16. juuli 2019

Suvesalat kinoa, ahjutomatite, kiirmarineeritud suvikõrvitsa ja kikerhernestega

Suvikõrvitsahooaeg on käes ja kuigi igal aastal luban, et hoian end tagasi ja järgmisel aastal nii palju taimi kasvama ei pane, on ühel hetkel ikkagi uputus. Päevakorda tõuseb taas teema 100 rooga suvikõrvitsast ja no tegelikult ei ole mul selle vastu midagi. Noorelt ära korjatud värsked krõmpsud mahlased suvikõrvitsad on hoopis teine teema kui talv läbi poodides müüdavad pisut tuima olemisega ja ei-tea-millal ära korjatud viljad või siis sügiseti sugulaste-sõpradele tassitavad ülekasvanud ja puitunud olemisega paarikilosed suvikõrvitsad. Parim nipp suvikõrvitsauputuse lahendamiseks on neid vilju hästi pisikesena ära korjata.


Siia salatisse saab ära kasutada kaks noort krõmpsu suvikõrvitsat. Võimalusel võiks üks olla roheline ja teine kollane. Nii jääb salat kesksuviselt värviline. Suvikõrvitsale pakuvad seltsi ahjus pisut vinnutatud kirsstomatid, kinoa ja kikerherned. Minu salat jäi täiesti taimne, kuid tegelikult sobib siia kooslusesse väga hästi ka kitsejuust, fetajuust või ka kiirelt pannilt läbi käinud halloumi juust. Nii saab salati toekamaks ja pisut soolakamat maitset ka juurde. Tomatid küpsetasin mina ahjus pisut kuivemaks, et maitse intensiivsem jääks. Samas võib kasutada ka lihtsalt poolitatud magusaid kirsstomateid või siis lisada hoopis päikesekuivatatud tomateid.


Suvesalat kinoa, tomati, kikerherneste ja  kiirmarineeritud suvikõrvitsaga
Kogus: 4-le

2 väiksemat noort suvikõrvitsat, hästi õhukeste viiludena
1 dl kinoad
400 g purk kikerherneid, kurnatuna
200 g kirsstomateid
oliiviõli
värsket münti ja/või tilli, hakituna
sidrunimahla
soola ja pipart
Salatikaste:
1 tl mett
1 sl sidrunimahla
3-4 sl oliiviõli
soola
Kui soovid valmistada ahjus vinnutatud tomateid, laota poolitatud kirsstomatid ahjuplaadile lõigatud pool ülespoole. Piserda tomateid oliiviõli, soola ja pipraga ja tõsta ahju 150 kraadi juurde umbes 20-30 minutiks. Jahuta lahtise ahjuuksega, et liigne niiskus tomatitest eralduks.
Sega suvikõrvitsaviilud oliiviõli, sidrunimahla, soola ja värske hakitud mündi ja/või tilliga. Jäta umbes 10 minutiks marineerima.
Keeda kinoa. Selleks aja kastrulis keema 2 dl soolaga maitsestatud vett, lisa kinoa ja keeda 10 minutit. Töötle kinoa kahvliga kohevaks.
Sega kokku salatikastme ained.
Sega omavahel marineeritud suvikõrvits, kinoa, tomatid ja kikerherned. Lisa ka salatikaste. Sega läbi, kontrolli maitseid ja serveeri kohe.


Suvikõrvitsahooaeg kestab ja arvata võib, et see ei jää selle suve viimaseks suvikõrvitsaretseptiks. Mina igal juhul kavatsen seda kesksuvist värskete viljade aega nautida 💚

14. juuli 2019

Rohelise tee granita mee ja laimiga

Selleaastane suvi ei ole meid just liigse soojaga hellitanud, kuigi samas on mõnusaid suviseid päikesest pungil hetki olnud täitsa parasjagu. Ja kui võrrelda veidi jahedat suve või siis kõrvetavat kuumalainet, mis paljudes paikades on inimesi kimbutanud, siis on tegelikult kõik ju suurepärane.
Suvi ja jäätis käivad kokku. See on ilmselge. Ja kui kõik selleaastased uudisjäätised ära proovitud ning oma vanu lemmikuid ka piisavalt söödud, siis võib proovida värskendavat rohelise tee granitat, kus võtmerollis Liptoni roheline tee nõgese ja greibiga ning millele omalt poolt magusust lisamas mesi ja särtsakust erkroheline laim.


Selline jahutav ja karge magustoit on igati mõnus alternatiiv tavalisele jäätisele ning selle valmistamine on jõukohane igaühele. Jäätisemasinat ei ole ka vaja. Sega ainult hea tee kokku, maitsesta, külmuta ja siis kraabi endale head hapukasmagusat jääd. Liptoni Fitness tee, kus rohelisele teele on maitset lisamas nõges ja grep aitab seda magusat jääd ka igati tervislikuks muuta. 




Rohelise tee granita mee ja laimiga
Kogus: 4-le

8 dl keevat vett
4 Lipton Fitness tee pakki
1 laimi mahl
3-4 sl mett (säti magusus enda järgi parajaks)
Kalla keev vesi teekottidele peale. Jäta umbes 4-5 minutiks tõmbama. Jahuta veidi ja lisa siis mesi. Sega, kuni mesi on lahustunud. Lisa ka laimimahl. Maitse, et hapukasmagus maitsetasakaal oleks sinu jaoks paras. Kalla plastist säilituskarpi ja tõsta sügavkülma 8-10 tunniks või kuni üle öö.
Tõsta karbitäis külmast ja kraabi kahvli või lusikaga jää õhuliseks. Tõsta klaasi või pokaali, lisa laimiviil ja serveeri kohe. Kui jää on liiga tugev, võid kasutada algul ka noa abi ja siis kahvliga jää peenemaks töödelda.

Retsept valmis koostöös Liptoniga. 

4. juuli 2019

Külmsupp röstitud virsikute, värske kurgi ja kitsejuustuga

Suvi liigub vaikselt keskpaiga poole ja kuigi viimastel päevadel suvesoojaga just priisata ei ole, on käes siiski suvetoitude kuldaeg. Värsked salatid, noored kartulid külma kastmega, jahutavad külmad supid ja kõik see, mis vältimatult suvega kaasneb.
Külmsupp on midagi sellist, mille peale alates septembrikuust kohe üldse ei tule. Samas on see suvel üheks mõnusaks valikuks, kui vaja midagi kerget ja maitsvat lauale sättida või külalistele pakkuda.
Vahelduseks klassikalistele okroškadele, gazpachodele ja holodnikutele võib aga teha üht imemaitsvat külmsuppi, kus saavad kokku rösititud või grillitud virsikud ja paprika ja värske kurk. Maitsesügavust aitavad lisada aga aprikoosid ja viimistluseks peale sätitud kitsejuust. Hästi värskendav ja maitsev kooslus!


