliidne malm on väga stabiiline ja hoiab hästi temperatuuri. Soojust kogub malm küll veidi kauem, kui õhuke vokkpann, aga kui protsess juba käimas, siis kulgeb vokkimine mõnusalt turvaliselt. Plussiks on selle panni puhul veel see, et ta on hästi sügav ja rasvapritsmed jäävad suuremalt jaolt kõik pannile, mitte köögimööblile. Hea on ka kaas, millega saab vajadusel hautamisprotseduure edukalt läbi viia. Hea uudis on see, et kõigile blogilugejatele on samale pannile jätkuvalt eripakkumine. Kui SIIT veebipoest see vokkpann tellida ja voucheri koodiks "lecreuset" kirjutada, on selle hind koguni 30% soodsam.
Teiseks asendamatuks abiliseks vokkimisel on kindlasti pliit, mis peab olema võimeline kiirelt ja "vihaselt" kuumust andma. Ideaalne on vokkimiseks gaasipliit, eriti selline, mille leeki saab spetsiaalse jagajaga laiendada. Minul on vokkimiseks Electroluxi induktsioonpliit, millel olemas ka boost funktsioon (pliidil tuleb sisse lülitada "P", millega saab eriti ägeda kuumuse panni alla tekitada). Pean tunnistama, et peale selle pliidi ilmumist minu kööki ma enam gaasipliidist väga ei unistagi ja kui kellelgi on hetkel pliidivalik käsil, siis oskan küll soovitada, et kui vähegi võimalik, siis tasub ikkagi eelistada induktsiooni tavalisele elektripliidile. Tean omast käest, kuidas keskpärase võimsusega elektripliit ei suuda vajalikul hetkel kuumust üles kerida. Vokkimisel väljendus see selles, et uute ainete lisamisel pannile kippus pannitäis lihtsalt maha jahtuma ja tulemuseks kippus olema kergete keetmistunnustega vokiroog.
Seega, kui olulised eeldused - hea pann ja korralik pliit - on olemas, siis on vokkimine puhas lust.

11. veebruar 2015

Nisuõlus aurutatud sinimerekarbid tomatisalsaga. Bataadi ja chorizo quesadillad.Suupisted uue nisuõlu juurde

Esmalt tuleks alustada sellest, et mulle pakuti suurepärast võimalust katsetada A. le Coq´i uue nisuõlu juurde sobivaid suupisteid valmistada. Ülesanne oli parajalt intrigeeriv. Eelkõige seepärast, et olen seni olnud pigem väga tagasihoidlik õllesõber. Viimaste aastate jooksul olen muidugi korduvalt pidanud kõrvalhüppeid tegema ning senise veendunud veinisõbrana pidanud tunnistama, et teatud toitude juurde on õlu ikka vägagi väärikas kaaslane, pakkudes tõsiselt üllatavaid kooslusi. 



A. le Coq´i uus nisuõlu on klassikalises Saksa nisuõlu stiilis lahendatud jook. Maitse on külluslik ning sealt leiab nii parajalt puuviljasust, millele assisteerib mõnusas tasakaalus hape. Eeltoodud omadused muudavad selle õlu üsna tänuväärseks toiduga hästi sobitatavaks joogiks. Toidusoovitustest võib välja tuua järgmised märksõnad (võtsin appi oma targa raamatu "What to drink with what you eat"): Aasia toit, kana - eriti vürtsikad ja kergemad road, krabi,koorikloomad, kala - eriti praetud või friteeritud, salatit, mereannid, Mehhiko köök, India köök, Tex-Mex toidud. Lisaks tasub katsetada juustude, eriti kitsejuustuga. Sobitada saab ka grillitud toitutega, munatoitudega, austritega, hapukapsaga, sushiga ja köögiviljaroogadega. Puuviljadest on sobilikud kaaslased õuna ja banaan ning värsked ürdid sobivad ka nisuõllega hästi.
Eelpool kirjeldatu põhjal veidi mõtteid kogutud, valmistasin kaks kiiret ja lihtsat suupistet - esmalt aurutasin nisuõlus sinimerekarpe (suurepärane võte! Teen kindlasti ka edaspidi) ja teiseks tegin bataadi ja fetajuustutäidisega ning vürtsika chorizo lisandiga quesadillasid. Mõlemad proovitud suupisted tekitasid koos Alexander Weizeni nisuõllega mõnusa koosluse. 




