31. juuli 2015

Lihtne punasesõstakook purukattega

Viimased postitused kipuvad kõik terminit "lihtne" sisaldama, aga suvine aeg on kord selline mõnus aeg, kus kulinaarsed kukerpallid jäävad süngeid sisustamist vajavaid sügisõhtuid ootama. Hetkel tahaks võimalikult kiiresti ja võimalikult vähese vaevaga pliidi või ahju juures hakkama saada. Koogitegu ei ole siin erandiks. Kiired, lihtsad ja maitsvad koogiretseptid on hetkel au sees ning põhiline roll jääb hoopis värskelt valminud marjade kanda.




Seda suve on mul õnn veeta meie uues maakodus. Metsa veerel ja mere ääres. Isegi kehvapoolne suvi on siin imeline. Alates sellest, et hommikuti rivistuvad teise korruse magamistoa aknale sellesuvised pallikesed ehk pääsupojad, kes siis hasartselt ja häälekalt ema toodud putukaid ootavad ja muul ajal ise omavahel entusiastlikult vestlevad. Äratus kell 6 garanteeritud, aga samas on see looduse keskel elamine nii armas ja vahva, et pigem naudid seda varahommikust jutuvada.
Esimene suvi maamajas pakub ka ohtralt avastamisrõõmu. Kevadel ei ole aimugi, mis kõik end maa seest välja litsub ja millised taimed sind suve jooksul ümbritsema hakkavad. On see siis kuuri ääres lokkav iirisepõõsas või hoopis aia tagant keset põldu avastatud hiiglaslik rabarberipõõsas või vaarikavõsast välja tulnud punased sõstrad.

Meie aia taga keset viljapõldu laiutav punane sõstar

Põõsas põllul

Peale avastamisrõõmu tuleb muidugi korjele asuda ja kui esimene kopsikutäis punaseid sõstraid korjatud, on just paras aeg üks klassikaline ja ajaproovile vastupidanud kook valmistada.
Üks ajatuid kooke on olnud just see lihtne purukook. Seda võib teha plaadikoogina või siis vormi sisse. Plaadi peal tuleb kook tunduvalt õhem ja hea on see, et plaadikoogile saab ära sokutada päris aukartustäratava koguse sõstraid. Oma olemuselt on kook selline keeksiline, marjadest vahekihi ja purust kattega. Ei mingit gluteenivabadust ega tervislikkust. Ehk siis aus vaja aja kook. Maitsev ja mõnus sellegipoolest :)


120 g võid
2-2,5 dl suhkrut
2 suuremat muna
näpuotsaga soola
1 tl vanillisuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
6 dl jahu
2 dl maitsestama jogurtit
1 l punaseid sõstraid või muid suvemarju
Näpi või, suhkur, vanillisuhkur, sool, küpsetuspulber ja jahu ühtlaseks puruks. Tõsta umbes neljandik saadud purust kõrvale ning ülejäänud tainale sega juurde ükshaaval munad ning siis jogurt. Sega tainas ühtlaseks ning kalla küpsetuspaberiga kaetud ja/või võitatud vormi põhjale. Seda kooki võib teha nii plaadikoogina kui ka vormis. Laota tainale puhastatud punased sõstrad ja kalla peale puru. Küpseta 180-200 kraadi juures 40-50 minutit, kuni koogi kõige paksema osa sisse torgatud tikk puhtaks jääb. Lase veidi jahtuda ning serveeri siis koos vanillijäätisega või ka lihtsalt niisama kohvi kõrvale.

29. juuli 2015

Lihtne ahjukala vürtsika tomatikastme ja juustuga

Suvel muutuvad hinnaliseks kõik toidud, mis valmivad lihtsalt ja kiirelt. No ei ole mahti tundideks pliidi ette end aheldada, kui väljas päike paistab ja selleaastane kehvapoolne suvi end keskpaiga poole kerib.



Kui aga kalaisu kiusama tuleb või siis kalamehe käest jälle ilus värske kala ära toodud, siis ühe lihtsa ja igati toimiva kiire kalaroa saab valmis ainult paari komponendiga. Minu lemmikuks on saanud Treppoja Sahvri vürtsikas tomatimaius, samas sobib siin kasutada ka näiteks Felixi kaubamärgi all müüdavat SEDA adžikat (uus lemmik, selline korralikult krehvtine kaste) või siis ka näiteks Lemontree poolt pakutavat Monti punast pestot. Ehk siis erinevad teravad ja/või tomatised kastmed toimivad imehästi.
Selline kiire kalaroog maitseb hästi värskete kartulitega, millele saputatud ohtralt tilli.
Valmistamine on nii lihtne ja kiire, et kogu roog valmib lausa möödaminnes.
1 kg valge kala fileed
200 g vürtsikat tomatimaiust või muud teravat kastet
200 g riivitud juustu
soola, pipart, sidrunimahla
oliiviõli
värsket tilli serveerimiseks


Määri ahjuvormi põhi oliiviõliga. Aseta õlisele pannile kalafileed. Maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga. Laota kaladele peale terav tomatikaste ja sinna peale laota riivitud juust. Küpseta 200 kraadi juures umbes 10-15 minutit (küpsetusaeg sõltub kalafilee paksusest). Serveeri kohe koos värskete keedukartulite ja kodujuustukastmega.