Suvesupiks teevad selle kausitäie suvised maitsed ja teisalt siis, loomulikult see, et seda suppi serveeritakse külmana. Virsikud muutuvad röstides pehmeks ja kreemiseks ja samas ka pisut hapukamaks. Seda hapukust aitab tasakaalu sättida supile lisatud mesi ja kuivatatud aprikoosid.

Lihtsad ja suvised koostisained, mida supi jaoks vaja läheb
Oluline on ka see, et supp oleks korralikult püreestatud ja ühtlaselt kreemjas, mistõttu oleks hea kui käepärast on korraliku võimsusega blender. Siis polegi muud, kui koostisained kokku ja kiirelt blenderis ühtlaseks. Minu supi suristas valmis võimas ja samas mitte liiga lärmakas Bosch VitaBoost blender, millel menüüs kuus erinevat funktsiooni ning eraldi ka supi valmistamise nupp olemas.

Röstitud virsikud ja paprika enne blenderdamist. Võimas 1600-watine Bosch VitaBoost töötleb selle supi nauditavalt kreemjaks ja ühtlaseks


Röstitud virsiku ja paprikaga külmsupp kitsejuustuga
Kogus: 4-le

4 keskmise suurusega virsikut, kivi eemaldatud ja tükeldatuna
1 suur või 3 kollast minipaprikat, tükeldatuna
3 lühikest kurki, koorituna
4 kuivatatud aprikoosi
1-2 sl mett
2-3 sl palsamiveiniäädikat
oliiviõli
soola ja pipart
värsket basiilikut
Serveerimiseks pehmet kitsejuustu ja krutoona
Tõsta ahjuvormi tükeldatud virsikud ja paprika. Sega oliiviõliga ning rösti siis ahjus 180 kraadi juures ca 20 minutit, kuni viljad on läbi küpsenud. Jahuta. Tõsta blenderisse. Lisa tükeldatud värske kurk, kuivatatud aprikoosid, mesi, palsamiveiniäädikas ning peotäis värskeid basiilikulehti. Töötle blenderis ühtlaseks. Kontrollil maitseid ja vajadusel lisa veel soola, mett või palsamiveiniäädikat. Kui supp tundub liiga paks, võid lisada veidi vett. Jahutava tulemuse saamiseks võid lisada supile ka veidi jääd ja siis koos jääga supi valmis blenderdada.
Serveerides puista peale krutoone, pudista pehmet kitsejuustu, säti mõned basiilikulehed ja nirista peale oliiviõli.



Postitus sündis koostöös Boschiga. 

2. juuli 2019

Vale "frikadellisupp" ehk köögiviljasupp veganpallidega. Pisut pikemalt ka sellest, miks võiks rohkem taimset toitu süüa

Ma olen küll jätkuvalt kõigesööja, kuid tegelikkuses juhtub sageli nii, et kui õhtul oma päevase menüü üle vaatan, on see valdavalt taimne. Ma tõesti armastan väga kogu seda taimset toidumaailma oma värvikirevuses ja maitsete külluses, eriti praegu, suvisel ajal, kui kõik viljad on nii mahlased ja magusad.
Samas, kui vaadata üldisemaid toitumise ja rahva tervise andmeid, on köögiviljade söömine suureks probleemiks. Õigemini siis köögiviljade mittesöömine. Terviseameti andmetel sööb keskmiselt Eesti inimene 2 korda rohkem liha ja 2 korda vähem köögivilju, kui peaks. Ja nii me korrigeerimegi iga kord, kui laste ülekaalulisust ja ka rasvumist mõõdame, kõiki näitajad ülespoole. Arenenud riikide taudid on ka meile vaikselt imbunud. Kahjuks.
Mis siis on aga kõige suuremaks probleemiks, miks laste kaal kasvab ja seetõttu ka terviseriskid järjest suuremaks muutuvad? Esmalt, nagu mainitud, süüakse liiga välja köögivilju ja liiga palju töödeldud toitu ning ka lihatooteid. Viimasedki on sageli töödeldud ehk toitainevaesed ja samas kaloririkkad. Loomses ja töödeldud toidus puuduvad või on ebapiisavalt kiudaineid, mis tagavad vilka seedimise ning ka meie sõbralike soolebakterite elutegevuse. Loomses toidus on samas liiga palju küllastunud rasvu, mis on kõige suuremaks veresoonkonna haiguste tekkimise riskiks.
Mida siis võiks teha ja kuidas oma toidulauda korrigeerida?
Üheks lahenduseks võib olla taimsete alternatiivide kasutamine, mis aitavad ka neil, kes muidu suuremad taimse toidu sõbrad ei ole, oma menüüsse loomsele valgule alternatiive tuua. Äsja meie turule tulnud Rootsi Anamma sügavkülmutatud vegantoodete sari pakub esialgu kolme maitsvat ja mõnusat alternatiivi loomsetele toitudele ning need toote maitsevad hästi ka lastele. Järele proovitud!
Taimses toidus on tegelikult ka palju valku, mida süües ei pea samas muretsema küllastunud rasvade pärast.


Väide, et taimses toidus ei ole piisavalt valku on ainult osaliselt tõsi. Targalt valitud ja mitmekülgse menüü korral saab ka taimsest toidust kätte piisavalt valku ja ka asendamatud aminohapped. Taimset valku süües on aga boonuseks see, et sellega koos saab kätte ka arvestataval hulgal kiudaineid ning samas ei sisalda need toidud küllastunud rasvu. Sojatooted on oma valguliselt koostiselt väga head asendajad loomsetele valkudele ning Anamma tooted on kõik valmistatud sojabaasil ning see sojauba on kasvatatud keskkonda säästes ning on loomulikult ka geneetiliselt töötlemata. Kui võrrelda näiteks tavalisi lihast lihapalle ning veganpalle, siis valku on veganpallides 15%, küllastunud rasvu 0,9% ja kiudaineid 5,1%. Tuues kõrvale tavalised lihapallid, on neis küllastunud rasvu 7,5% ning kiudaineid praktiliselt mitte. Valgukogus on lihapallides 18% ehk siis vaid veidi suurem kui veganpallides.