Bataadi ja chorizo quesadillad
2 keskmist bataati
Peotäis värsket koriandrit
200 fetajuustu, murendatuna
8 nisutortillat
140 g viilutatud chorizot



Kuumuta ahi. Torgi bataadi sisse mõned augud ning tõsta ahju. Küpseta, kuni bataat on pehme. Lase jahtuda ja koori. Sega bataadi sisu koriandriga, maitsesta soola ja pipraga ning sega juurde fetajuust.
Kuumuta grillpann. Määri bataadisegu poolele tortillale, teisele poolele lao chorizo ning tõsta üks poole teise peale. Küpseta grillpannil paar minutit mõlemalt poolt, kuni tortillad on kuldsed ja krõbedad. Lõik tortilla suupärasteks sektoriteks.

Õlles aurutatud sinimerekarbid tomatisalsaga
1,5 kg sinimerekarpe
2 küüslauguküünt
Oliiviõli
100 ml nisuõlu
Hakitud värsket tomatit
Hakitud sibulat
Peterselli või värsket koriandrit, hakituna
Veiniäädikat
 Soola ja pipart


Kalla pannile umbes 70 ml õli, lisa sinna sisse tükeldatud küüslauk ning kuumuta õli keskmisel kuumusel kuumaks. Lisa õli sisse puhastatud sinimerekarbid ning lase ca 1 minut kuumeneda. Kalla peale nisuõlu ning aseta kaas peale. Lase kaane all ca 5-7 minutit aurutada, kuni karbid on avanenud. Viska ära kõik karbid, mis ei ole avanenud.
Valmista tomatisalsa. Selleks haki tomatit ja sibulat, maitsesta oliiviõli, veiniäädika, soola ja pipraga ning hakitud maitserohelisega.

Murra karpidelt ülemine osa ning aseta taldrikule sinimerekarp oma koore sees. Aseta igale karbile väike lusikatäis salsat ja serveeri kohe. Võid igale suupistele piserdada veel oliiviõli, sidrunimahla ja musta pipart.

9. veebruar 2015

Kihiline maius datlite, pähklite ja tumeda šokolaadiga. Patust puhas.

On kooslusi, mis kõnetavad kohe esimesel kohtuisel. Seda kolmekihilist maiust Donna Hay kodulehel silmitsema jäädes teadsin kohe, et ära proovima ma selle pean. Nii saigi plaani võetud üks üllatavalt patuvaba ja teisalt mõnusa maitsekombinatsiooniga maius. Töö käigus sai küll muudatusi sedavõrd tehtud, et algsest retseptist suurt midagi peale idee järele ei jäänud, aga tulemus sai sellegipoolest suurepärane. Maitses hästi nii lastele kui suurtele. Minu jaoks oli koogi rammusus ja magusus just selline, et üks suutäis oli täitsa piisav kogus. Seetõttu lõikasin maiuse ka üsna väikesteks suupärasteks ampsudeks ja paigutasin ta enda jaoks rubriiki "Kommi asemel".



Põhi
100 g India pähkleid (võib asendada muude pähklitega nt kooritud mandlite või sarapuupähklitega www.germund.ee lehel on hea valik ja poest tasub otsida ka lahtiselt kaaluga müüdavaid pähkleid)
ca 6 datlit, tükeldatuna
50 g võid
paar supilusikatäit kookoshelbeid
näpuotsatäis soola
Vahekiht
ca 10-12 pehmet datlit (eriti head on Rimis köögiviljaosakonnas karbis müüdavad Juicy Dates mahlased suured datlid), kivid eemaldatud ja tükeldatud
70 g võid, toasoojana ja tükeldatuna
3-4 spl mett
1 vanillikauna seemned, poolitatud ja seemned välja kraabitud või 1 tl vanillisuhkrut
Pealiskiht
25 g võid
200 g tumedat, vähemalt 70%-lise kakaosisaldusega šokolaadi
soolahelbeid



