18. veebruar 2019

Kihiline kilutort musta leiva, munavõi, hernekreemi ja kodujuustuga.

Eesti Vabariigi aastapäev läheneb ja kilu ning kama on sel päeval aukohal kõikidel pidulaudadel. Traditsiooniline kiluvõileib musta leiva ja munaga on loomulikult ületamatu kooslus. See on peaaegu et püha roog, mille maitse on meie geneetilisse koodi talletunud ja mille järele kaugel elavad eestlased valulikku igatsust tunnevad.



Uuemal ajal on kiluleiba hakatud sobitama ka magusmaheda hernekreemiga. Kilu ja hernes on samuti väga mõnus kooslus, mis lisaks maitseuuendusele aitab ka silmailu pakkuda oma erkrohelise värviga. Kui juurde veel muna sättida, siis harmoneerub kirgasroheline muna erkkollase kooslusega. Kiluvõileiva uuemast ja vanemast variandist inspireerituna saigi kokku komponeeritud kihiline leivatort, kus kokku neli erivärvilist korrust – must leib, kollane munavõi, roheline hernekreem ja valge kodujuustu-kiluvaht. Kõik mõnusad kodused toorained ja suurepäraselt kokku hakkavad maitsekooslused. Vaatamata sellele, et tort on mitmekihiline, ei ole selle valmistamine liiga keeruline. Koostisained peaksid olema ka suurema vaevata leitavad. Eriti siis, kui kasutada Barbora veebipoodi, kus boonusena tuuakse kott vajalike koostisainetega sulle ukse taha ja koogitegu võibki alata. 



Kihiline kilutort musta leiva, munavõi, hernekreemi ja kodujuustuga
Kogus: 8-10-le (20-cm läbimõõduga koogivorm)

Tordipõhi mustast leivast:
75 g taluvõid, sulatatuna
Munavõi:
100 g taluvõid, toasoojana
Soola
Veidi majoneesi
Hernekreem:
300 g rohelisi herneid (sügavkülmutatuna)
100 g Farmi toorjuustu, toasoojana
Soola
Kilu-kodujuustuvaht:
2 dl 35%-list koort, vahustatuna
2 lehte želatiini
150 g kilufileesid, tükeldatuna
Kaunistamiseks kilufileesid, keedetud vutimune, hakitud murulauku jm

Valmista esmalt mustast leivast tordipõhi. Selleks jahvata köögikombainis must leib peeneks puruks. Sega sulatatud võiga ja küüslaugupulbriga. Suru küpsetuspaberiga vooderdatud 20 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale.
Munavõi jaoks keeda mune ca 8 minutit, jahuta kiirelt külma vee all, koori ja sega tükeldatud võiga. Maitsesta soolaga. Kui munavõi tundub liiga kuiv, lisa ka veidi majoneesi. Laota mustast leivast tordipõhjale.
Hernekreemi jaoks kuumuta kastrulis soolaga maitsestatud vesi keemiseni. Kalla sinna sisse rohelised herned ja lase keema tõusta. Keeda ca 3-5 minutit, jahuta siis sõelal külma vee all. Töötle köögikombainis koos toorjuustu ja tilliga ühtlaseks kreemiks. Maitsesta vajadusel soolaga ja kui segu tundub liiga paks, võid veidi rapsiõli lisada. Laota munavõikihile.
Viimase, kilu-kodujuustukihi jaoks, vahusta esmalt koor. Võid kodujuustu köögikombainis peenemaks töödelda, kui eelistad peenema struktuuriga kihti. Võid kasutada ka teralist kodujuustu. Sega kodujuust vahustatud koore, tükeldatud kilufileede ja hakitud rohelise sibulaga. Maitsesta soolaga ja sidrunimahlaga. Tõsta želatiinilehed külma vette ligunema. Kuumuta potis veidi koort või piima ja tõsta sinna sisse nõrutatud želatiinilehed. Sega kuni želatiin on lahustunud. Tõsta paar lusikatäit kodujuustu-kiluvahtu kastrulisse lahustunud želatiinimassi sisse ja sega kiirelt läbi (see järk-järguline segude ühendamine aitab ennetada želatiini klompitõmbamist). Kalla nüüd želatiinisegu kodujuustu-kiluvahu juurde ja sega kõik ühtlaseks. Kalla saadud mass hernekreemi peale. Tõsta tort jahedasse vähemalt kolmeks-neljaks tunniks, kuni pealmine kiht on tarretunud.

Kaunista keedetud vutimunadega, kilufileede ja murulauguga. Vutimune keetes on tark kasutada taimerit. Keevasse vette tõstetud vutimunad keevad parajaks 2 minuti ja 40 sekundiga. Jahuta munad kohe jääkülma vee all, koori ja kasuta tordi kaunistamiseks. 

Postitus sündis koostöös Barboraga. 

15. veebruar 2019

Sinimustvalge toorjuustutort vabaduse tähistamiseks

Kodumaa sünnipäev on peatselt taas käes. See on tähtpäev, mil pidulauale kantakse head-paremat ja sinimustvalge värvikombinatsioon on aukohal. Torti tuleb ka süüa! 😊
Neid kahte asja - torti ja rahvuslippu - kokku sobitades saigi tehtud trikoloori jäljendav küpsetamata toorjuustukook.
Siin tordis saavad kokku kreemine toorjuustu ja valge šokolaadi kiht, must küpsisekiht ja õhuline sidruni-toorjuustuvahu kiht. Tulemuseks on maitsev ja igati Eesti sünnipäevaks sobiv tort, mille valmistamine ei tohiks kellelegi üle jõu käia. Varu ainult piisavalt aega, et tordi kihid jõuaksid korralikult tarretuda ning tort lahti lõigates laiali ei vajuks. 


Siin tordis saavad kokku kreemine toorjuustu ja valge šokolaadi kiht, must küpsisekiht ja õhuline sidruni-toorjuustuvahu kiht. Tulemuseks on maitsev ja igati Eesti sünnipäevaks sobiv tort, mille valmistamine ei tohiks kellelegi üle jõu käia. Varu ainult piisavalt aega, et tordi kihid jõuaksid korralikult tarretuda ning tort lahti lõigates laiali ei vajuks.


Kui valge ja musta kihiga ei olnud väga suuri probleeme, siis naturaalset sinist värvi toidumaailmas ei olegi väga lihtne leida. Loomulikult võib haarata poes pakutavate toiduvärvide järgi, aga see on ikkagi puhas keemia. Tunnistan, et proovisin paar korda ka punasest kapsast pigmenti välja keeta ja seda siis soodaga sinikaks toonida, aga tulemuseks oli ülimalt reaktiivne värvaine, mis näiteks martsipaniga segades muutus luitunud lillaks, toorjuustule lisades tänu happelisele keskkonnale lillakaks ja koorega ehk aluselise ainega segades rohekas-siniseks. Kenad värvid kõik, aga paraku lipu jaoks mittesobivad. Seega oli puhas õnn, et avastasin Süvahavva ürditalu, kust saab tellida täiesti kodumaiseid ja ilusaid lipusiniseid rukkililleõisi. Nii Eesti kui vähegi olla saab!