Kui nüüd tekib küsimus, et milleks see pikk ja lohisev sissejuhatus, siis on minu jaoks olnud omaette silmiavavaks avastuseks see, et tegelikult ei pea vegantooted olema ainult veganite pärusmaa, vaid tegelikult, arvestades seda, et me oma liigse lihasöömisega niikuinii kurname keskkonda liialt, oleks nii keskkonda kui ka oma tervist säästes ja väärtustades mõistlik kasvõi osaliselt oma menüüs loomsed toidud asendada taimsete valikutega. Milliseid tooteid kuidas valmistada võib piiluda Anamma kodulehele, kuhu nokitsesin valmis kümme serveerimisideed ja retsepti, mis kõik on sobilikud veganitele, aga maitsevad hästi ka kõigesööjatele. Retsepte võid piiluda SIIT
Üheks meie pere lemmikuks sellest valikust on saanud vale "frikadellisupp". Hästi mõnus suvine kerge taldrikutäis, mis just hetkel, kui kõik köögiviljad nii magusad ja värsked, maitseb imehästi. Selle supiga on veel selline naljakas lugu, et kunagi ei olnud minu noorem laps nõus supis sööma porgandit ja kapsast. Samas armastas ta väga frikadellisuppi. Poetasin siis järjekindlalt tema lemmiksupi sisse kapsas ja porgandit ja vähehaaval lakkas ta neid taldrikuservale poetamast ning hakkas supitaldrikut ilusti tühjaks sööma. Nüüd asendasin aga tema supis tavaliselt lihast frikadellid veganpallidega ja ütleme nii, et taldrik söödi hoogsalt tühjaks kordagi kahtlustamata, et tegemist ei olegi tavapärase lemmiksupiga.


Supp ise on aga lihtne ja valmib kiirelt. Eelista kindlasti hästi värskeid köögivilju, need muudavad selle supi eriti maitsvaks. Kodumaine värske kartulgi on juba turulettidele ilmunud, hernestest-porganditest rääkimata. Ja kui kodus on mõned tillivarred, poeta ka need keetes supi sisse. Siis on kindel, et suvesupi taldrikud poleeritakse lõpuks lausa läikima. 

Vale "frikadellisupp" ehk köögiviljasupp veganpallidega
Kogus: 4-le

1 väiksem või ½ keskmise suurusega noore kapsa peast, tükeldatuna
3-4 noort porgandit, tükeldatuna 
3-4 noort kartulit, tükeldatuna
Paar peotäit rohelisi herneid
1 liiter köögiviljapuljongit
1 pakk Anamma veganpalle
Värsket tilli, hakituna
Vajadusel soola ja pipart
Veidi õli

Kuumuta paksupõhjalise poti põhjas keskmisel kuumusel õli ning hauta porgandit veidi aega õli sees. Nii muudad porgandis sisalduvad karotenoidid oma keha jaoks paremini omastatavaks, kuna need on rasvlahustuvad. Lisa mõne minuti pärast tükeldatud kapsas ja hauta ka kiirelt õli sees läbi. Kalla siis peale kuum puljong ja lase keema tõusta. Kui sul on käepärast tillivarsi, viska ka need kuuma puljongi sisse. Keeda umbes 3-5 minutit ja lisa siis potti tükeldatud kartul. Keeda ca 7-10 minutit, kui kartul on pehme. Viimasena lisa rohelised herned ja veganpallid*. Kuumuta keemiseni ja keeda mõned minutid, kuni pallid on läbi kuumenenud. Viimistle maitse soola ja pipraga ning lisa ohtralt värsket hakitud tilli.
*veganpallid võid valmistada ka ahjus ja lisada supile serveerides. Nii jäävad need eriti mõnusad ja krõbedad. 


Retsept sündis koostöös Anammaga. 

30. juuni 2019

Rohelise tee, sidrunheina ja granaatõunaga jäätee virsiku ja marjadega

Suvine soojus, palju päikest, pikad päevad ja valmivad viljad on hetkel need märksõnad, millega täisküpsuse poole edenevat suve kirjeldada. Jaanid on ühel pool, paljudel käes puhkuste aeg ning suvekodudel on jälle elu sees. Suvisel ajal tõuseb au sisse taas jäätee. Nii hea lihtne valmistada ja samas jahutab ning kustutab ka janu. Vastavalt hooajale saab sinna sisse kombineerida erinevaid marju, ürte ja puuvilju ja nii ongi iga kord jäätee täpselt selle hetke nägu.




Jäätee on heaks vahelduseks erinevatele mahladele ja morssidele ning meeldib reeglina hästi ka lastele. Hästi nutikas on jäätee tõmmis enne valmis teha, maha jahutada ja siis külmkapis hoida kuni serveerimiseni. Siis piisab, kui kannu valada tõmmis, lisada marju ja puuvilju ning jääd ning mõnus jahutav kannutäis ongi valmis.


Siin värskendavas jäätees on tõmmis valmistatud Liptoni uuest sarjast pärit valmisteest, kus on rohelisele teele lisaks sätitud sidruniheina ja granaatõuna. Maitselt on selline tee rohelisele teele omaselt mõrkjas ning tänu sidrunheinale ka särtsakalt hapukas ja värske. Magusat maitset aitab joogile lisada mesi ja maitselisa annavad joogi sisse serveerides sätitud värsked marjad ja virsikulõigud.
Liptoni funktsionaased rohelised teed on rikastatud C-vitamiiniga. C-vitamiin toimib antioksüdandina ja aitab nahal kollageeni toota. Kollageen on meie naha ja sidekudede valguline oluline koostisaine, mille abil püsivad meie nahk ja veresooned elastse ja vastupidavana. C-vitamiini võib teisisõnu nimetada ka tõhusaks säilitusaineks, mis võitleb vabade radikaalide vastu ja hoiab rakke lagunemise eest.


Rohelise tee, sidrunheina ja graanatõunaga jäätee virsiku ja marjadega
Kogus: 4-le

3 pakki Liptoni rohelist teed sidrunheina ja granaatõunaga
1 l vett
3-4 sl vedelat mett
1 virsik, viiludena
paar peotäit maasikaid, viiludena
mustikaid
soovi korral 1-2 mündioksa
jääkuubikuid
Kuumuta vesi 80 kraadini ja kalal teepakkidele. Jäta 2-3 minutiks tõmbama ja eemalda siis teepakid. Jahuta teed veidi ja lahusta siis tee sees mesi. Liiga kuumas tees hävivad mee kasulikud ained, seega veendu, et tee temperatuur ei oleks kõrgem kui 60 kraadi. Jahuta tee külmikus. Serveerides kalla tee kannu, lisa virsikuviilud, maasikaid-mustikaid ja soovi korral mõned mündioksad. Serveerides lisa veel jääkuubikuid.
Naudi!