Põhja jaoks töötle köögikombainiga pähklid, datlid, kookoshelbed ja või ühtlaseks massiks. Suru küpsetuspaberiga vooderdatud ca 20x20 mõõduga koogivormi põhjale.Vahekihi jaoks töötle kõik koostisained köögikombainis ühtlaseks ja määri ühtlase kihina aluspõhjale. Aseta tunniks-paariks külma.
Sulata või koos tükeldatud šokolaadiga ja kalla see ühtlase kihina vahekihile. Puista peale veidi soolahelbeid ning lase jahedas šokolaadil taheneda.
Lõika väikesteks suupärasteks tükkideks ja serveeri jahutatuna.Säilita jahedas.

Linguini pasta kalmaarirõngastega vürtsikas Marinara tomatikastmes

Marinara kaste on mul juba aastaid üks ja seda kindlasti mitte ainult pasta kontekstis. Kalale, kanale, köögiviljadele jne on see üsna lihtsa vaevaga valmiv kaste täiesti asendamatu. Nii ei vedanud see ajaproovile vastu pidanud ja üsna piiriüleseks muutunud kaste ka sel korral alt, kui otsisin kalmaarirõngastele väljundit kujul, mida lapsed ka sööksid. Ettevõtmise võis kordaläinuks lugeda ning küsiti isegi topeltportsu.


Kalmaariga on selline lugu, et valdavalt ja üsna hästi leiab seda meil sügavkülmast. Siis ei ole muud, kui päev varem kalmaari lihtsalt tavalisse külmkappi panna, et ta saaks rahulikult sulada. Igasugune järsk sulatamine lõhub külmutatud toorainet, muutes ta kuivemaks ja seetõttu ka tuimemaks. Samas olen näinud päris sageli müügil ka jahutatud kalmaarituube või ka kalmaarirõngaid ja neid tasuks haarata kõigil, kes mereandidest lugu peavad ning kes köögis kiirelt ja maitsvalt toitu valmistada tahavad.
Kalmaari puhul on ainuke oht see, et kui ta üle küpseb, muutub ta kummiks. Üldjoontes tuleks meeles pidada 3-minuti reeglit ehk siis üle selle aja ei tohiks teda kindlasti kuumutada. Kui kumjaks muutumist õnnestub vältida, on tulemuseks mõnusalt magusa liha ja siidise olekuga hõrk suutäis. Reeglina on kalmaarituubid ka üsna rahakotisõbraliku hinnaga ehk siis pigem odavamapoolne toiduaine. Maitse on kalmaaril samas väga nauditav ja hõrk. Enda jaoks sai muidugi kalmaari valmistatud nii kalmaarirõngastena kui soola, sidruni ja pipraga maitsestatud ja kiirelt pannilt läbikäinuna. Sellest aga järgmistes postitustes.



400 g linguini pastat (kui võimalik, eelista värsket pastat)
400 g kalmaarituube, ca 1,5 cm laiusteks ribadeks lõigatuna
oliiviõli
4-5 küüslauguküünt, hakituna
paar näpuotsatäit jahvatatud tšillihelbeid
400 g purustatud tomati konservi
peotäis värsket hakitud või 1 tl kuivatatud punet
soola ja pipart
veidi suhkrut või mett
värsket hakitud peterselli
sidrunit
Kuumuta oliiviõli keskmisel kuumusel pannil. Lisa küüslauk ja jahvatatud tšilli ning hauta, kuni küüslauk on läbi kuumenenud. Ära pruunista. Lisa tomatikonserv ning pune ja lase keema tõusta. Maitsesta kaste soola, pipra ja tibakese suhkru või meega. Magus maitse aitab happelist tomatit hästi tasakaalustada. Hauta vaiksel kuumusel umbes 15 minutit. Vajadusel võid veidi vett lisada, et kaste liialt paksuks ei keeks. Lisa kalmaarirõngad ja hauta umbes 3 minutit, kuni kaob läbipaistev värvus. Sega juurde värske hakitud petersell.
Samal ajal keeda pasta vastavalt pakendi instruktsioonile. Kurna ja hoia osa pastakeeduvett alles.
Sega linguini pasta tomatikastmega, vajadusel reguleeri kastme paksust pastakeeduveega. Puista peale värsket peterselli, piserda sidrunimahla ning serveeri kohe.