Sinimustvalge toorjuustutort
Kogus: 8-10-le (24-cm läbimõõduga vormi jaoks)

Valge šokolaadi- toorjuustukiht:
400 g Farmi toorjuustu, toasoojana
200 g valget šokolaadi
2 dl 35%-list koort
5 lehte želatiini
1 vanillikaunast kraabitud seemned või 1 tl vanillisuhkrut
Must küpsisekiht:
200 g Mesikäpp Dops vanillikreemiga küpsiseid 
50 g võid
Toorjuustu-sidrunivahu kiht:
4 dl 35%-list koort
2-3 sl suhkrut
400 g toorjuustu, toasoojana
1 sidruni mahl ja veidi riivitud sidrunikoort
6 lehte želatiini
Kaunistamiseks:
Rukkilille kroonlehti (neid leiab näiteks Süvahavva Loodustalu valikust SIIT.
Valge toorjuustukihi valmistamiseks sulata esmalt tükeldatud valge šokolaad vesivannil. Vispelda toorjuust ühtlaseks ja kreemjaks. Nirista pidevalt segades toasooja toorjuustu sisse sulatatud valge šokolaad. Lisa vanilliseemned või -suhkur. Tõsta želatiinilehed külma vette ligunema umbes viieks minutiks. Tõsta ca 3 sl koort kastrulisse ja vahusta ülejäänud koor. Kuumuta kõrvale tõstetud koort kastrulis ja tõsta sinna sisse siis veest nõrutatud želatiinilehed. Sega, kuni želatiinilehed on täielikult lahustunud. Sega juurde toorjuustu-valge šokolaadi mass ja vahustatud koor. Kalla 20-22 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi, mille põhi on kaetud küpsetuspaberiga. Aseta külma 2-4 tunniks.
Musta vahekihi jaoks purusta köögikombainis küpsised. Sega küpsisepuru sulatatud võiga. Kalla tarretunud valgele kihile ja suru ettevaatlikult ühtlaseks.
Pealmise sidrunivahu kihi jaoks tõsta ca 3 sl koort kõrvale ja vahusta ülejäänud koor koos suhkruga. Sega toasoe toorjuust ühtlaseks ja kreemjaks. Lisa sidrunimahl ja -koor. Ühenda omavahel vahukoor ja toorjuust. Leota želatiinilehti külmas vees mõned minutid. Kuumuta siis kastrulis eelnevalt kõrvale tõstetud koor ja lahusta selle sees kuivemaks pigistatud želatiinilehed kuni need on täielikult lahustunud. Tõsta mõni lusikatäis toorjuustu-vahukooresegu veel samasse kastrulisse, sega läbi ja sega siis želatiinisegu ülejäänud toorjuustu-vahukooresegu sisse. Sega hoolega läbi ja kalla siis küpsisekihile. Tõsta jahedasse vähemalt neljaks tunniks, et pealmine kiht korralikult tarretuks.
Vormist väljavõtmiseks tõmba noaga kook lahtikäiva vormi seinte küljest lahti ja eemalda vormi küljed ettevaatlikult. Libista kook koogialusele, kata koogi pealmine osa keskelt koogi läbimõõdust pisut väiksema paberist rattaga ja vajuta kergelt rukkililled koogiserva külge. Kaunista soovi korral veel suhkrumassist või martsipanist lõigatud lilledega või muu meelepärasega.
Säilita jahedas.   


Postitus sündis koostöös Farmi Piimatööstusega.

14. veebruar 2019

Südamesõbralik smuutikauss granola, šokolaadi ja maasikatega

Kes meist ei armastaks ärgata mõnusa üllatusega? Terveks päevaks hea tuju garanteeritud ja päev päikeseline isegi siis, kui päikesekera end parasjagu pilve taha peidab.
Südamesõbralik ja parajalt kirglik üllatus peaks aga sõbrapäeval lausa kohustuslik olema. Siia kirglikult punase sisuga smuutikaussi on lisatud mitu igati tervise- ja südamesõbralikku toiduainet, seega peaks selline hommikune äratus olema ilusa ja tervisliku päeva alustajaks.
Pai vaarika, peedi ja mustsõstra smuuti koondab endas mitu kodumaist supertoitu, Paulunsi ilma suhkruta granola jätkab sama rida, sisaldades vaarikaid, kakaod, datleid ja veel mitmeid tervisesõbralikke lisandeid. Riivitud tume šokolaad on teatavasti hea enesetunde tagaja ja võimas antioksüdant ning kooritud kanepiseemned hoolitsevad selle eest, et meie kehas häid Omega-3 rasvhappeid ikka jaguks. Värsked maasikad on aga ühtaegu nii magus-maitsvad ja ka suurepärased rauaallikad. Peale sellise hommikueine söömist peaks olema energia selline, et tahaks kohe kogu maailma kallistada.




Südamesõbralik smuutikauss granola, šokolaadi ja maasikatega
Kogus: 2-le
50 g Kalevi tumedat vähemalt 70%-lise kakaosisaldusega šokolaadi, riivituna
1-2 sl kooritud kanepiseemneid
Paar peotäit värskeid või külmutatud maasikaid, tükeldatuna

Jaga smuuti kahe kausi vahel. Lisa kaussidesse Paulunsi krõbedat granolat, tükeldatud maasikaid, riivi peale tumedat šokolaadi ja puista kooritud kanepiseemneid. Soovi korral võid sõbrapäeva hommikul lisada ka südamekujulisi nonparelle, siis on kausitäis eriti südamlik! 😊

Postitus sündis koostöö Paulunsi müslidega. 

12. veebruar 2019

Kodujuustusalat avokaado ja vähisabadega

Mõni salatikooslus on sümpaatselt lihtne, koosnedes vaid kolmest peakomponendist. Kreemine kodujuust, küps avokaado ning soolakad vähisabad suudavad koostöös igati mõnusa maitsekoosluse moodustada. See pisut teistlaadse kooslusega maitsev salat sobib ühtmoodi hästi nii argipäevaks kui ka pidulauale. Vähisabad võid asendada ka krevettide või ka krabipulkadega vastavalt sellele, millist maitset eelistad või mida õnnestub poest leida. Seda salatit sobib hästi serveerida ka röstitud leival või saial. Samamoodi sobib seda salatit serveerida keedetud- või ahjukartulitega.