25. juuli 2015

Äkilised kurgid kange sinepiga

Suvi ja värske kurk käivad ikka käsikäes. Värskest ja suviselt mahlakast karedapinnalisest lühikesest kurgist on pea võimatu tüdineda. Ohtra tilliga kurgi hapukoore salat, kurk ja kodujuust, päeva-paarised soolakurgid, klopekurgid ja veel mitmed ajatud lemmikud. Ei mingil muul ajal maitse kurk nii mahlaselt ja magusalt kui praegu. Kui aga lemmikutele kurgitoitudele juba mitu ringi peale tehtud, võib proovida mõnusalt krehvtiseid ja krõmpsusid sinepikurke. Valmivad kiirelt ja maitsevad oivaliselt. Eriti neile, kes tahedamast ja teravamast suutäiest lugu peavad.



Sinepikurkide üheks peamiseks komponendiks on loomulikult sinep. Seesama vana hea Põltsamaa Sinep, mis maitsemeeli ei hellita, vaid lajatab oma teravuse ja kangusega maitsenäsadele nii, et korraks silmast vee välja võtab. Mahlane ja mahe kurk sobitub oma jõrmi, kastmeks segatud kaaslasega imehästi. Tulemuseks on selline mehisemat laadi kurgisalat, mis sobib imehästi näiteks grillitud liharoogade juurde.
Salati jaoks läheb vaja (kogused on pigem hinnangulised  ja igaüks võib oma maitsemeelte järgi mahedama või teravama salati kokku segada)
1 kg värsket kurki, viiludena
2 sibulat, poolratastena
8 küüslauguküünt, hakituna
1 sl soola
1 sl 30%-list äädikat
1 sl suhkrut
1 sl Põltsamaa Kanget sinepit
soovi korral värsket tšillit, hakituna
hakitud tilli
2 sl õli




Sega kõik koostisained kokku. Kui tahad kiirelt tarvitada, siis võid kasutada klopekurkide tehnikat
ehk siis asetada kausile tihedalt kaas peale ja raputada salatit tugevalt, et maitsed kiirelt seguneksid. Kui on veidi aega oodata, siis tuleks salat kokku segada ja paariks tunniks külma panna. Kui soovid aga pikemalt säilitada, siis nädalajagu säilib kurgisalat ka külmkapis. Pikema säilitusaja jaoks tuleks purgid eelnevalt steriliseerida.
Nii lihtne see ongi! Naudi, kuniks suve ja suvemaitselist kurki!


24. juuli 2015

Brownie chai ja viinamarjaseemnejahuga. Suvemarjadega ja sümpaatselt patuvaba

See suvi ei kipu küll mingeid vihjeid rannahooajale tegevat, aga vaatamata sellele sai katsetatud ühe rikkaliku šokolaadise ja igati taljesõbraliku brownie´ga. Selle brownie muudab põnevaks viinamarjaseemnejahu, mida tavalise nisujahu asemel siin küpsetises sai kasutatud. Lisaks sellele annab külluslikku lisamaitset veel soojade vürtsidega chai tee pulber. Viinamarjaseemnejahu on põnev uuendus jahude maailmas ning eripäraks on selle jahu suur antioksüdantide sisaldus, kiudainerikkus ning loomulikult gluteenivabadus. Kõik jahu head omadused säilivad ka peale kuumutamist. Tasub kindlasti katsetada. Maitselt on jahu veidi mõrkjas ja hapukas, kergelt marjane.


Kellel parasjagu viinamarjaseemnejahu või chaid käepärast ei ole, võib kasutada jahu asendajana näiteks mandlijahu, tatrajahu või ka tavalist täisterajahu. Chai ärajäämise puhul tuleks veidi suhkru kogust suurendada. Tegelikult on see lihtne ja kõigile koogisõpradele igati jõukohase valmistuskäiguga brownie. Suvemarjadest kate koos tumeda šokolaadiga on kui kirss tordil.


100 g võid
100 g tumedat, vähemalt 70%-lise kakaosisaldusega šokolaadi
1 dl tumedat muscovado suhkrut (nt Billington´s)
3 sl chai tee pulbrit (nt SEE David Rio Tiger Spice Chai)
2 muna
4-5 sl viinamarjaseemnejahu (või muud gluteenivaba jahu või siis kombineerituna nt 2 sl üht ja 2 sl teist jahu)
näpuotsaga soola
Katte jaoks:
100 g tumedat šokolaadi
suviseid marju või puuvilju


Sulata kastrulis või koos hakitud tumeda šokolaadiga. Lase vaiksel tulel šokolaadil sulada. Lisa veidi soola, chai pulber ja suhkur. Sega läbi. Lisa ükshaaval munad ning sega ühtlaseks. Viimasena lisa viinamarjaseemnejahu. Sega korralikult läbi. Kalla küpsetuspaberiga määritud väiksema (nt 10x15 cm) ahjuvormi põhjale ühtlase kihina. Küpseta 160-170 kraadi juures umbes 30-40 minutit. Jahuta. Laota peale suvemarjad. Sulata kastrulis vesivannis tume šokolaad ning nirista marjadele. Soovi korral raputa peale veel tuhksuhkrut. Söö ka soojalt või külmalt ning juurde sobib hästi vanillijäätis.