8. veebruar 2015

Tšilline šokolaadikreem banaani ja avokaadoga

Veel üks patuvaba ja mitte lihtsalt patuvaba, vaid tegelikult tõsine tervisesõbrast magustoit, mis valmib olematu vaevaga. Maitseb samas mõnusalt ja isegi pere pirtsutajad petab kakaoga šokolaadiseks värvitud avokaado ära. Sujuvalt on see kreem meie pere püsimenüüsse lülitunud ja teeme juba mitmendat korda. Mulle endale meeldib see kreem ilma lisamagustajata ja tibakese tšillipulbriga. Lastele teen ilma tšillita ja lisan veidi mett või agaavisiirupit, et kreem veidi magusam oleks.


1 väiksem või pool suuremat avokaadot
1 banaan
1 spl kakaopulbrit
1 tl vanillisuhkrut
näpuotsaga jahvatatud tšillipulbrit
veidi soola
Soovi korral veidi mett
serveerimiseks granaatõunaseemneid ja šokolaadilaaste või muud meelepärast



Töötle avokaadi, banaan, kakaopulber, vanillisuhkur, tšillipulber ja sool ning soovi korral veidi mett köögikombainis või purustajaks ühtlaseks kreemiks. Aseta külma vähemalt pooleks tunniks ja jaota siis serveerimisnõude vahel. Kaunista šokolaadilaastude ja granaatõunaseemnetega.

29. jaanuar 2015

Kirju koer. Tiba tervislikumaks tuunitud

Kirjul Koeral on lapsepõlve maik. Ei ole vist ühtegi last, kes ei oleks omal ajal sünnipäevadel seda nostalgilist kooki sisse ahminud. Vahel ka nii, et hiljem oli süda veidi paha. Kardetavasti kordus järgmisel korral sama skeem. Või siis ise oma esimesi köögikatsetusi tehes seda maiust kokku mätsinud, keel suunurgast väljas. Isetehtud koogil oli kohe teine ja ikka hoopis parem maitse juures :) Mingi müstiline maitsevõlu on sellel koogil ning see tundub olevat ajas muutumatu arvestades seda, milliseks hitt-tooteks sai Kalevi eelmisel aastal väljalastud Kirju Koera komm.



Paraku on selle koogiga see väike mure, et kui täiskasvanulikult veidi koostisainetesse süveneda, siis pehmelt öeldes ei ole tegemist tervisesõbra koogiga. Suhkrut kulub sinna parasjagu, assisteerivad nii magusad küpsised, pahatihti natuke liiga värvilised marmelaadid ja muud mitte just kõige soositumad koostisained.
Kui eelmise aasta lõpul Oma Maitse novembrikuises numbris nägin kirjukoeralikku kooki, milles oli põhirõhk pähklitel ja kuivatatud puuviljadel, lõi mul tulukese põlema. Mõned lihtsad ja käepärased asendused ning koogist saab kerge vaevaga üsna tervislikuks liigitatava maiuse. Kusjuures maitse selle all ei kannata, pigem vastupidi. Erinevaid pähkleid ja puuvilju võib üsna vabalt vahetada ja kombineerida. Eksimisvõimalust on pea olematu. Peaasi, et kook korralikult kokkumätsitav ja hiljem lõigatav oleks. Varu endale lihtsalt lahke käega pähkleid, kuivatatud puuvilju ning tumedat šokolaadi lähedusse.