27. juuni 2019

Praetud kalafilee Poola kastmes

Suvine aeg maakodus on imeline! See sädistav, lõhnav, õitsev ja valgusküllane maailm lummab oma külluse ja, nagu elu on õpetanud, mööduvusega. Just selle kaduvuse tõttu muutub kogu suvine soe maailm nii nauditavaks. Tahaks iga hetke endasse ahmida, et selle najal hiljem neid trööstitud novembripimedaid päevi suuta üle elada.


Juba mitmendat suve kolin ära maale. Mul on õnn omada tööd, mida võib sama edukalt teha asukohast sõltumata. Seetõttu on mul võimalus ühildada nii töö kui puhkus ja lülitada end mõneks heaks kuuks intensiivsest ja närvilisest linnaelust välja. Siin, maal olles, muutub elu eriti lihtsaks. Külapoe piiratud valik, lihtsad ja armsad inimesed ja võimalusel kogu toit siitsamast, kas oma peenralt, kohalikust aiandist või siis naaberküla kalamehelt. Sel aastal tulevad munad minu viielt vahvalt kanalt, kes suveks meie õuele endale kodu leidsid. Hommikune muna tuleb nüüd otse minu tublidelt pruunidelt kanapreilidelt, kes peale väikest kohanemist on juba mõnda aega igaüks ühe munaga päevas mind rõõmustanud. Seega on igati hinnas igasugused road, kus saab mune ära kasutada. Omletti ja praemuna sööme muidugi jätkuvalt hea meelega, aga vahel sooviks ka midagi muud. Näiteks värsket kala.


Maal on ka kalaga lihtne. Helistad hommikul kalamehele ja tema ütleb, kas kala on või ei ole. Nii ongi mere ääres alati elatud ja supermarketi alati lookas letid on viimaste kümnendite lisandus. Teisalt kuulubki maal loodusseaduste elamise juurde see, et usaldad loodust, metsa ja mere ande ning lepid sellega. Kui aga kord jälle käes see päev, kus kalamehelt värske kala saab, siis ei jäägi muud üle, kui oma kanade munadest lihtne ja samas nii mõnus Poola kaste praetud kalale peale teha ja muud ei olegi vaja.



Praetud kalafilee Poola kastmes
Kogus: 4-le

koha, ahvena vm valge kala fileed
soola
valget pipart
100 g võid
3 muna, keedetuna
1 dl kalapuljongit
sidrunimahla
hakitud värsket tilli
Kui kasutad terveid kalu, siis puhasta kala sisikonnast ning eralda filee. Võid loomuliukult kasutada ka juba valmiskujul ostetud fileed.
Patsuta kalafileed majapidamispaberiga kuivemaks ja maitsesta siis soola ja pipraga. Kuumuta pann keskmisel kuumusel, sulata pannil veidi võid või kalla pannile õli ning prae siis fileed rasvaine sees mõlemalt poolt kuldseks.
Poola kastme valmisamiseks sulata kastrulis või. Lisa kalapuljong (kui oled ise kalad puhastanud, siis keeda ise puljong kalaluudest ja uimedest). Sega läbi ja lisa siis hakitud muna. Maitsesta kastet soola, pipra ja sidrunimahlaga. Lisa hakitud värske till.
Serveerides tõsta lihtsalt kalale veidi Poola kastet ja serveeri juurde värsket kartulit.


Naudime suve ja suvemaitseid! See toit on üks neid, mis aitab suvisest toidulauast parima välja võluda.

21. juuni 2019

Jaanid kohe ukse ees. Neli nutikat marinaadi õunamahlas marineeritud sealihast tuliste krevettide ja valges rummis kanakintsudeni

Suvel, grillihooaja saabudes ja eriti enne jaani, muutub marineerimine väiksemat sorti rahvusspordiks. Ikka vahetatakse grilliõhtul lemmikmarinaadide retsepte, jagatakse uusi nippe ja katsetatakse marinaadides uusi põnevaid maitsed ja lisandeid. Selle aasta juunikuises Oma Maitse ajakirjas saigi pisut põhjalikumalt lahti kirjutatud marinaadide teema, kui kõik põhitõed, nipid ja soovitused mitmel-mitmel lehel kirja pandud.
Lisaks üldisele teooriale sai sinna valmistatud ka mitmeid mõnusaid ja osaliselt ka hästi universaalseid marinaade, mida võiks kohe suurma koguse valmis teha. Siis polegi muud, kui ostad liha, kala, mereannid või köögiviljad valmis, pistad marinaadi, grillid kuumadel sütel ja otsast lõpuni isetehtud grilliroog ongi valmis.

Õiges küpsusastmes ehk seest pisut roosa veiseliha on grillmeistri lemmik!

Õunamarinaadis sealihašašlõkk on kindlasti avastamist väärt.


Valge rummi marinaadis särtsakad kanakintsud. Mmmm....

Vürtsikas marinaadis grillitud hiidkrevetid ei jäta mereannisõpru külmaks. 
Alustuseks siis aga jaanipäeva klassik ehk seakaelakarbonaad. Seekord siis õunamahlas marineeritud. Hapukasmagusas õunamahlamarinaadis küpsenud sealiha on tõeliselt hõrk grilliroog. Eelista võimalusel kodumaiset õunamahla ja kindlasti täismahla. Ja kui enne seda supermõnusat kooslust maitsnud ei ole, siis ole valmis väga mõnusaks maitseüllatuseks. Õun armastab siga ja tundub, et tunded on vastastikkused. 