23. juuli 2015

Jahutavaid suvejooke. Mündisiirupiga karastav jook ja maasika-sidruni kihisev limonaad

Suvine aeg on värskete jahutavate jookide aeg. See suvi küll kuumusega ei priiska, aga sellegipoolest sobivad suvised joogid isegi sellise niru suve juurde. Marjad ja ürdid on maitserikkamad kui mis iganes muul ajal. Suvise toidu juurde sooviks ju midagi head ja värskendavat. Mitte liiga magusat. Marjade ja ürtidega vesi on muidugi kõige lihtsam lahendus, aga kel vähegi pealehakkamist, võib üsna lihtsa vaevaga valmistada tõeliselt jahutava ja väga maitsva suvise jahutava joogi. Mulliga või mullita ning kindlasti ohtra jääga.




Sekanjabin ehk hapukas mündisiirup.
Sekanjabin on väärikas tegija ehk iidne Pärsia päritolu jook, kus mündist, suhkrust ja valge veini äädikast keedetakse siirup. Õhetavast mündisest siirupist saab valmistada jahutavaid jooke, lisades joogi sisse kurgiviile või segades seda õunamahlaga.
2 dl suhkrut
7-10 dl vett, sõltuvalt sellest, kui magusat jooki soovid
30 ml valge veini äädikat
Suur peotäis värsket münti
Värsket kurki, koorimisnoaga tõmmatud ribad
Jääd
Tõsta kastrulisse kogu suhkur koos 1 dl veega. Kuumuta segades vaiksel kuumusel kuni suhkur on sulanud ja keeda siis vaikselt umbes 10 minutit, kuni siirup veidi pakseneb. Lisa veiniäädikas ja keeda veel ca 15-20 minutit. Kui vedelik on veest paksemaks muutunud, siis on siirup valmis. Liiga paksuks keenud siirup lahustub vees halvasti. Tõsta kastrul tulelt, sega siirupi sisse münt ja jahuta. Jahtunus siirupist kurna välja münt ja sega siirup veega. Võid kasutada ka mullivett. Lisa joogi sisse kurgiribasid ja jääd ning serveeri kohe.



Kihisev maasika-sidrunilimonaad
Maasika-sidrunilimonaad ei jäta vist küll kedagi külmaks. Hapukas sidrun ja magus kesksuvine maasikas kihisevas värskendavas joogis on tõeliselt mõnus klaasitäis. Lisades joogile veel münti või melissi, saab eriti maitsva ja värskendava joogi.
5 sidruni mahl (kokku peaks olema 2 dl värskelt pressitud sidrunimahla)
2 dl suhkrusiirupit (kasuta kas valmissiirupit või keeda kokku 1:1 osast veest ja suhkrust)
500 g maasikaid
1 l mullivett
Jääkuubikuid
Mündi- või melissioksi
Jääd
Pigista sidrunitest välja mahl ja eemalda kõik seemned. Püreesta blenderis või purustajas ¾ maasikatest koos siirupiga. Kalla kannu siirupine maasikapüree, lisa sidrunimahl, mullivesi ja mõned mündilehed. Hoia jooki jahedas. Serveerides lisa veel jääkuubikuid ning pooleks lõigatud maasikaid.

Retseptid ilmusid 2015.aasta juulikuises ajakirjas Oma Maitse.

22. juuli 2015

Grillitud lihaveise hanger steik musta oa marinaadis

Grillitud mahlane veiseliha ei vaja vist pikemat lahtiseletamist. Natuke maitsetega kaasaaitamist, parasjagu (pigem vähem kui rohkem) grillil küpsemist ning iga toidulaua pearolli kandja ongi valmis. Ilmselgelt teevad veiseliha puhul jätkuvalt võidukäiku fileed, aga paraku või ka õnneks koosneb iga veis oluliselt mitmekesisematest tükkidest, kui sise- ja välisfilee. 

Saage tuttavaks! Mahlane ja maitsev hanger steik. Iga lihasõbra lemmik!
Liivimaa Lihaveis on võtnud oma südameasjaks rohumaal kasvanud ehk ilma teraviljatoitudel paisutamata lihaveiste vastutustundliku kohtlemise. Teisisõnu leiab Liivimaa Lihaveise valikust väga ilusat valikut erinevaid väga väärtuslikke ja maitsvaid lihatükke. Üks neist tükkidest, mis seni liiga tuntud ei ole, on hanger steak. Põhjalikku ülevaadet sellest väärtuslikust lihatükist võid lugeda SIIT. Hanger steak´i nimetatakse ka "lihuniku steigiks" ehk siis väidetavalt jätsid lihunikud selle mõnusa lihatüki sageli endale. Ja mitte sellepärast, et süüa poleks kõlvanud, vaid ikka selle hääduse tõttu. 
See sissejuhatus viib aga selleni, et ka minul oli ahvatlev võimalus hanger steak´i hingeeluga veidi tutvust teha. 
Lihatükk ise koosneb piltlikult kahest piklikust pooleks ja kaalub ca 700-800 g. Alustada tuleks, nagu ikka, sellest, et kõik kelmed ja kiud eemaldada. Liha puhastamine on maitsva lõpptulemuse jaoks väga oluline. Liha puhastatud, tasuks see keskelt pikkupidi pooleks lõigata. Nii moodustuvad kaks piklikku lihatükki. Marinaadi pearolli kandjana kasutasin SEDA musta oa kastet, mida leiab näiteks Piprapoest. Hästi maitestihe umamine must uba võimendab ja vääristab liha külluslikku maitset.
Marinaad:
3-4 sl musta oa kastet
2-3 küüslauguküünt, hästi peeneks hakituna
2 tl mett
veidi soola ja pipart
Veidi laimimahla
Grillimiseks veidi õli
Viimistlemiseks värskelt jahvatatud musta pipart ja värsket koriandrit
Sega marinaadi ained. Säti maitsed endale sobivaks vajadusel haput, magusat, soola vm lisades. 