100 g võid, toasoojana
2 muna
4-5 spl mett
2 sl kakaopulbrit
50 ml Vana Tallinna likööri (võid selle ära jätta, aga see lisab hästi mõnusa maitse)
150 g tumedat šokolaadi, sulatatuna
100 g täisteraküpsiseid, tükeldatuna
200 g erinevaid pähkleid, peenemaks hakituna (mandlid, sarapuupähklid, pistaatsiapähklid jm. Hea valiku pähklitest ja kuivatatud puuviljadest leiad näiteks Germundi tootevalikust www.germund.ee )
100 g datleid, peeneks hakituna
100 g kuivatatud jõhvikaid
soovi korral veel muidu puuvilju või pähkleid.
näpuotsaga soola
Töötle mikseriga toasoe või kohevaks. Lisa mesi, sega läbi ning lisa siis ükshaaval munad.Järgmisena lisa kakaopulber, näpuotsaga soola ja liköör. Sulata šokolaad, jahuta veidi ning kalla siis või- ja munasegu hulka. Sega ühtlaseks. Järgmisena lisa küpsised, pähklid ja puuviljad. Sega ühtlaseks massiks. Laota tööpinnale toidukile ning aseta mass sinna peale "vorstikesena". Vormi mass tihedaks ühtlaseks vorstiks, keera toidukile ümber ning aseta külma tahenema (vähemalt 8 tundi). Enne serveerimist võid veel tuhksuhkrut peale puistata.
Nii lihtne see oligi ja maitseb oi-kui-hea!


22. jaanuar 2015

Banaani ja maapähklijäätis. Lihtne kreemjas ja veidi krõmpsuv maius

Mõned toidud ja valmistuskäigud on nii lihtsad, et retseptiks on isegi kohatu seda nimetada. Siin on üks neist võrratutest kooslustest, mis ei nõua mitte mingisugust pingutust ega panustamist. Toiduvalmistamise nõude pesemine on ehk kõige suurem vaev selle valmistuskäigu juures. Hea on siinjuures see, et ära saab kasutada pruuniks muutunud banaanid. Meie pere pirtstükid keelduvad pruuni koorega banaane söömast. Kusjuures minu meelehärmiks muutub banaanikoor pruunitäpiliseks vahel juba päevaga ning kui puuviljavaagnalt järjekordne kobar neid pruunijumelisi banaane otsa vaatab, tuleb abiks jällegi nutikate nippide rubriik. Banaan saab endale uue elu jäätise näol.



Tulemus on üllatavalt täiuslik ja rikkalik. Banaani kerge puuviljasus saab tuge rikkalikust maapähklivõist. Tänu maapähklivõile on selline banaanijäätis ka püsivam, kui ainult külmunud banaanist tehtud jäätis. Soovi korral võib veel ise ka lisamaitseid juurde sättida - hapukamat maitset sidrunit või laimi lisades, vürtsidest sobib hästi kaneel või kardemon, magusasõbrad võivad veidi meelepärast siirupit lisada jne.



Valem on aga lihtne:
2 banaani, üleküpsenud ja eelnevalt sügavkülmutatud
2 sl teralist maapähklivõid (Crunchy Peanut Butter) ehk siis väikeste pähklitükkidega krõmpsu maapähklivõid
Koori ja tükelda banaan. Tõsta sügavkülma ja lase läbi külmuda. Võta külmunud banaan sügavkülmast välja ning tõsta purustajasse või blenderisse. Lisa maapähklivõi ja töötle mass ühtlaseks kreemjaks jäätiseks. Selleks on kõige parem kasutada "pulse" režiimi.


Võib juhtuda, et vahepeal on vaja banaanitükke paar korda allapoole suruda, et kõik ühtlaseks peeneks saaks. Mass muutub kreemjaks ning maapähklivõi tükid annavad jäätisele mõnusa krõmpsu tekstuuri. Tulemus on nii konsistentsilt kui ka maitselt tõelist kreemine ja tervislik maius.
Nüüd mul lausa mure, et peaks hakkama banaane eraldi pruuniks küpsetama, et saaks vajaliku koguse banaani-maapähklijäätist valmistada. Kipub kiirelt otsa saama :)