Õunamahlamarinaadis sibularatastega seašašlõkk

Õunamahl on igati mõnus marinaadikomponent, lisades lihale magushaput mõnusat maitset ning toimides samas ka liha pehmendajana. Siia marinaadi sobivad ideaalselt koduaia naturaalsed õunamahlad ja vastavalt õunasordile saab tulemuseks kas hapukama või magusama alatooniga marinaadi. Kindel on aga see, et õunamahlamarinaad on kindlasti järeleproovimist ja avastamist väärt.
Kogus: 4-6-le
1 kg seakaelakarbonaadi, ca 5x5 cm tükkideks lõigatuna
3-4 sibulat, ratastena
Õunamahlamarinaad:
2-2,5 dl naturaalset hapukamat õunamahla
0,5 dl õli
1 sl vedelat mett
1 sl soola
Värskelt jahvatatud musta pipart
Värsket peterselli, hakituna
Sega kokku marinaadi ained. Tõsta kaussi tükeldatud liha ja sibularattad, kalla peale marinaad ja masseeri kõik käte vahel mõne minuti jooksul läbi. Masseerimine aitab marinaadil paremini liha sisse minna. Jäta jahedasse vähemalt neljaks tunniks marineerima. Võid hoida liha marinaadis ka üle öö.
Torka lihatükid vaheldumisi sibularatastega varda otsa. Jäta lihatükkide vahele veidi ruumi ehk siis ära neid tihedalt üksteise otsa suru. Grilli keskmisel kuumusel  umbes 15-20 minutit, kuni liha on küps. Puista peale värsket hakitud peterselli. 




Rohumaa veise steik tšilli ja vürtsköömne marinaadis. Sama marinaad sobib ka lambale ja kalale

Hästi põneva sügava maitsekombinatsiooniga parajalt terav vürtsköömnemarinaad sobib hästi nii veiselihale kui ka lambale või ka kalale. Tegemist on maitseküllase marinaadiga, mis ei võta lihalt endalt võimalust särada, vaid raamistab grillitud veiseliha maitse lihtsalt väga mõnusaks grillroaks.
Kogus: 4-le
4x200 g tükk rohumaa  veise steiki
4 sl tšilli-vürtsköömne marinaadi
Tšilli-vürtsköömne marinaad:
2 tšillipipart, peenelt hakituna
5-6 küüslauguküünt, hakituna
3 sl mirinit ehk riisiveini äädikat (võid kasutada ka valge veini äädikat, kuid lisa siis marinaadile 1 tl mett või suhkrut, kuna mirin on magusam)
2 sl punase veini äädikat
2 tl meresoola
1 kuhjaga teelusikatäis vürtsköömneid
½ tl kuivatatud punet
60 ml õli
Marinaadi valmistamiseks tõsta kõik koostisained purustajasse ja töötle ühtlaseks pastaks. Tõsta veisesteigid kaussi, lisa marinaad ja sega läbi. Jäta vähemalt neljaks tunniks jahedasse maitsestuma. Umbes pool tundi enne grillimist tõsta liha toatemperatuurile. Puhasta liha marinaadist, et see grillimise ajal kõrbema ei läheks, pintselda liha õliga ja grilli siis kuumal grillil 3-4 minutit mõlemalt poolt. Tõsta grillilt ära ja pintselda marinaadiga. Jäta 5-10 minutiks seisma, enne kui liha lahti lõikad. 



Grillitud krevetid on midagi eriti hõrku. Krevettide puhul on kõige suurem oht, et grillmeister unustab end jutustama ja krevetid küpsevad üle. Tegelikult tuleks need sütelt ära tõsta juba siis, kui küpsemise veel päris lõppenud ei ole. Krevett küpseb kiirelt ja hiljem ka järelküpseb. Seega, grillimise aega arvesta krevettidele pigem vähem kui rohkem. 

Hiidkrevetid vürtsikas suitsupaprikamarinaadis

Korralikult vürtsikas tomatine suitsupaprikamarinaad sobib hästi mereandide ja kana marineerimiseks. Selline marinaad peaks meeldima kõigile neile, kes särtsakatest maitsetest lugu peavad. Kui tahad tulisemat maitset, jäta tšillidest seemned eemaldamata. Sellist marinaadi võib grillihooajal suurema koguse valmis teha. Nii on mugav kapist valmis marinaad võtta ja kana või mereannid sinna maitsestuma sättida.
Kogus: 4-le
800 hiidkrevetisabasid, puhastatuna
4-5 sl vürtsikat suitsupaprikamarinaadi
Serveerimiseks värsket koriandrit
Vürtsikas suitsupaprikamarinaad:
4-5 tšillipipart
5 küüslauguküünt, lamedaks vajutatuna
70 ml oliiviõli või päevalilleõli
2 sl laimimahla
3 sl tomatipastat
2 tl suhkrut
1 kuhjaga supilusikatäis suitsutatud paprika pulbrit
2 tl soola
Lõika tšillipiprad pikuti pooleks ja vajuta küüslauk noaseljaga lamedaks. Tõsta ahjuplaadile, piserda õliga ja rösti 180-200 kraadini kuumutatud ahjus umbes 10 minutit. Jahuta veidi ja tõsta siis blenderisse või purustajasse koos ülejäänud õli, laimimahla, tomatipasta, suhkru, paprikapulbri ja soolaga. Töötle ühtlaseks pastaks.
Puhasta krevetid ja sega umbes 3 sl marinaadiga. Sega läbi ja jäta umbes tunniks ajaks marineerima. Kuumuta grill, torka krevetid varraste otsa, pintselda ülejäänud marinaadiga. Grilli kuumal grillil umbes 2-3 minutit mõlemalt poolt. Serveerides puista peale värsket hakitud koriandrit ja maitsesta vajadusel veel soola ja pipraga. 


Kanakintsud on grillipidude klassikuks ja neid sirutuvad haarama nii lapsed kui ka suured. Valge rummi marinaadis kanakintsud on särtsakas ja väikese vimkaga suutäis. Kasuta nahata ja kondita kanakintse, mille liha jääb mahlasem kui kanafilee liha. 

Valge rummi marinaadis kanakintsud

Pisut teistlaadne marinaad sobib hästi nii kana- kui ka sealiha marineerimiseks. Valge rumm annab marinaadile põneva maitsenüansi, millega on hea grilli ümber kogunenud seltskonda üllatada. Kanakintse võid grillida nii resti vahel kui torgata ka kaks kintsu kahe puidust tiku otsa. Nii on lihtsam neid hiljem grillil ümber keerata.
Kogus: 4-le
800 g kanakintse, nahata ja kondita
4 küüslauguküünt, hakituna
5 sl valget rummi
1 sl agaavisiirupit
3 sl oliiviõli
1 tl soola
Värskelt jahvatatud musta pipart
laimisektoreid
Värsket punet, hakituna

Tõsta kanakintsud kahe majapidamiskile vahele ja vasarda lihahaamriga vasardades või tainarulliga rullides ühepaksuseks ja pisut õhemaks. Sega marinaadi ained ja aseta siis kanakintsud marinaadi sisse. Tõsta jahedasse vähemalt 4-ks tunniks maitsestuma. Tõsta kana enne grillima asumist umbes pool tundi varem toatemperatuurile. Kuumuta grill keskmise kuumuseni. Torka kanakintsudest kaks väiksemat metallvarrast või puidust grilltikku läbi. Need hõlbustavad kanatükkide grillil ümberpööramist. Võid kanakintsud ka grillresti vahele panna. Grilli mõlemalt poolt umbes 3-5 minutit, kuni kanatükid on läbi küpsenud. Lase umbes 5 minutit seista, enne kui liha lahti lõikad. Serveerides puista peale värskeid ürte ja piserda laimimahlaga. 