Määri marinaad lihale ja jäta vähemalt paariks tunniks kuni üle öö seisma. Kuumuta söegrill korralikult kuumaks. Patsuta liha majapidamispaberiga veidi kuivemaks, et marinaad kõrbema ei läheks. Grilli kuumal grillil lihatükke aeg-ajalt keerates. Kokku peaks grillimiseks piisama kokku 10-12-st minutist. Kindlasti jälgi pigem liha, tema pehmust ja küpsemisastet, kui kellaaega. Näpuga liha torkimine vetruvuse ehk küpsusastme hindamiseks on igati ok, samas ära kunagi lihakahvliga liha torgi. Viimatimainitu põhjustab lihamahlade väljavoolamise. Grillilt tõstes lase lihal kümmekond minutit rahuneda. Koheselt lahti lõigates jooksevad lihamahlad kõik välja. Kui liha on veidi aega rahuneda saanud, lõika terava noaga liha viiludeks. Jahvata peale veel musta pipart, puista veidi värsket koriandrit ning serveeri kohe. 
Juurde sobib serveerida nii grillitud köögivilju kui värskeid salateid. 

Postitus valmis koostöös Liivimaa Lihaveisega.

17. juuli 2015

Puidul grillimise võimalusest ehk seedripuul grillitud kohafilee

Kas puuplangul toidu grillimise idee tundub esmapilgul pisut hullumeelne? Grillile oleme sättinud savi, malmi, metallreste ja igasuguseid muid materjale, aga puit tundub eelkõige sobivat ikka selleks, et grillimiseks vajalikku sütt tekitada. Asi algas sellest, et Piprapood pakkus mulle testimiseks SEDA punasest seedripuust grillplanku. Kulmud nihkusid esialgu mul küll juuksepiirini ja küsisin ikka mitu korda üle, et kas saan ikka õigesti aru, et see plank tuleb asetada grillile. Nii on ja katsetused on ka meil tehtud ja võime kinnitada, et idee täitsa toimib ning tegelikult on see vahva võimalus grillroogadele erinevaid põnevaid lisanüansse ja -maitseid lisada.


Grillplangu kasutamisel tuleb esmalt alustada sellest, et ööpäev läbi tuleks seda enne kasutamist leotada vedelikus. Seda mitte ainult selle pärast, et planku niisutada, vaid ka lisamaitse andmiseks. Meie kasutasime plangu leotamiseks Põltsamaa uut naturaalset siidrit. Oluline on leida ka lame ja võimalikult plangu suurusega alus, kuhu saaks plangu ilusti ära uputada. Meil sai selleks kandiline ahjuvorm. Kui leotamisprotseduur tehtub, võib asuda grillima. Silmas tuleks pidada seda, et plank ei tohiks otsese tulega kokku puutuda, seega peab grillmeister hoolega sütel silma peal hoidma. Soovitav on grillida kaane all. Kui kogu see protseduur õnnestub, siis on tulemuseks üllatavalt tugeva ja selgelt erilaadse maitsega grillroog. Kontrolliks grillisime mõned kalad ka saviplaadil ja maitsevahe siidris immutatud grillpangul grillitud kohafileedega oli muljetavaldav. Kalal oli selgelt tunda õunast maitset, lisaks veel seedripuu mõnus ja selgelt äratuntav maitsenüanss. Kes soovib katsetada, võib proovida erinevaid mahlasid, õllesid, veini ja muid põnevat lisamaitset andvaid vedelikke. Samamoodi võib grillimiseks kasutada erinevaid kalasid, liha või ka köögivilja.




Kala tegime hästi lihtsalt. Natuke soola ja pipart, oliiviõli ja sidrunit.Värsekt kodumaist tilli viimistlemiseks. Kohafilee on iseenesest juba nii hõrgu ja mahlase maitsega, et üle pole maitsestamisega mõtet pingutada. Juurde sobib pakkuda kas hapukoorekastet tilli ja rohelise sibulaga või siis näiteks Treppoja Sahvri vürtsikat tomatimaiust. Mulle meeldis just see viimane variant kõige rohkem.
Grillplank ootab aga uusi katsetusi ja mängulusti pakub selline abivahend grillmeistritele hulganiselt.