Kodujuustusalat avokaado ja krevettidega
Kogus: 2-le
2 hästi küpset avokaadot
200 g Farmi koorega kodujuustu
150-200 g vähisabasid soolvees või kooritud krevette või krabipulka
150 g värsket kurki, tükeldatuna
100 g paksemat hapukoort
2-3 sl majoneesi
hakitud värsket tilli
soola ja musta pipart
Tükelda avokaado viljaliha. Sega omavahel avokaado, kodujuust, kurk, hapukoor, majonees ja hakitud till. Maitsesta soola-pipraga. Serveeri kas iseseisva salatina, röstitud leival või saial või koos kartulitega. 


Postitus sündis koostöös Farmi Piimatööstusega. 

10. veebruar 2019

Rostbiifi valmistamine

Selle rostbiifiga, mis pildile püütud, ühendab mind üks üsna eriline lugu. Nimelt asub mu maakodu Pärnumaal ühes väikeses maakohas üsna Pärnumaa ääremail, kus mereäärne maastik valdavalt rannaniitude ja suurte kadakatega kaetud. Armusin sellesse kohta kohe ja nüüd olen juba mitu suve seal veetnud. Neil rannaniitudel jalutavad sealkandis veised, kes aitavad rannaniitusid muuhulgas lagedana hoida. Ja mingil kummalisel ning kohati üsna uskumatul moel siin Tallinnas viis ühel hetkel elu mind kokku ühe armsa inimesega, kes kasvatab sealsamas rannal mägiveiseid. Kohtusime me aga ühes stuudioköögis, mille perenaine pesitseb minu maakohast vaid mõnesaja meetri kaugusel. See on nii kummaline ja vahva kuidas elu mingil hetkel tõenäosusteooriaid eirates sind nii toredate juhustega üllatab! Tekib tahtmine näpp püsti tõsta ja hüüatada, et see on märk!  😉
Märk märgiks, selle ootamatu kohtumise boonuseks oli aga see, et sain proovimiseks sealsamas maakodu lähedal rannaniitudel meretuulte käes kasvanud mägiveise fileed, mis oli lihtsalt IMELINE!


Nii väärt tooraine puhul on ainuke soovitus see, et maitsestamisega ega töötlemisega ei tohi hoogu sattuda. Siin kehtib ilmselgelt reegel, et vähem on rohkem ja tasub lasta lihal endal särada. Oluline oleks õige küpsusastme saavutamiseks kasutada lihatermomeetrit. Liha peaks olema kindlasti ka laagerdunud. Nii liha tekstuurile kui ka maitsele annab see suure vahe. Kuna rostbiif on üsna minimalistlikult valmistatud liha, siis tasub keskenduda kvaliteedile. Rohumaaveiste laagerdunud lihatükid on kindlasti hea valik. Supermarketis sooduspakkumises olevad veiseliha tükid, mille päritolu kohta pakend napisõnaliseks jää jäta pigem teiste toitude tarbeks. Õnneks on paljudes poodides ja turgudel väga hea kvaliteediga laagerdunud ja rostbiifiks sobivat veiseliha saadaval ning tegelikult sobivad rostbiifiks mitte ainult fileetükid, vaid ka muud lõiked (sisetükk, petite tender jm). Infot erinevate veiselihatükkide kohta, mida saab sarnaselt fileele töödelda, leiab näiteks Liivimaa Lihaveise veebilehelt SIIT. Kui kahtled, küsi asjatundlikult müüjalt nõu.
Tunnistan, et mina tegin rostbiifi täiesti ilma maitsestamata. Hiljem lisasin lihtsalt soolahelbeid, värskelt jahvatatud musta pipart ning aserite söögikohast kaasa toodud särtsakat värsket adžikat.
Kui tahad aga liha eelnevalt maitsestada, siis määri enne valmistamist lihatükk purustatud loorberilehe, värskelt jahvatatud musta pipra, purustatud küüslaugu ja/või purustatud kadakamarjadega segatud oliiviõliga sisse ja jäta mõneks tunniks kuni üle öö maitsestuma. Maitsestamiseks vürtse ja pipraid võid ise üsna vaba käega kombineerida ja doseerida. Mõnus jääb ka roheline pipar ja kui armastad vürtsi või koriandrit, uhmerda või jahvata need peeneks ja lisa ka maitsesegusse. Maitsestumise ajal hoia liha kas säilituskarbis või keera toidukile sisse, et maitsed tihedalt ümber liha oleksid.
NB! Umbes tund aega enne liha valmistamist tõsta liha toatemperatuurile.
Eemalda liigsed vürtsid ja kui vaja, seo liha majapidamisnööriga kompaktseks "haluks", et ta ühtlasemalt küpseks.
Vahepeal lülita ahi soojenema 180 kraadini.
Nüüd tuleks liha väljast pruunistada. Kui on vähegi võimalik, võiks seda teha söegrillil. Maitsevahe jääb lihtsalt mäekõrgune. Kui aga seda võimalust ei ole, siis kuumuta (võimalusel malmpann) pliidil pann koos vähese õliga ning pruunista lihatükk igast küljest mõne minuti jooksul.
Enne ahju tõstmist torka liha kõige paksema koha keskmesse lihatermomeeter. Kui sul on sisseehitatud termomeetriga ahi, on see eriti mugav. Minu Electroluxi ahi näitab mulle ahju tablool liha sisetemperatuuri antud hetkel ja kui liha sisetemperatuur on 60, annab mulle helisignaaliga märku. Tegelikult ei lähe ma sel ajal, kui liha ahjus küpseb teleka ette kohvi jooma, vaid tõstan liha välja juba siis, kui sisetemperatuur on 58 kraadi. Arvestades, et liha küpseb veel peale ahjust tõstmist edasi, tuleks liha ahjust tõsta pigem pisut varem kui hiljem. Üldiselt on reegel nii, et üle 60 kraadise sisetemperatuuriga on juba well done, 57-60 medium+, 54-57 medium ja alla selle juba rare küpsusastmes. Rostbiifile sobib hästi just medium+ küpsusaste.
Kui termomeetrit käepärast ei ole, võid teha lihale lihtsalt kontrolliks sisselõike. Mahla küll sellest lõikest eraldub, kuid ülejäänud tükk peaks jääma mahlane. See oleks siis see ohverdus, et saada õige küpsusastmega liha.
Liha ahju pannes võiksid tõsta liha kas restile, et ta pannipõhjas ei lamaks ja oma mahlades hauduma ei hakkaks. Mina leidsin hästi mõnusa ja muuhulgas ka rostbiifi valmistamiseks sobiva toote SIIT. Restile asetatuna tilgub kogu lihamahl alla pannile ja liha küpseb ilusti igast küljest läbi. Kui sul aga taolist resti käepärast ei ole, võid ehitada resti ka tavalise panni põhjale risti põimitud grilltikkudest.