Retseptid ilmusid 2019. aasta juunikuises Oma Maitse ajakirjas. Kui soovid lähemalt lugeda marinaadide valmistamisest, otsi poodidest ajakirja. Veel on müügil!

14. juuni 2019

Värviline salat kurgi, tomati, avokaado ja kinoaga

Olles end taas maakodus sisse seadnud, muutub mu toidulaud üsna koheselt lihtsamaks ja suvele kohaselt kergemaks. Kui värske kraam on peenral kasvamas või turul ootamas, siis oleks ju see värskete viljade solvamine, hakates neid liialt töötlema või pikalt hautama. Lisaks sellele annab keha juba mõnda aega selgeid viiteid selle kohta, et soovib kergemat, värskemat ja taimsemat menüüd. Salatihooaeg on taas käes.


Üheks lemmikuks salatiks on saanud minu jaoks kinoa ja värske kraamiga salat. Sellise salati valmistamise puhul on tark esmalt suurem kogus kinoad valmis keeta ja siis vastavalt isudele ja külmkapi sisule hakata seda valmis kombineerima.  Hetkel on käepärast noored õrnad kurgid ja mahlased tomatid, hiljem lisanduvad suvikõrvits, lillkapsas ja mitmed teised värsket suveviljad.
Kinoa ise on aga erakordselt tänuväärne salatikomponent, andes salatile lisaks mõnusale krõmpsuvale tekstuurile ka pähklist maitset, aidates samal ajal oma tänuväärselt neutraalse maitsega teisi maitsed kas siis siduda või esile tõsta. Minu kinoa on linnast kaasa võetud, sest maapoest seda supervilja kahjuks ei leia. Samas kui ka väike 500-grammine Looduvägi mahe kinoa pakk maalemineku komplekti poetada, jätkub sellest väga-väga mitme salati jaoks. Kinoad võiks aga süüa seepärast, et tegemist on gluteenivaba ja täisväärtusliku toitainetest pungil teraviljaga, mis on hästi kiudaineterikas ehk siis tekitab kiirelt täiskõhutunde, hoides meie seedimist vilkana ja toites ühtaegu meie soolestikus pesitsevaid häid baktereid. Minul näiteks saab kinoad süües väga kiirelt kõht täis, samas ei ole tegemist ülesöömisega, vaid tegelikkuses aitab kinoa pigem kaalu kontrolli all hoida, olles madala glükeemilise koormusega.


Siin kirevas salatis saavad kokku värske kurk, magus küps tomat, kreemine avokaado, kergelt krõmpsuv kinoa, ürdid, oliiviõli, pisut palsamiveiniäädikat ja maitseained. Igaüks võib seda salatit ka ise edasi arendada. Vahemerelisemaks ehk ka kreekapärasemaks aitab seda salatit teha näiteks oliivide ja fetajuustu lisamine. Samas võib sinna lisaks sättida ka toorest paprikat, rediserattaid, kikerherneid, päikesekuivatatud tomateid või muid lisandeid, mida ise hindad ja mis maitsevad.


Kirju kinoasalat kurgi, tomati ja avokaadoga
Kogus: 4-le

2 dl keedetud kinoad (kasutan Loodusvägi mahe kinoad)
2 lühikest kurki, tükeldatuna
2 keskmise suurusega tomatit, tükeldatuna
2 küpset avokaadot, tükeldatuna
1 sibul, peeneks hakituna
värsket basiilikut ja/või tilli
soovi korral murendatud fetajuustu ja oliive
Salatikaste:
2 sl sidrunimahla
1 sl palsamiveiniäädikat (või punase veini äädikat)
3-4 sl oliiviõli (mina kasuta Casa Fontestate oliiviõli)
1 tl mett
soola ja pipart
Keeda esmalt kinoa. Selleks arvesta 1 osa kinoad ja 2 osa vett. Kalla kinoa keevasse, vähese soolaga maitsestatud vette ja keeda vaiksel tulel kaane all ca 10-15 minutit. Töötle kinoa kahvli abil kohevaks.
Salati jaoks tõsta kaussi tükeldatud kurk, tomat, avokaado ja sibul. Lisa ka kinoa ja hakitud ürdid. Salatikastme jaoks sega kõik salatikastme komponendid ja kalla salatile. Sega salat läbi, kontrolli maitseid ja tõsta taldrikule või serveerimiskaussi. Soovi korral lisa veel kas fetajuustu, oliive või muid lisandeid. Võid salatile veel täiendavalt oliiviõli niristada.


Postitus sündis koostöös Loodusvägiga. 

5. juuni 2019

Jäine ja siidine küpsetamata juustukook

Suvekuumus on lõpuks käes! Mulle meeldib! Olen parandamatu külmavares ja kui vahel saab ometi ilma kampsunita hakkama, siis on käes just minu aeg. Päikesepatareide peal toimimisest olen ka ammu aru saanud. Suvisel soojal ajal on energiat pea piiramatul hulgal, talvel vajun aga kössi ja eksisteerin sageli puhtalt tahtejõu pealt. Hetkel on aga käes valgete ööde, õiteilu, sooja ja valguse aeg ja see on nii mõnus! Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.


Teemaks või õigemini retseptiks, millest jutt alguse sai, oli üsna üllatusliku ja samas väga mõnusa maitsekombinatsiooniga jäine juustukook. Jäist juustukooki olen ka enne teinud ja selle baasretsepti leiab SIIT ning sõstarde ja kaeraküpsistega variandi SIIT, seekord lisandus koogile aga üks põnev komponent, mis tegi maitsekombinatsiooni uskumatult mõnusaks. Selleks väikeseks saladuseks oli nimelt sinihallitusjuust, mille lisamise soovitus mulle mingit muud teemat googeldades silma jäi. Intriig tundus olevat piisav selleks, et ise see kooslus ära proovida. Ja toimibki!


Sellise jäise koogi puhul on mõnus see, et valmistuskäik on lihtsamast lihtsam ja samas saab koogi valmis teha kasvõi nädal enne, kui süüa või pakkuda kavatsed.