14. juuli 2015

Kadakased juustupallid ehk juustupallid kadakajuustuga

Et kõik ausalt ära rääkida, pean esmalt alustama sellest, et nokitsen veidi retsepte Saaremaa Piimatööstuse juustudele. Just seesama piimatööstus, kust tuleb ka täiesti vastupandamatu soolahelvestega või, mille otsalõppemine on meie peres suuremat sorti hädaolukord. Seda lihtsalt peab kodus olema vähemalt paar pakki varuks. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Retsepte juustudele tehes oli eesmärk kasutada igas retseptis ikka korralikult juustu. Ja siis plahvatas, et minu ühe kõige armsama toidublogijaga (kelle blogi kahjuks küll mõnda aega juba vaikivaks olekus) ehk peastpehme Liinaga on juttu olnud, kuidas tema blogi üheks läbi aegade hittretseptiks on olnud juustupallid. Käisin piilumas minagi ja retsept nagu loodud juustusõpradele. Esmalt võta korralik pirakas tükk
 juustu ja siis pane näpuotsaga paari muud asja ka juurde. Mina ei suutnud loobuda küüslaugu lisamisest ja ei pidanud sugugi kahetsema.



Kuna Saaremaa Piimatööstusel on olemas üsna unikaalne ja väga mõnus Kadaka juust, siis otsustasin just seda kasutada. Kes soovivad eriti lihtsa vaevaga hakkama saada, võivad otsida ka riivitud Kadaka juustu. Siis jääb riiv määrimata ja sõrmenukid terveks. Paneerimisel ajab asja ära ka riivjuust, aga krõbedam ja kohevam jääb panko paneering, mida peaks leidma ka paremini varustatud poodidest. Kes aga eriti tubli, teeb tahkest saiast ise mängeldes riivsaia valmis.


Retsept ise selline lihtsakene:


400 g Kadaka juustu, riivituna
2 suuremat muna
2 küüslauguküünt, purustatuna
2 sl jahu
2-3 dl panko paneeringut
Värskelt jahvatatud musta pipart
Õli friteerimiseks



Sega omavahel riivitud juust, muna, jahu, küüslauk ning veidi jahvatatud musta pipart. Vormi saadud tainast väikesed pallikesed. Veereta neid panko paneeringus või riivsaias. Kuumuta pannil või kastrulis korralik kogus õli kuni see on kuum. Friteeri juustupalle kuumas õlis kuni need on igast küljest kuldpruunid. Serveeri kohe ja paku juurde erinevaid dipikastmeid. Tomatised ja veidi teravad kastmed sobivad näiteks imehästi.

Retsept sündis koostöös Saaremaa Piimatööstusega

7. juuli 2015

Kiirmarineeritud värvilised köögiviljad

Suvised kiirmarineeritud köögiviljad on imeline suutäis. Mitte mingil muul ajal ei maitse köögiviljad paremini kui südasuvisel ajal ja suvevärsketena. Otse peenralt purki. Tõenäoliselt ei ole neid köögivilju kunagi liiga palju ja vabalt võib kohe suurema portsu valmis teha. Kui niisama maiustamisest isu täis saab, võib neid sättida näiteks röstitud saiale, kus kreemjat kodujuustu või mozzarellat veel juurde lisatud. Imeline suvine suutäis!


2 noort porgandit, vajadusel kooritud, õhukeste viiludena
200 g rediseid, õhukeste viiludena
2 väiksemat kollast peeti, õhukeste viiludena
3 lühikest kurki, õhukeste viiludena
2 dl valge veini äädikat
2 tl soola
3-4 sl suhkrut
1 dl vett
1 sl sinepiseemneid
1 sl köömneid
1 sl fenkoliseemneid
Ohtralt hakitud värsket tilli


Tõsta porgand, redis, peet ja kurk suuremasse kaussi ja lisa sool. Lase umbes 20 minutit seista ja loputa siis köögiviljad sõelal külma voolava veel all. Sega omavahel äädikas, suhkur ja vesi kuni suhkur on täielikult lahustunud. Lisa sinepiseemned, köömned ja fenkoliseemned ning hakitud till. Sega läbi, kalla köögiviljadele ja sega kõik ühtlaselt läbi. Tõsta purki ja lase tõmmata paarkümmend minutit enne serveerimist. Säilita külmkapis.

Retsept ilmus 2015.aasta juulikuises ajakirjas Oma Maitse.

2. juuli 2015

Imelihtne jogurti-marja pulgajäätis

Lõpuks ometi on käes kuum suvi. Sel aastal andis seda oodata ja kohati kippusid juunikuises "palavuses" varbad ära külmuma. Isegi olen kuumadest juunikuu öödest saanud endale korralikud külmetusnähud. Eesti suvi ei ole nõrkadele! Aga nüüd tundub küll, et päike on pilve tagant väljas ja suvi ei ole meid siiski päris maha jätnud.