Lihtne köögiviljakarri kookospiimaga

Mingil kummalisel moel on koos uue aastanumbriga saabunud minu jaoks karriajastu. Vürtsikaid ja soojendavaid karrisid olen valmistanud aeg-ajalt ikka, aga praegu lausa isutab. Ja isutab nii, et kui üks laar saab otsa, teen kohe järgmise valmis. Kuna minu toidufilosoofia kannab endas eelkõige intuitiivse toitumise loogikat, siis olen ise mõelnud, et võib-olla ongi mu keha mulle märku andnud sellest, et kevade lähenemisega võiks toidud olla veidi lahedamad, kuid samas soojendavad ning karrisse lisatud rikkalik vürtsikogus aitab talvest räsitud keha ka puhastada ja turgutada. Tegelikult üsna loogiline isutamine, kui järele mõelda. Reeglina teengi karrisid praegu ainult köögiviljadest ja neid võib vaba käega ise kombineerida ning vahetada.
See on lihtne ja külluslik köögiviljakarri, kus muidu üsna tagasihoidlikult maitsevad köögiviljad saavad rohketest indiapärastest vürtsidest korralikult soojendava ja maitseid pungil iseloomu. Selline karri sobib hästi ka veganitele, samas kes soovib, võib karrile tummisema iseloomu andmiseks lisada valmistamise lõpul ka veidi paksu maitsestamata jogurtit või hapukoort. Tiba tummisema iseloomu tarbeks olen lisanud karrile ka läätsesid, aga võib teha ka ilma nendeta. Läätsede asemel võib kasutada ka röstitud pähkleid või seemneid.


150 g läätsesid
2 sibulat, tükeldatuna
2 rohelise tšilli kauna, tükeldatuna
1 tl sinepiseemneid
Peotäis kuivatatud karrilehti (võid asendada paari loorberilehega)
1 tl jahvatatud koriandrit
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl garam masala maitseainet
1 tl kurkumit
1 tl tšillihelbeid
(eelpool nimetatud 5 komponenti võid ise oma soovi, maitse ja koduste varude järgi varieerida või kasutada valmis karrivürtsi segusid)
400 g purk purustatud tomatit
1 valge redis, tükeldatuna
1 baklažaan, tükeldatuna
1 nuikapsas, tükeldatuna
1 bataat, tükeldatuna
(köögivilju võid ise vahetada, sobivad ka kaalikad, porgandid, suvikõrvits, kartul, kõrvits, pastinaak vm)
2 dl kookospiima
Soola ja pipart
Õli
Veidi suhkrut või mett maitsestamiseks
Värsket koriandrit
Keeda läätsed vastavalt pakendi juhisele. Kurna ja tõsta kõrvale. (Teine, lihtsam võimalus on lisada läätsed koos köögiviljadega ja hautada kõik koos pehmeks. Viimasel juhul lisa siis ka rohkem vett karrile). Kuumuta pannil õli ning prae sinepseemneid paar minutit. Lisa tšillipipar, karrilehed, sibul, koriander, vürtsköömned, garam masala, kurkum ja tšillihelbed. Sega läbi ja kuumuta veidi aega. NB! Karrivürtside puhul on hästi oluline need enne kuumal pannil läbi kuumutada, et aroomid hakkaksid eralduma. Nii jääb maitse palju sügavam ja ka vürtsides peituvad kasulikud omadused on meile lihtsamalt omastatavad.
Eelpool retseptis nimetatud vürtside asemel võid kasutada erinevaid valmis karrisegusid. Mina olen enda jaoks viimasel ajal avastanud allpool pildil näha olevad mõnusad maitseainesegud. India köögi põhilised vürtsid korduvad seal erinevates vahekordades ja kõik need segud on väga mõnusad ning boonuseks on ilus pakend. Teravusastet näeb pakendi allosas tšilliga määratletud skaalal. Neid purke olen müügil silmanud Solarises, Stockmannis ja Kaubamajas.