Kui liha on õige sisetemperatuuri saavutanud, tuleks see kohe ahjust välja tõsta ning vähemalt 15 minutiks seisma jätta, enne kui selle lahti lõikad. Nii jäävad lihamahlad ilusti liha sisse ning liha mahlaseks ja õrnaks.
Ja siis ei olegi muud, kui tuleb rahvas kokku kutsuda ja väärt liha nautima asuda. Säti seltsiks värsket salatit, krõbedat leiba või saiaviile, valmista juurde ahjuköögivilju või jahuta liha lihtsalt maha ning kasuta seda järgmistel päevadel väärt leivakattena.
Serveerides jahvata peale veel musta pipart ja tõeline maitsenauding on garanteeritud.

4. veebruar 2019

Ahjus üleküpsetatud caprese pastavorm mozzarella, basiiliku ja tomatikastmega

See ahjus vakmiv pasta on hea lihtne valmistada ja seetõttu tõeline argiõhtu mugavusroog. Maitsekombinatsioon on pärit ajatu klassiku caprese salati valge-rohe-punasest kombinatsioonist ehk siis pearollis on siin pasta juures tomat ja tomatikaste, basiilik ning loomulikult mozzarella juust. Võimalusel kasuta pühvlimozzarellat, kuid asja ajab ära ka tavaline mozzarella juust. Juustuga koonerdada siin ei tasu, sest sulades muutub mozzarella kreemiseks ja külluslikuks, andes kogu pastaroale mõnusa tummise oleku.




Ahjus üleküpsetatud caprese pastavorm mozzarella, basiiliku ja tomatikastmega
Kogus: 4-le
300 g linguine või fettuccine pastat
1 purgitäis FS Goods Itaalia pastakastet tomati ja basiilikuga
250 g mozzarella juustu
Paar peotäit basiilikut
200 g kirsstomateid, poolitatuna
Riivitud parmesani juustu
Oliiviõli
Soola ja pipart
Keeda pasta soolaga maitsestatud vees umbes minuti-paarijagu vähem, kui pakendil märgitud keetmisaeg. Kurna ja sega FS Goodsi basiiliku- ja tomati pastakastmega ja poolitatud kirsstomatitega. Tõsta pool pastakogusest ahjuvormi. Puista sinna vahele tükeldatud mozzarellat, basiilikut ja riivitud parmesani. Tõsta peale ülejäänud pasta ja säti sinna peale ülejäänud mozzarella ja lisa ka riivitud paremesani. Nirista peale oliiviõli ja tõsta eelkuumutatud ahju grillelemendi alla umbes 5-7 minutiks, kuni juust on sulanud. Ära üle küpseta. Tõsta vorm ahjust, puista peale veel värsket basiilikut, nirista oliiviõli ning viimistle värskelt jahvatatud musta pipraga. Serveeri kohe. 


Postitus sündis koostöös FS Goodsiga. 

Kohvimaitseline mandlijahuga šokolaadikook vaarikakastme ja jäätisega


Lihtsa valmistuskäiguga ja samas küllusliku maitsega täiesti jahuvaba šokolaadikook kaunistab iga pidulauda ja rõõmustab kõiki armsaid sõbrapäeva hommikul. Kirsiks sellele küllusliku maitsega šokolaadikoogile on vaarikakaste tooretest sügavkülmutatud vaarikatest ning eriti mõnusaks teeb kogu koosluse vanillijäätis. Tumeda šokolaadi, värskete suvemarjade ja kreemise vanillijäätise kooslus on midagi sellist, mis suudab ka halli argipäeva päikeseliseks ja rõõmsaks muuta.

Sõbrapäeval on mõnus end diivanile pleedi sisse kerra tõmmata ja siis oma kõige armsamatega koos kooki jäätise ja vaarikakastmega nautida. Mmmm....

Eriti sõbrapäevalikuks saad koogi muuta, kui lõikad piparkoogivormiga jahtunud koogist südamekujulised tükid 💕

Kui tahad eriti mugavalt kokata, siis kõik selle koogi jaoks vajaminevad koostisosad leiad veebipoe Barbora valikust. Tallinnas ja Harjumaal tuuakse kogu kotitäis ka ilusti ukse taha. Nii saad ise rahulikult küpsetamisele ja sõbrapäeva kaartide meisterdamisele keskenduda.


Kohvimaitseline mandlijahuga šokolaadikook vaarikakastme ja jäätisega
Kogus: 10-12-le
200 g Kalevi küpsetusšokolaadi, hakituna
200 g Alma võid, tükeldatuna
50 ml hästi kanget Lavazza espressot
Vaarikakaste:
Sulata kastrulis vaiksel kuumusel või koos šokolaadiga. Sega ühtlaseks ja jahuta veidi. Lisa munad ükshaaval segades s.t. sega enne eelmine muna šokolaadi-võisegu sisse, kui järgmise lisad. Lisa mandlijahu, suhkur ja kohv. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva 20-24 cm läbimõõduga koogivormi.
Küpseta eelkuumutatud ahjus 180-200 kraadi juures ca 25 minutit. Kook võib keskelt veidi vedel jääda, nii ongi mahlasem. Seega ära küpsetamisega üle pinguta. Jahuta enne serveerimist.
Tõsta mõned terved vaarikad kõrvale kaunistamiseks. Vaarikakastme jaoks püreesta vaarikad koos suhkru ja vanillisuhkruga ühtlaseks püreeks. Suru läbi sõela, et saaksid ühtlase seemneteta kastme.
Võid koogist lõigata tavapärased sektorid või kasutada küpsise- või piparkoogivorme ja lõigata sõbrapäeva märgistamiseks jahtunud koogist südamekujulised tükid. Serveeri kooki jahtunult koos vaarikakastme ja vanillijäätisega.


Kõik koogi jaoks vajalikud koostisosad leidad Barbora veebipoest. 