Soojade suveilmadega kohandub ka toidulaud. Äsjailmunud Oma Maitse juulinumbris jagan hulganiselt suvekööki sobivaid retsepte alates piimas küpsetatud kanast kuni jahutavate suvejookide ja isetehtud jäätisteni välja. Üheks lemmikuks sai sellest numbrist isetehtud jogurti pulgajäätis, mis meil nüüd kogu aeg kapis olemas. Valmistamine on jõukohane ka pere kõige väiksematele, seega on jäätisetegu pigem kättevõtmise vaev.Tegelikult ongi tore neid jäätiseid just koos lastega valmistada. Lasta neil ise valida puuvilju ja marju, mida jäätise sisse panna ja siis neid ilusti jäätisevormi sisse sättida. Kindla peale maitseb isevalmistatud jäätis kordades paremini.
5 dl Kreeka jogurtit 
2-4 sl pruuni suhkrut (nt Billington´s)
1 tl vanillisuhkrut
Värskeid marju ja puuvilju (nt vaarikaid, maasikaid, mustikaid, sõstraid, kiivit vms)
Jäätisevorme (võid kasutada ka plastist ühekordseid topse)
Jäätisepulki (suuremas koguses ehk 300 tk kaupa saab neid osta Gemossi poest, meie korjasime lihtsalt mõnda aega söödud jäätiste pulgad kokku)

Sega jogurt suhkru ja vanillisuhkruga. Maitsesta jogurt endale parajalt magusaks. Lao jäätisevormi või –topsi kihiti jogurt, marjad ja puuviljad. Suru jogurt ühtlaseks nii, et vahele ei jääks õhumulle. Lükka vormi keskosasse jäätisepulk ning aseta jäätised sügavkülma vähemalt neljaks tunniks kuni üleöö.
Pildil olevad jäätised tegin vormidesse, mis leidsin Magaziini kaupluset. Koduekstras olen ka jäätisevorme kohanud ja kui vorme käepärast ei ole, siis kasuta lihtsalt väikeseid papptopse.

Retsept ilmus 2015.aasta juulikuises ajakirjas Oma Maitse.

30. juuni 2015

Rebitav ahjusai ürdivõi- ja juustutäidisega

Mõned ideed on sümpaatselt lihtsad ja alati toimivad. Rebitav ahjusai ürdivõi ja juustuga on üks neist, mis tasub ette võtta siis, kui tahta kindla peale välja minna. Valmistamisega saab hakkama ka iga laps, manti soovib saada aga iga suur ja väike. Sest see on lihtsalt NIII HEA! Meil tuleb selline sai sageli valmistamisele suvekodus, kus pole mahti keerukamate küpsetistega jännata. Natuke nokitsemist, sai ahju ja mõnus sai ongi mõne aja pärast valmis.





Selliseks ahjusaiaks sobivad kõige paremini suurte poodide pagarilettides müüdavad kohevad pärmisaiad või -sepikud. Minu isikikul hinnangul jääb sepikulaadne isegi mõnusam. Hea oleks, kui sai oleks võimalikult suur, siis saab seda ikka mõnuga täita. Sai peaks olema kindlasti viilutamata, seega on tavasaia lettidelt päris keeruline sobivat saialist leida ja no see meie klassikaline valge
Perenaise saia tüüpi sai.... ei jää ikka päris see. Ehk siis saia kriteeriumiks võiks olla pealt krõbe, seest kohev ja viilutamata. Midagi peaks ikka leidma.



Edasine on juba lihtne. Tuleks purustada paar-kolm-neli küüslauguküünt, lisada ohtralt hakitud peterselli või muid meelepäraseid ürte. Ürdid ja küüslauk segada sulavõi ja sidrunimahlaga, natuke võiks sinna sisse tõmmata ka sidrunikooreribasid.
Kogused võiksid olla järgmised:
1 suurem ümmargune ahjusai
2-4 küüslaugküünt, purustatuna
100 g nt Saaremaa soolahelvestega võid, sulatatuna
poole sidruni mahl ja riivitud koor
200 g Saaremaa Kadakajuustu, kas viiludena või riivituna
Kui kasutad magedat võid, lisa ka veidi soola ürdivõi sisse
värskelt jahvatatud muta pipart
Sega kokku hakitud petersell, küüslauk, sidrunimahl ja -koor ja sulavõi. Maitsesta musta pipraga. Lõika saiale ristipidi lõiked sisse nii, et alt jääb sentimeetri-paari ulatuses sai lahti lõikamata. Määri saia sisse lõigatud süvenditesse või-ürdisegu. Samadesse vahedesse säti juustuviilud, võimalusel nii ühte- kui teistpidi.

Ahjuvalmis sai peaks välja nägema selline
NB! Kata sai esmalt fooliumiga ja küpseta 180-200 kraadi juures ca 15 minutit. Eemalda foolium ning küpseta veel ca 5 minutit või senikaua, kuni saiale on tekkinud ilus kuldne krõbe koorik.
Tõsta ahjust välja ja soovi korral raputa veel täiendavalt ürte. Serveeri kohe. Sobib hästi nii iseseisvaks eineks kui ka näiteks suurema toidukorra alustuseks või grillimise juurde lisandiks.

Postitus sündis koostöös Saaremaa Piimatööstusega.