Jäine toorjuustukook sinihallitusjuustuga
Kogus: 8-10-le (24-cm läbimõõduga vorm)

200 g Digestive küpsiseid, purustatuna
50 g võid, sulatatuna
3 dl vahustatavat kaerakoort või vahukoort
400 g toorjuustu, toasoojana
70-100 g sinihallitusjuustu
3 sl rafineerimata roosuhkrut
1 tl vanillisuhkrut
serveerimiseks värskeid marju või marjakastet
Purusta küpsised, tõsta veidi küpsisepuru kõrvale (seda kasuta hiljem koogile pealepuistamiseks) ja suru ülejäänud küpsisepuru küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi põhjale. Suru näppudega küpsisepuru tugevalt kinni. Tõsta veidi koort kastruli põhja ja pudista sinna sisse sinihallitusjuust. Lase vaiksel kuumusel sulada aeg-ajalt segades. Kui segu jääb liiga tükiline, võid selle saumikseriga ühtlaseks purustada. Vahusta ülejäänud koor suhkru ja vanillisuhkruga. Vispelda toorjuust kreemjaks. Lisa toorjuustule sulatatud sinihallitusjuust ja sega ühtlaseks. Võid juustusegu läbi sõela kallata, nii jäävad sinakad hallitusega tükid sõelale. Ühenda omavahel vahukoor ja toorjuustu-sinihallitusjuustusegu ja kalla siis küpsisepõhjale. Raputa ühtlaseks, puista peale ülejäänud küpsisepuru ja tõsta siis sügavkülma. Jälgi, et vorm oleks otse, muidu on tulemuseks viltune kook.
Jäta külma vähemalt 4-6 tunniks, et kook jõuaks läbi külmuda. Umbes 20 minutit enne serveerimist tõsta kook toasooja ja lõika kooki kuuma vette kastetud noaga. Serveeri juurde värskeid marju või marjakastet.

24. mai 2019

Noore kartuli salat suitsulõhe, kodujuustu ja kurgiga

Maikuises Oma Maitse numbris kirjutasin pikemalt noortest kartulitest. Noored kartulid on suvealguse hõrgud viljad, mille abil saab selle õige hooajalise kartuli maitse taas toidulauale tuua. Need õrnanahalised väikesed magusad mugulad ei ole lihtsalt võrreldavad üle talve hoitud krimpsu kiskuvate ja idanema kippuvate kartulitega. Seega tasub neid magusamast magusaid mugulaid nautida, mis siis, et suve alguses tuleb neid veel soojematest regioonidest sisse tuua ja kodumaiste mugulate nautimiseks tuleb ikkagi jaanipäev ära oodata. Peale seda on lootust juba varasemate sortide värskeid vilju nautida. Eriti kannatamatud ja usinad panevad aga mõned mugulad kasvuhoonesse kasvama. Nii võib juba üsna suve alguses kodumaiste isekasvatatud kartulitega maiustada.




Noorte kartulite valmistamisel kehtib reegel, et vähem on rohkem. Või, soolahelbed või siis hea kvaliteetne õli või ka rammus hapukoor. Värske till, murulauk või hoopis karulaugupesto. Mitte mingil juhul ei tasu neid üle maitsestada ega ka kuumtöötlemisega liialt hoogu sattuda. Kindlasti keeda noori kartuleid koos koorega ja aseta noored kartulid keema keevasse vette. Nii säilivad kõige paremini kartulis olevad vitamiinid. Noored kartulid pehmenevad pisut kiiremini kui vanad mugulad, seega väldi ülekeetmist. Noori kartuleid on lihtsam puhastada, kui asetad need enne külma soolasesse vette umbes 10-ks minutiks. Parema maitse saamiseks võid lisada kartulikeeduvette mõned tillivarred, küüslauku või muud ürti. Keedetud kartulid kurna ja auruta täiesti kuivaks ning aseta siis kartulitele peale rätik. Kaant ära kartulikeedupotile peale kurnamist peale tõsta, sellega soodustad kondensvee kogunemist ja tulemuseks on vesiseks tõmbunud kartulid. Kartuleid tuleks keeta vees, mis napilt katab kartulikoguse ja üsna „vihasel“ tulel, mitte vaikselt hautades. Sel moel on tulemuseks tahedad ja muredad kartulid, mis ei lähe vesiseks. Soola peaks keeduvette lisama ca 1,5 tl 1 liitri vee kohta. 



Siin salatis saavad kokku kodujuust ja kartul. See on üks neist kooslustest, mille peale võid alati kindel olla. Soolakas suitsulõhe aitab seda koostööd veel viljakamaks ja maitseküllasemaks muuta. Kevadist värskust aitab aga salatile lisada värske kurk, mis võib olla ka värske soolakurk. Lihtne, maitseküllane ja kõhtu hästi täitev salat.

Noore kartuli salat suitsulõhe, kodujuustu, värske kurgi ja roheliste hernestega
Kogus: 4-le

500 g noori kartuleid, keedetuna ja tükeldatuna
200 g suitsulõhet, parajateks tükkideks rebituna
2 väiksemat kurki, viiludena (sobib ka värske soolakurk)
100 g rohelisi herneid, 3-4 minutit keedetuna
200 g kodujuustu
3-4 sl paksemat hapukoort
Värsket tilli, hakituna
Soola ja pipart
Sega omavahel kartulid, suitsulõhe, kurgiviilud, herned, kodujuust ja hapukoort. Lisa värske hakitud till. Sega läbi ja maitsesta soola ja pipraga. Soovi korral võid lisada ka majoneesi, kui tahad rammusamat tulemust.
Nipp! Siia kooslusesse sobib hästi ka küps tükeldatud avokaado

Retsept ilmus 2019. aasta maikuises ajakirjas Oma Maitse

21. mai 2019

Külluslik juustuvaagen Džiugase juustude ja puuviljadega

Juustuvaagen erinevate lisanditega on seltskondlike koosviibimiste puhul üks lihtsamaid lahendusi, kuidas laud maitsvalt katta ilma, et peaks köögis midagi valmis meisterdama või ahju sisse lülitama. Hea on juustuvaagna juures see, et igaüks saab selle endale sobivate lisanditega meelepäraseks sättida - kellele meeldivad erinevad moosid, mis juustude soolakat maitset mõnusalt tasakaalu aitavad sättida, kes eelistab viinamarju ja teisi puuvilju, kes näkileibasid või küpsiseid, kes hoopis oliive või vahemerelisi päikesekuivatatud tomateid. Igaüks leiab oma lemmikud kooslused.