31. jaanuar 2019

Kaeramanna vaht punasesõstramahlaga. Tõeline nostalgiamagustoit

Kui ma suvel oma liiga kiirelt valminud marjadega punasesõstrapõõsast põrnitsesin, siis korraks lipsas peast läbi pahane porin, et kes neid viitsib korjata ja siis hiljem sisse teha. Niikuinii on marjad juba pisut liiga küpsed, et nendest korralikku tarretist saada. Punasesõstratarretist, teadagi, tehakse ju värskelt punaseks värvunud marjadest, mis pektiinist pungil, mitte kuuma päikese käes nädalajagu oma erkpunase värviga uhkeldanud marjadest. Kogusin end natuke, lasin keskpäevasel kuumal päikesel veidi jahtuda, haarasin ühel pealelõunal otsustavalt ämbri käevangu ning sukeldusin oma punasesõstrapõõsastesse. Ära korjasin. Ja ära tegin. Päris-päris mitu liitrit seda vanakooli punasesõstrasiirupit, mida nüüd hea võtta ja kõige nostalgilisema morsina juua või siis hoopis retromagustoidu mannavahu sisse sättida.


Mannavahuga on meil kõigil tõenäoliselt oma, loodetavasti soe, suhe. See hapukasmagus õhuline-vahuline magustoit tegi ikka päeva ilusaks küll. Nõukaajal oli ainuke mure selle korralik vahtusaamine. Mikserid olid sel ajal ju defka värk ja käsitsi vispeldades saavad mannavahu vahule ainult kõige sitkemad. Nüüdsel ajal pole muud, kui lükka aga oma võimas kannmikser vihaselt urisema ja ise võid samal ajal muid toimetusi teha, kui kollakasroosast pudrust õrnroosa vahuline magustoit saab.
Kuna tavaline nisumanna ei ole uuemate aegade valguses enam liiga tunnustatud toit (on ju tegemist kooritud nisuteraga, kust kõik kasulik eemaldatud), siis olen hakanud siin magustoidus kasutama kaeramannat. Annab samuti väga hästi vahustada ja minu meelest on isegi mõnusama maitsega. Lapsed on ka soojalt omaks võtnud ja eelistavad pigem seda varianti.
Tuleb tunnistada, et sõltuvalt serveerimisest võib sellest muidu üsna argise olemisega magustoidust pea piduroa mõõtu pokaalitäie vormida. Kaunistamiseks värskeid marju ja kui tavaline piim asendada näiteks kreemisema vanillikastmega, siis on tulemuseks gurmeeroa mõõtu dessert, mis muuhulgas ka igati tervisesõbralik.


Kaerajahust mannavaht punasesõstramahlaga
Kogus: 4-6-le
1 l paraja kangusega punasesõstramahla (sobib ka jõhvika-, õuna- vm hapukas mahl)
vajadusel suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
1,5 dl kaeramannat (mina kasutasin SEDA Myllyn Parase kaeramannat)
serveerimiseks värskeid marju ja piima (soovi korral)
Sega paraja magususega mahl valmis. Vajadusel lisa suhkrut. Mahl peaks olema umbes sama magususega, nagu pisut kangem morss. Magusamale mahlale ei ole vaja suhkrut üldse lisada. Kuumuta potis mahl keemiseni ja lisa siis pidevalt segades niristades kaeramanna. Väldi tükkide tekkimist. Lase keema tõusta, alanda siis kuumust ja lase umbes 10 minutit vaikselt keeda aeg-ajalt potitäit segades. Tulemuseks peaks olema vedelapoolne puder. Tõsta siis tulelt ja jahuta veidi.
Vahusta veidi jahutatud mass kohevaks heledaks vahuks. Kõige lihtsam on seda teha kannmikseriga maksimumkiiruse peal. Kalla magustoidukaussidesse või -pokaalidesse. Aseta jahedasse.
Serveerimisel paku juurde külma piima või vanillikastet ja värskeid marju.

29. jaanuar 2019

Troopiline laimikook kookose kondenspiimaga

Magushapu ja kergelt laimimõrkja maitsega kook on midagi tõelistele koogigurmaanidele. Troopilise ja küllusliku maitsega kookose kondenspiim on üsna hiljuti meile turule ilmunud mõnus tooraine, mille pisut läägemagusat maitset saab laimiga ilusti tasakaalu sättida. Koostöös annavad hapukasmõrkjas laim ja pisut ülevoolavalt magus kondenspiim tulemuseks nauditava maitsete kooskõla. Kui kookose kondenspiima ei õnnestu leida, võid sarnast kooki teha ka tavalise kondenspiimaga.




Troopiline laimikook kookose kondenspiimaga
Koogipõhi:
150 g Digestive küpsiseid
50 g võid
2-3 sl kookoshelbeid
Kookospiima-laimitäidis:
400 g kookospiima kondenspiima (kasutasin SELLIST toodet)
200 g toorjuustu
1,5 tl DanSukkeri vanillisuhkrut
2 laimi mahl
1 laimi riivitud koor
Kaunistamiseks:
1 dl 35%-list koort
1 sl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
Laimilõike ja riivitud laimikoort
Kuumuta ahi 180 kraadini. Purusta köögikombainis küpsised ning sega need sulatatud võiga ja kookoshelvesetega. Suru purutainas küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva küpsetusvormi põhjale (sobib väiksemat sorti ca 20 cm läbimõõduga vorm). Küpseta ahjus 6-8 minutit, kuni põhi hakkab kergelt pruunistuma.
Sega omavahel täidise ained – kondenspiim, toorjuust, vanillisuhkur, laimimahl ja –koor. Kalla eelküpsetatud põhjale ning aseta ahju umbes 25 minutiks, kuni kook hakkab äärtest pruunistuma ning keskelt veel kergelt võbeleb. Tõsta kook jahedasse ja lase vähemalt paari tunni jooksul täielikult jahtuda. Jahedas kalgendub koogi täidis. Kaunistamiseks vahusta koor suhkru ja vanillisuhkruga ning pritsi tordipritsi abil koogile. Kaunista laimiviilude ja riivitud laimikoorega.



Retsept sündis koostöös DanSukkeriga. 

18. jaanuar 2019

Harira ehk lambalihahautis/supp kikerherneste ja läätsedega

Harira on Marokost pärit tummine supp või ka pajaroog, kus kohustuslikeks elementideks on lambaliha, kikerherned, läätsed ja tomatid. Loomulikult ka ohtralt vürtse, mis võivad suuresti retseptist-retsepti varieeruda ja igal õigel Maroko perenaisel on oma versioon harirast.
Harirat serveeritakse sageli eelroana või omaette kerge toidukorrana, kuigi võib tunnistada, et liiga kerge see hautis nüüd ka ei ole ja täiesti korraliku toitva toidukorraga saab temast ka suurema isuga sööjate puhul. Harirat serveeritakse sageli Ramadani ajal.