24. juuni 2015

Soojad kohupiimasaiad maasikamoosiga. Lapsepõlve lemmikud

Suvi on nüüd ametlikult käes ning kindlasti on palju neid, kes suure suve saabudes oma linnakodudele lehvitavad ning mõneks ajaks maakodusse end sisse seavad. Ei ole erandiks ka siinkirjutaja ning kui esimesed kevadised kulusid sisseelamise tähe all, siis nüüdseks on maakodu muutunud ainuvõimalikuks valikuks.Köögiaknast paistev meri, rinnuni kasvanud hein, kuhu lapsed ja koerad lihtsalt ära kaovad, pääsukeste vidin traatidel ja kõik muu maaidülli juurde kuuluv.
Maakodus tõusevad au sisse natuke teistsugused toidud. Sellised, mis liialt aega ega nikerdamist ei nõua. Üks maakodu toitudest on vana hea klassika soojade kohupiimasaiade näol. Maitseb imeliselt ja lisaks sobib hästi mitte esimeses värskuses oleva saia ärakasutamiseks. Kui maasikad valmis saavad, saab saiadele peale sättida maasika toormoosi. Mõnus!



Soojad kohupiimasaiad on lapsepõlvest pärit kergelt nostalgiahõnguline klassika. Valmistada on neid mõnusalt lihtne, kuid soojade saiade lõhn, mis üle hommikupäikeses kodu hõljub, on sündmus omaette. Kohupiimasaiade serveerimiseks sobib kõige paremini hapukas moos, värsked marjad või ka kaneelisuhkur.


8 viilu saia
250 g teralist kohupiima
1 muna
Näpuotsaga vanillisuhkrut
Maitse järgi suhkrut
2 sl hapukoort
Võid
Serveerimiseks hapukat moos või marju
Määri saiaviilud võiga ning aseta võitatud pool allapoole ahjuplaadile. Klopi lahti muna ning sega koos kohupiima, suhkru, vanillisuhkru ning hapukoorega ühtlaseks. Aseta igale saiaviilule parajalt kohupiimasegu ning aseta eelsoojendatud ahju 200 kraadi juurde umbes 15-20 minutiks, kuni saiade pind on kaunilt kuldpruun. Serveerimisel lisa hapumat moosi, hapukaid marju või kaneelisuhkrut.

Retsept on pärit raamatust "Kiired hommikusöögid"


17. juuni 2015

Tagurpidi rabarberikook ehk ajatu klassik tarte tatin rabarberiga

Tagurpidikoogid on võluv klassika, mis ühendab karamellise kleepuva kastme ja krõbedaks küpsenud tainakatte, mis hiljem tainapõhjaks muutub. Rabarberikook sobib sel moel valmistamiseks eriti hästi - magus karamelline kaste sobib teravalt hapuka rabarberiga eriti oivaliselt. Seekord lisasin ka veidi banaani, mis oma veidi imala magususega haakub samuti rabarberi roosa hapukusega.



Üle pika aja sain tagurpidi kooki teha jälle spetsiaalses tarte tatini vormis. Savist vana kooli Emile Henry tarte tatini vorm on küll jätkuvalt olemas, kuid induktsioonpliidi ajastu saabumisega muutus pliidil kasutatav savivorm kasutuks. Nüüd on ka see probleem lahendatud ja valikus on lisaks tavalisele savivormile ka induktsioonpliidi jaoks kohendatud savist vorm, millel metallist aluskiht. Tarte tatini vormi põhimõte on see, et on olemas ülemine ja alumine pool ehk katte valmistad pliidil vormi ühes pooles, selle katad tainaga ja hiljem saad teise poole ümber kallata ning sellega serveerida. Kõnealune vorm on pärit Ülemiste keskuses asuvast poest Kulp (eelnevalt tuntud Home Decori nime all).

Selline on tooteuuendus, millega saab rahulikult ka induktsioonplaadil toimetada. Lisakiht savivormi all.

Tagurpidi rabarberikook sai ise aga mõnus. Ühtaegu hapukas ja magus. Võine ja rikkalik. Nagu üks klassikaline kook olema peab.
Taina jaoks:
3,5 dl jahu
4 sl suhkrut
näpuotsaga soola
200 g võid
1 muna
Sega omavahel jahu, suhkur ja sool. Näpi juurde külm või. Selleks võid kasutada ka köögikombaini "pulse" režiimi. Töötle tainas ühtlsaks ja lisa siis muna. Vormi tainas palliks, keera toidukile sisse ning aseta külmkappi vähemalt pooleks tunniks. Võta jahtunud tainas külmkapist ning rulli jahusel pinnal ümmarguseks kettaks, mille läbimõõt on mõned sentimeetrid suurem, kui küpsetusvormi põhja läbimõõt.


Katte jaoks:
4-5 korralikku rabarberivart
1 banaan (võib ka ära jätta)
100 g võid
1,5-2 dl suhkrut
Katte jaoks sulata pannil või ja lisa suhkur. Sega ja kuumuta vaiksel kuumusel, kuni suhkur on sulanud ja kaste hakkab kergelt karamellistuma ning paksenema. Tõsta suhkru-või segu sisse parajateks juppideks (4-5 cm) lõigatud rabarberivarred. Nooremaid varsi ei ole vaja koorida, nii säilib ilus roosa värvus. Kuumuta rabarber mõne minuti jooksul kastme sees läbi ja tõsta siis vorm tulelt.