Lisa tükeldatud tomatikonserv ning baklažaan, redis ja nuikapsas ning veidi vett. Hauta umbes 10 minutit, aeg-ajal segades. Lisa tükeldatud bataat ja kookospiim ning hauta, kuni viljad on kõik pehmed. Maitsesta veel soola, pipra ja suhkruga. Vajadusel lisa veidi vett, kui kaste liiga kuivaks tõmbab. Lisa eelnevalt keedetud läätsed. Serveerides lisa värsket koriandrit.
NB! Kuigi eelpool toodud purkidele on kirjutatud curry, siis ei ole see kindlasti asendatav SM märgi all müüdava erkkollase karriga. Nimetatud toode jääb pigem sinna aega, kui teeäärsetesse baaridesse ilmus kohustuslikus korras pokaalis serveeritud ja majoneesiga ülekallatud kana-karri salat. Küll on aga SM märgi all India sarjas täitsa korralikke India köögi maitseaineid.

Retsept ilmus 2015.aasta jaanuarikuises ajakirjas Oma Maitse, kus oli pikemalt juttu erinevatest vähemtuntud köögijuurikatest.

20. jaanuar 2015

Pähkli-, karamelli- ja šokolaadiruudud Snickersi ainetel

Rikkalik, pähkline ja karamelline kook on tõeline südametemurdja. Seda kooki võib nimetada ka Snickersi koogiks, kuna koostisosad on sarnased – maapähklid, karamell ja šokolaad. Maitsed, mis sobituvad kokku imeliselt. Kook on sobilik ka neile, kes gluteenitalumatusega kimpus või kes lihtsalt soovivad valget jahu oma toidus vältida. Nimelt täidab jahu rolli siin röstitud ja purustatud pähkel.


200 g röstitud ja kergelt soolatud maapähkleid (võid osta valmiskujul või siis kergelt kuumas ahjus koos1 tl soolaga röstida ca 5-7 minuti jooksul) SELLISED röstitud pähklid on olemas Germund valikus.
2 muna
1,5 dl pruuni suhkrut (sobib hästi nt Billington´s rafineerimata suhkur)
1 tl küpsetuspulbrit
õli vormi määrimiseks
Karamelline vahekiht:
2 dl suhkrut
100 ml vahukoort
Šokolaadikate:
100 g vähemalt 70%-lise kakaosisaldusega šokolaadi
Rösti pähkleid ahjus, koori pähklitelt koor ning purusta köögikombainis. Klopi lahti munad, lisa sinna suhkur. Sega küpsetuspulber pähkliseguga ning lisa muna ja suhkru segule. Pane ca 20 cm kandilise vormi põhja küpsetuspaber, määri see õliga ning kalla saadud pähklimass küpsetuspaberile. Küpseta 180 kraadi juures umbes 30 minutit. Jahuta põhi korralikult maha.
Karamellise vahekihi jaoks võta paksupõhjaline pann, kalla sinna peale suhkur ning lase keskmisel kuumusel suhkrul kuumeneda. Mõõda välja vajalik kogus vahukoort. Suhkur on algul muutumatu, kuid mõne aja pärast hakkab alumine kiht sulama. Sega suhkrumassi kogu aeg kuni kogu suhkur on sulanud ja lase suhkrul pannil karamellistuda kuni kergelt punaka tooni tekkimiseni. Võta pann tulelt ning sega hästi kiirelt ja kogu aeg liigutades koor karamelli hulka. Sega seni, kuni mass ühtlustub ning kalla siis karamelliiris eelnevalt küpsetatud põhjale. Laota laiali ja aseta jahedasse tahenema.
Šokolaadikatte jaoks purusta 100 gr suure kakaosisaldusega (vähemalt 70%) šokolaadi väikesteks tükkideks ja sulata kuumaveevannil. Kui tahad veidi pehmemat katet, lisa šokolaadile enne sulamahakkamaist veel paar supilusikatäit 35%-list koort või võid. Kalla šokolaad jahtunud karamellisele vahekihile ning lase šokolaadil taheneda.
Lõika kook terava noaga tükkideks. Võid noa enne lõikamist kasta kuuma vette, siis ei lõhu lõikamine šokolaadikihti ära.

Retsept ilmus 2014. aasta detsembrikuises ajakirjas Oma Maitse.