Harirat serveeritakse sageli eelroana või omaette kerge toidukorrana, kuigi võib tunnistada, et liiga kerge see hautis nüüd ka ei ole ja täiesti korraliku toitva toidukorraga saab temast ka suurema isuga sööjate puhul. Harirat serveeritakse sageli Ramadani ajal.
Hariras võib kasutada konservipurgist võetud kikerherneid, kuid kui tahta eriti täiuslikku tulemust, võib kikerherned ka ise valmis keeta. Maitsevahe jääb märgatav. Kikerherneste valmistamine on lihtne siis, kui sul on käepärast Slow Cooker pott. Siis tuleb kikerherned lihtsalt potti tõsta, köögiviljapuljong või vesi peale kallata ja "high" režiimil lihtsalt 4 tundi ja "slow" režiimil 8 tundi hautada. Paras just õhtul enne magamaminekut või hommikul enne tööleminekut hauduma panna. Kui kikerherneid eelnevalt leotada, kulub selleks veel vähem aega. Tavalises potis keetmise jaoks leota esmalt kikerherneid üle öö (kaussi vett kallates arvesta sellega, et kikerherned paisuvad) ja keeda siis paar tundi, kuni kikerherned on soovitud pehmusega.


Harira ehk Maroko lambalihahautis või paksem supp lambaliha, kikerherneste ja läätsedega
Kogus: 4-6-le
2 sibulat, hakituna
3-4 küüslauguküünt, hakituna
2 tl jahvatatud vürtsköömneid
2 tl jahvatatud paprikapulbrit
2 loorberilehte
1 l veisepuljongit
400 g purk purustatud tomateid (kasutasin Loodusvägi mahedaid tükeldatud tomateid)
2 sl tomatipastat
0,5 kg lambaliha (abaliha sobib hästi), tükeldatuna
400 g keedetud kikerherneid või 1 purk konserveeritud kikerherneid (kurnatuna ja loputatuna)
1 dl rohelisi (pruune) läätsi
oliiviõli
võid
värsket hakitud koriandrit
soola ja pipart
veidi suhkrut või mett
Kui kasutad kuivatatud kikerherneid, alusta esmalt nende leotamisest ja keetmisest. Keetmisaegadest ja -meetoditest sai eelpool kirjutatud. Kui kasutad konservpurgist võetud kikerherneid, siis jäta see osa vahele.
Kuumuta potis või pannil keskmisel kuumusel oliiviõli, lisa ka või ja lisa siis hakitud sibul ja küüslauk ja hauta umbes 10 minutit. Ära pruunista, vajadusel alanda kuumust. Lisa vürtsköömned ja jahvatatud paprika. Kuumuta, kuni vürtsid muutuvad aromaatseks. Lisa loorberileht, puljong, purustatud tomatid ja tomatipasta. Lisa ka tükeldatud lambaliha. Lase keema tõusta, alanda siis kuumust, kata pott või pann kaanega ja lase haududa vaiksel kuumusel umbes üks tund. Lisa siis kikerherned ja läätsed ja hauta veel teist samapalju, et liha oleks hästi pehmed ja läätsed hakkavad juba lagunema. Läätsede toel pakseneb kogu hautis. Maitsesta soola, pipra ja suhkru või meega. Serveerides paku juurde lavašši või pitaleiba.


Postitus sündis koostöös Loodusvägiga. 

15. jaanuar 2019

Kihilised sidruniruudud - mõnus hapukasmagus suutäis kohvi kõrvale

Kihilised sidrunimaitselised mahlase vahekihiga koogiruudud on hõrk vahepala või kohvikõrvane. Kuigi kihte on kokku kolm, ei ole koogi enda valmistamine sugugi liiga keeruline või kaelamurdev ettevõtmine. Hapuka pealmise sidrunikihiga flirdib siin koogis kreemjas keskmine kiht Farmi köögikreemist. Köögikreemi asemel võid kasutada ka toorjuustu. Tulemus jääb mõlemal juhul väga maitsev.
Selline kook maitseb hästi ka neile, kes muidu suuremad magusasõbrad ei ole, sest hapukas sidrun aitab magusat maitset hästi tasakaalus hoida.


Kihilised sidruniruudud
Kogus: 8-10-le
Muretainakiht:
100 g võid, külmana
3 dl speltajahu
0,5 dl suhkrut
Näpuotsatäis soola
1 muna
Köögikreemitäidis:
400 g Farmi köögikreemi (või Farmi toorjuustu), toasoojana
2 muna
1 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
1-2 sl sidrunimahla
Sidrunikiht:
4 suuremat muna
1,5-2 dl suhkrut
1,5 dl sidrunimahla
1 sidruni riivitud koor (kasuta võimalusel ökosidruneid)
2 kuhjaga supilusikatäit tärklist
Serveerimiseks tuhksuhkrut
Muretainakihi jaoks tõsta külm tükeldatud või köögikombaini. Lisa suhkur, sool ja jahu ning töötle kõik ühtlaseks puruks. Lisa muna ja töötle massi seni, kuni moodustub ühtlane tainapall. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (ca 20x30 mõõduga). Küpseta 180 kraadi juures ca 12 minutit, kuni tainapind on kuiv, kuid mitte pruunistunud.
Valmista köögikreemi vahekiht. Selleks sega esmalt köögikreem ühtlaseks kreemjaks massiks, lisa munad, suhkur, vanillisuhkur ja sidrunimahl. Kalla eelküpsetatud põhjale ja aseta siis 160-170 kraadisesse ahju ca 15 minutiks.
Valmista pealmine sidrunikiht. Selleks sega omavahel muna suhkruga ühtlaseks. Lisa sidrunimahl ja tärklis. Sega läbi ja kalla ettevaatlikult kallates eelmisele poolküpsele vahekihile. Küpseta 160 kraadi juures ca 25 minutit. Tõsta ahjust välja. Jahuta täielikult ja puista siis peale tuhksuhkrut. Lõika koogist ruudud. Kook on kõige parem jahedana, seega säilita kooki külmkapis.


14. jaanuar 2019

Taimne hautis mungoa ja köögiviljadega

Oad, herned ja läätsed on ühed tänuväärsed koostisained erinevates hautistes ja karrilaadsetes roogades. Kui läätsed keevad üsna kiirelt pehmeks, siis suurem osa ubasid vajab päris pikka keetmise aega või siis eelnevalt leotamist, et nad kiiremini pehmeks hauduksid. Erandiks on siin mungoad, mille keetmine võtab aega vähem kui pool tundi ja ei vaja mingit eelnevat leotamist. Seega, täiesti sobiv tooraine ka argiõhtuks, kui ei ole mahti pikalt toidutegemisega tegeleda. Mungubasid leiab poest juba päris hästi. Minu omad olid pärit Prismast ja pakend nägi välja SELLINE. Oad ise on aga tillukesed rohelised terad, mida saab väga edukalt ka idandada.