Kui sul ei ole spetsiaalset tarte tatini vormi, siis kalla kogu segu nüüd pannilt ahjuvormi põhjale. Tõsta ettevaatlikult spaatli või tainarulli abil lahtirullitud tainas rabarberi-karamelli segule. Vormi taina ääred allapoole ning torka taina sisse kahvliga mõned augud, et küpsemise ajal eralduv aur välja pääseks.





Küpseta 180 kraadi juures umbes 20-30 minutit, kuni tainakiht on kuldne.



Lase jahtuda umbes veerand tundi, tõmba noaga koogi ääred serva küljest lahti ning kalla siis kook tagurpidi koogialusele või tarte tatini vormi põhjale.
Söö soojana. Juurde sobib imehästi vanillijäätis.
Samal moel võid teha ka õuntega kooki, sel juhul kuumuta õunu karamellikastmes lihtsalt veidi pikemalt.


16. juuni 2015

Pikajalgne brokkoli ehk brokolini küüslaugumajoneesiga

Brokolini on brokkoli pikajalgne ja õrnaihuline sugulane. Brokolinit on paigutatud ka  brokkoli ja spargli vahepeale. Pigem on tegemist siiski brokkoli sugulasega, kellel lihtsalt pikk ja õrna ihuga vars. See on maitsev köögivili, mis valmib loetud minutite jooksul ja maitseb värskelt ning kevadiselt. Seni on brokolinit võimalik osta olnud Rimi poodidest ja kui sellele peale satute, siis soovitan küll üks tutvusring modellimõõtu brokkoliga teha


Valmistamisaeg: 15-20 minutit
4-5 vart brokolinit või brokkoliõisikuid
50 g võid
Poole sidruni riivitud koor ja mahl
1-2 küüslauguküünt, purustatuna
Soola ja pipart
Küüslaugumajonees:
1 dl paksemat majoneesi
Näpuotsaga jahvatatud vürtsköömneid
1 küüslauguküüs, purustatuna
Soola ja pipart
Esmalt blanšeeri brokolinisid soolaga maitsestatud keevas vees ca 2 minutit. Tõsta veest välja ning aseta jääkülma vette, et küpsemine peatada. Kurna. Sulata pannil või ning lisa sidrunikoor ning küüslauk. Lisa brokolini ning kuumuta pannil mõned minutid. Lisa veel soola, pipart ning piserda sidrunimahlaga. Serveeri kohe koos küüslaugumajoneesiga, mille jaoks sega omavahel kõik majoneesiained.

Retsept ilmus 2015.aasta märtsikuises ajakirjas Oma Maitse

14. juuni 2015

Salat roheliste ubade, herneste ja kreemise pühvlimozzarellaga

Võluvalt lihtne ja lihtsalt võluv rohe-valge taldrikutäis on näide sellest, et maitsev toit ei pea nõudma ei aega ega vaeva. Kui koostisained on nii suurepärased, siis olekski patt liiga palju vaeva näha. Luba värsketel hernestel ubadel särada ja kreemine mozzarella viimistleb selle koosluse võluvaks eineks.


2 palli pühvlimozzarellat
200 g rohelisi herneid
200 g rohelisi põldubasid. Sobivad ka edamame ehk rohelised sojaoad (neid leiab nt Rimist sügavkülmast)
100 g suhkruherneid
Peotäis värsket münti
2 sidrunit
0,5 dl oliiviõli
Soola ja pipart
Tõsta mozzarella umbes tund aega varem külmkapist välja, võta pakist ja kurna vedelik. Jäta kile alla ja toatemperatuurile. Mozzarella kreemisus tuleb kõige paremini välja siis, kui ta on serveeritud toatemperatuuril. Lase kastrulis vesi keema tõusta, lisa veidi soola ja blanšeeri keevas vees ubasid umbes minutijagu. Lisa siis herned ja suhkruhernekaunad, lase keeda paarkümmend sekundit ning kalla siis kohe jääkülma vette, et erkroheline värv säiliks. Kui kasutad põldubasid, siis koori need nüüd välisest kestast, mis on mõrkja maitsega. Edamame ubade puhul ei ole seda vaja teha. Sega kausis 1 sidruni mahl oliiviõliga, maitsesta soola ja pipraga. Kurna herned ja oad ning sega oliiviõli-sidrunikastmega, kuid jäta veidi kastet alles. Lisa hakitud värsket münti. Ubadele-hernestele säti mozzarellapall, mille võid keskelt lahti tõmmata. Nirista mozzarellale oliiviõli-sidrunkastet, maitsesta soola ja pipraga. Võid niristada veel täiendavalt oliiviõli igale taldrikule. Serveeri kohe ja lisa igale taldrikule veel sidrunisektor või –poolik.



Retsept on pärit 2015.aasta juunikuisest ajakirjast Oma Maitse, kus lisaks sellele retseptile leiad veel pildil oleva mündise roheliste hernestega risoto ja ricottaga krõbedate suupistesaiadega retsepti.