Siin hautises saavad kokku mungoad, porgand ja tomatikaste. Lisaks loomulikult vürtsid ja klassikalised küüslauk, ingver, sibul ja tšilli. Tulemuseks on maitseküllane ja igati toitev hautis, mis sobib nii iseseisvaks roaks või siis ka kõrvalroaks toekama kala- või liharoogade juurde. Ja ei pea vist mainimagi, et ubade puhul on tegemist väga väärtusliku taimsetest valkudest pungil toiduainega, mis täidab hästi kõhtu ning annab samas meie kehale rohkelt vitamiine, mineraalaineid, asendamatuid aminohappeid, antioksüdante ja kiudaineid. Mungoad on hinnatud toiduaine India iidses Ajurveda rahvameditsiinis.


Taimne hautis mungoa ja köögiviljadega
Kogus: 4-le
2 dl kuivatatud mungube
1 sibul, hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna
pöidlasuurune jupp ingverit, hakituna
1 tšillipipar, hakituna
mõned värsked karrilehed* (neid leiab Piprapoest sügavkülmast), võib asendada ka loorberilehega
näpuotsaga jahvatatud kurkumit
1 tl vürtsköömneid
2 porgandit, tükeldatuna
2 dl köögiviljapuljongit
400 g purk tükeldatud tomateid (kasutasin NEID Loodusvägi mahedaid tükeldatud tomateid)
oliiviõli
värsket koriandrit
soola ja pipart
veidi suhkrut
Tõsta mungoad potti, kalla peale vesi, lase keema tõusta ja keeda ca 20 minutit. Kurna ja tõsta kõrvale. Selle võid ka varem ära teha, siis läheb ülejäänud toidu valmistamine eriti kiirelt.
Kuumuta suuremal pannil oliiviõli. Hauta keskmisel kuumusel sibulat mõned minutid. Lisa siis küüslauk, ingver, tšilli ja karrilehed. Hauta mõned minutid ja lisa siis vürtsid. Kuumuta, kuni vürtsid muutuvad aromaatseks. Lisa pannile porgand, mungoad, köögiviljapuljong ja purustatud tomatid. Lase keema tõusta, alanda siis kuumust ning ja hauta keskmisel kuumusel ca 15 minutit, kuni porgand on pehme. Võid hautamise aega ka pikendada, sest mungoad võivad osaliselt ka puruks keeda. Nii jääb hautis eriti mõnus ja tummine. Maitsesta soola, pipra ja tibakese suhkruga. Serveerides lisa värsket koriandrit.

*värske karri lehed annavad toidule väga mõnusa ja neile ainuomase maitsenüansi. Neid müüakse Piprapoes sügavkülmutatuna. Minul on kotitäis karrilehti sügavkülmas ja sealt saab siis neid jaokaupa võtta. Kui aga sul ei õnnestu karrilehti saada, kasuta lihtsalt loorberilehte või kuivatatud karrilehti.


Postitus sündis koostöös Loodusvägiga. 

10. jaanuar 2019

Hautatud võioad küüslaugu ja vürtsidega

Võioad (i.k. butter beans) on olnud minu viimase aja üks lemmikuimaid oaliike. Hästi tore, et lõpuks on võimlaik võiube juba üsna lihtsalt leida tavapoodides ja sageli nii konserveeritud kui ka kuivatatud kujul. Viimasel juhul tuleb muidugi valmis olla päris pikaks leotamise ja keetmise protsessiks, küll on aga ettevõtmine tulemust vääristav. Samas, kui on soov kiirelt neid mahlaseid ja mahedaid ube nautida, siis tasub poeriiulitelt otsida konserveeritud võiube. Võioad on pehme kestaga ja jahuse tummise sisuga maheda maitsega oad, mida võib kasutada erinevates salatites, suppides, hautistes, pajaroogades või valmistada neid oapasteeti või hummuselaadset leivakatet. Tänu pehmematele kestadele annavad võioad tulemueks kreemja massi, kui neid köögikombainis või blenderis peeneks töödelda.


Meil on saanud üheks lemmikuks roaks aga sibula ja küüslauguga hautatud võioad. Vürtsides ja puljongis hautatud võioad muutuvad hästi pehmeks, mõned oad lagunevad veidi, andes kogu oahautisele mõnusa tummise oleku ning vürtsid aitavad ubadele maitselisa anda. Tulemuseks on mõnus soe salat, mis sobib nii kõrvalroaks või ka röstitud leivale-saiale sättida või koos muude lisanditega salati üheks koostisosaks sättida. Hea lihtne valmistada ja kes vähegi ube armastab, sellele peaks see oahautis ka hästi meeldima. Mina teen seda juba ei-tea-kui-mitmendat korda ja ikka küsitakse paari päeva pärast jälle. Väike varu võiubade konserve on igal juhul juba riiulile igaks juhuks varuks sätitud.


Küüslauguga hautatud võioad
Kogus: 2-le
400 g purk mahedaid võiube vees (kasutasin NEID Loodusvägi võiube)
1 sibul, hakituna
3 küüslauguküünt, hakituna
2 dl köögiviljapuljongit (kasutasin SEDA FS Goods aedviljapuljongit)
jahvatatud vürtsköömneid 
jahvatatud paprikapulbrit
paar viilu sidrunit
mõned oksad tüümiani
oliiviõli
soola ja pipart
Kuumuta pannil keskmisel kuumusel oliiviõli ning kuumuta hakitud sibulat mõned minutid, Lisa siis küüslauk ja hauta veel veidi aega. Kurna võioad ja loputa külma veega. Lisa pannile võioad, köögiviljapuljong, vürtsköömned ja paprika ning paar sidruniviilu. Lase keema tõusta ja hauta siis vaiksel kuumusel ca 20 minutit, kuni vedelik on pannilt aurustunud. Maitsesta soola, pipra ja värske tüümianiga. Serveerides võid puistata peale veel täiendavalt jahvatatud paprikat. Serveeri kas kõrvalroana või ka röstitud leival või saial. Parim soojana. 


Postitus sündis koostöös Loodusvägi ja FS Goods puljongitega.

7. jaanuar 2019

Soojad ahjuleivad kodujuustuga. Argiõhtu päästjad

Aasta 2019 on nüüd igati pikalt ja pidulikult sisse juhatatud ning kõik pidustused pidutsetud. Asine argipäev on taas tagasi. Sellega koos ka igapäevane paine teemal mida ma täna süüa teen. Ideaalis võiksime me ju kõik nädalavahetusel supid ja kastmed valmis keeta, päevade järgi portsjonitesse jagada ja siis iga päev paraja koguse kapist võtta, aga, tunnistan ausalt, minu jaoks on jäänud selline filigraanne planeerimine ja ettemõtlemisvõime tabamatuks suuruseks. Ju olen liialt impulsiivne oma toiduotsustes ning lasen end liialt hetkeinspiratsioonidest kanda.
Kui aga jälle on see hetk käes, et pere korisevate kõhtudega õhtul kokku kogunenud ning ühtegi eelnevalt valmistehtud toiduga karbikest külmkapist vastu vaatamas ei ole, on üheks lihtsaks ja kiireks lahenduseks soojad kodujuustuleivad või -saiad.



Ausalt öeldes ma isegi ei mäleta enam, mis asjaoludel see kooslus minu püsimenüüsse sugenes. Vabalt võib olla, et selle põhjuseks oli üks klassikalisi hetki, kui kodust suurt muud midagi peale kodujuustu, juustu ja saia lihtsalt ei olnud võimalik leida ja poodi samas ei viitsinud minna. Ehk siis oma koostisainetelt on tegemist hästi lihtsa roaga, mis annab samas parajalt mänguruumi - kui oled sinihallitusjuustu fänn, lisa seda. Kui soovid tahedamat varianti, lisa sinki või suitsukala. Hästi sobib sinna võileivale ka sibularattaid sättida või siis tomatit, nagu minul siin pildil oleval variandil. 
Farmi parajalt rammus koorega kodujuust annab siin koosluses väga mõnusa toeka katte, mille sisse sulanud juust muudab soojad leivad eriti nauditavaks. 


Soojad ahjuleivad kodujuustuga
Kogus: 4-le
8 viilu leiba või palaleiba
1 purk ehk 330 g Farmi koorega kodujuustu
200 g riivitud juustu (sobib tavaline juust, aga ka sinihallitus-, brie-, suitsujuust vm)
2-3 sl majoneesi
Värsket hakitud tilli või peterselli
Veidi soola
Värskelt jahvatatud musta pipart
Tomativiile
Sega omavahel kodujuust ja riivitud juust koos majoneesiga. Lisa värsket hakitud ürti. Maitsesta soola ja pipraga. Sega kõik läbi ja määri siis ühtlase kihina leibadele. Tõsta igale leivale viil tomatit. Küpseta 200 kraadi juures ca 15-20 minutit, kuni kate on parajalt kuldpruun ja juust sulanud. Serveerimisel võid lisada värskeid ürte.

Retsept valmis koostöös Farmi Piimaga.

4. jaanuar 2019

Vürtsikad hirsipätsikesed kikerhernestega

Peale jõulude ja aastavahetuse loendamatuid pidusööke ja külaskäike/külaliste võõrustamisi on nüüd aeg pidude lainelt taas maanduda ja argirütmis hingama hakata. Ausalt öeldes on juba mõnda aega meeles mõlkunud kergemad, lihavabad taimsed toidud, mis pikka pidusöömingute aega aitaks nüüd pisut vaheldust tuua. Nii on vist paljudes kodudes hetkel aukohal kergemad road suppide, salatite ja taimsete toitude valdkonnast. Sinnasamasse paigutuvad ka hirsi- ja kikerhernepätsikesed, mis on mõnus vaheldus lihatoitudele, olles samas parajalt toitev, mõnusalt vürtsikas ja taimsetest valkudest pungil.


Hirss on üldse ehk teenimatult varjusurma vajunud teravili. Paljudele meenub hirsiga vaid sinakashall vesine ja mõrkjas puder lasteaiast või koolisööklast ning ühtegi helget mälestust hirsiteemal mällu talletunud ei ole. Need hirsipätsikesed võiksid aidata vanu traumasid pisut ravida, sest mõnusalt teralist tekstuuri andev hirss koos kikerhernestega suudab siin roas igati ilusa etteaste teha.


Hirsi tekstuur meenutab pisut kuskusi või siis kinoad. Hirss on, muide, gluteenivaba, sisaldades B-vitamiini, foolhapet, kaltsiumi, rauda, kaaliumi, magneesiumi ja tsinki. Seega igati täisväärtuslik toit ja mõistlik valik neile, kes soovivad mitmekülgselt ning samas maitsvalt toituda.
Siin pätsikestes on kasutatud Maroko köögile omaseid vürtse, mis annavad hirsile hoopis teise nüansi, kui me tavalistes hirsitoitudes harjunud oleme.
Selliseid pätsikesi sobib süüa näiteks pitaleivaga, salati kõrvale, köögiviljadega või ka burgerisaia vahel.



Vürtsikad hirsipätsikesed kikerhernestega
Kogus: 3-4-le
1 dl hirssi (keetmata)
2 dl vett
1 sibul, hakituna
1 sl oliiviõli
1 tl kurkumit
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl kaneeli
1 tl jahvatatud koriandrit
3 küüslauguküünt, hakituna
värsket peterselli ja münti, hakituna
sidrunimahla ja riivitud sidrunikoort (kasuta võimalusel ökosidruneid)
soola ja pipart
1 dl riivsaia või panko paneeringut
200 g kikerherneid (konserveeritud), kahvliseljaga puruks surutud
2 muna
oliiviõli
Kuumuta potis või pannil veidi oliiviõli. Rösti toorest hirssi õli sees mõned minutid, kuni selle aroom muutub röstiseks. Lisa kuum vesi, sega läbi ja lase keema tõusta. Alanda kuumust, tõsta kaas peale ja lase haududa, kuni vesi on sisse keenud ja hirss peaaegu pehme. Selleks kulub ca 15 minutit. Keera tuli alt ära ja jäta veel ca 10 minutiks hauduma. Töötle siis hirss kahvli abil kohevaks. Jahuta.
Kuumuta pannil keskmisel kuumusel oliiviõli. Lisa pannile hakitud sibul, hauta paar minutit ja lisa siis kõik vürtsid (kurkum, vürtsköömned, kaneel ja koriander). Kuumuta läbi, kuni sibul on klaasjas ja vürtsid aromaatseks muutunud. Tõsta pannilt ära ja jahuta.
Kalla kaussi kokku eelnevalt paisutatud hirss, vürtsidega sibul, hakitud küüslauk ja ürdid, sidrunimahl ja -koor, riivsai, kahvliga pisut peenemaks surutud kikerherned ja munad. Sega kõik ühtlaseks massiks. Vormi ca 6-8 lamedat pätsikest ning aseta need paariks tunniks külmkappi.
Kuumuta pannil õli ning libista spaatli või pannilabida abil eelnevalt vormitud pätsikesed kuuma õli sisse praadima. Prae mõlemalt poolt kuldseks. Selleks kulub mõlemale poole umbes 3-4 minutit.
Tõsta pannilt, jahuta veidi ja serveeri siis meelepärase lisandi või kastmega.

Postitus sündis koostöös Loodusvägiga.