Nagu arvata võibki, on juustuvaagna üheks võtmekomponendiks juust. Väga maitsvad ja ka kõige nõudlikumale juustugurmaanile sobivad juustud leiab Džiugase kaubamärgi alt. Valikus on erineva laagerdusastmega juuste ja valida võib aastase laagerdusega juustust alates kuni kolm aastat laagerdunud juustudeni välja. Vahele jääb siis veel poolteist ja kaks aastat laagerdunud juustude valik. Hästi põnev on neid juustusid omavahel võrrelda järjest läbi proovides, kuidas maitsesügavus areneb ja täidlus süveneb. Džiugase juustude puhul tasub neid näppude vahel murendada, mitte lõigata. Nii murdub juust vastavalt oma laagerdamise käigus tekkinud kihistumistele ja tükkide struktuur jääb palju mõnusam.


Kui aga juustuvaagna juurde tagasi tulla, siis ühe küllusliku juustuvaagna jaoks varu endale esmalt erineva laagerdusastmega Džiugase juuste. Säti sinna juurde erinevaid näki- ja krõbeleibu või ka küpsiseid. Puuviljadest sobivad hästi erinevat värvi viinamarjad, pirniviilud, kääbusapelsinid ja füüsalid.
Moosidest säti juurde näiteks muraka- ja vaarikamoosi. Hästi sobivad ka viigimarja- või apelsinimoosid.
Pisut sättimist ja VOILA! suurepärane juustuvaagen ongi valmis.

Postitus sündis koostöös Džiugas juustudega. 

20. mai 2019

Kihiline magustoit rabarberi-ingverikompoti ja kaerakreemivahuga


Rabarberihooajal tasub seda meie kevade särtsakashaput roosat kaunitari võimalikult palju nautida. On just rabarber ju see, mis oma erksa happega suudab nii koogid kui magusroad tõeliselt mõnusaks elamuseks muuta. Rabarberile sobib hästi ingverit lisaks sättida  - õhetamapanevat teravust lisav ingver aitab rabarberist parimad omadused välja tuua. Siin kihilises magustoidus on rabarberi-ingverikihile vahele sätitud vahustatav kaerakoor, mis on oma kreemisuses väga maitsev täiendus hapukale rabarberile.



Kihiline magustoit rabarberi-ingverikompoti ja kaerakreemivahuga
Kogus: 4-le
Ca 16 Savoiardi küpsist
4 dl vahustatavat kaerakoort (otsi vegantoitude osakonnast)
2 sl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
1 tl DanSukkeri vanillisuhkrut
2 suuremat muna
Rabarberi-ingveri kompott:
5-6 rabarberivart, tükeldatuna
Pöidlasuurune jupp ingverit, hakituna
1-1,5 dl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
1 dl valget veini
Valmista esmalt rabarberi-ingveri kompott. Selleks kalla kastrulisse tükeldatud rabarber ja ingver. Lisa valge vein ja suhkur. Sega kõik läbi ja kuumuta keemiseni. Keeda mõned minutid aeg-ajalt segades, kuni rabarber hakkab pehmenema. Tõsta pliidilt ja jahuta.
Kaeravahu jaoks vahusta ühes kausis kaerakoor kohevaks vahuks. Teises kausis vahusta munavalged ja kolmandas kausis munakollased koos suhkru ja vanillisuhkruga helekollaseks vahuks. Ühenda kõik vahud omavahel vaikselt segades kokku. Väldi liialt tugevat segamist, et munavalgevaht ära ei vajuks.
Lao parajaks murtud küpsised pokaali. Säti sinna peale rabarberikompotti ja sinna säti kaerakoort. Korda sama järjekorda veel, aga jäta veidi rabarberkompotti veel magustoidule peale sättimiseks. Lase enne serveerimist veel paar tundi maitsestuda ja küpsistel pehmeneda. Serveeri jahedalt.


Retsept valmis koostöös DanSukkeriga.

15. mai 2019

Kevadroheline salat spargli, redise, edamame ubade ja vutimuadega

Reipalt neoonroheline kevad on end lõpuks ometi laiali laotanud ja kõik näib ümberringi ohjeldamatult tärkavat ja ärkavat. Minu maakodu igivana spargli/asparaaguse põõsas lasi end esimetest aprillikuistest soojadest ilmadest petta, lastes esimestel uudishimulikel sparglivõrsetel end päikese poole sirutada, kuni kuri külm neist vaprakestest halastamatult üle käis. Nüüd seisavad värksete ja vägevate uute sparglivõrsete kõrval ka nukralt krimpsutõmbunud külmavõetud õnnetukesed. Aga mis seal ikka, eks looduses olegi omad karmid seadused. Tegelikult on nii võrratu see, et kogu kevad liigub vääramatu jõuga soojuse, valguse ja külluse poole. Poeta vaid seeme mulda ja....



Sellisel kevadisel külluse ajastul muutub toidulaud ka oluliselt rohelisemaks ja värskemaks, kui ta terve halliseguse talvehooaja on olnud. Sparglid, redised ja muud kevadvärsked viljad muutuvad mõnusalt elust pakatavateks. Peenralt korjatud sparglivars pritsib lausa mahla välja, kui teda murrad. Sellised väest pakatavad toidud küsivad ühe kevadiselt värske ja maitseküllase salatikoosluse järgi. 
Sel kevadhooajal on kõigile salatisõpradele appi tulnud FS Goodsi uued naturaalsed salatikastmed Herby ja Chimmy, mis muudavad salatite valmistamise eriti lihtsaks ja mugavaks. Herby on siis basiilikuga (ja ka teiste ürtidega) maitsestatud täiesti naturaalsetest komponentidest kokku segatud salatikaste ja Chimmy on saanud inspiratsiooni Lõuna-Ameerika päritolu vürtsikast Chimichurry kastmest. Kui tooteinfot lugeda, võib veenduda, et tegemist on igati mõistliku ja puhta koostisega salatikastmetega, mille puhul ei tekita ükski lisatud koostisosa võõristust või küsimusi. 


Valmiskastmete toel on salatite valmistamine nüüd eriti lihtne ja mugav. Haara vaid poest, turult või peenralt kõik salati koostisosad kaasa, sega kokku ja maitsesta salatikastmega. Elu nagu lill!


Minu salat sai seekord hästi kevadine. Või kuidas muudmoodi nimetada salatit, kus saavad kokku redis, spargel, helerohelised edamame oad, vutimunad, suvikõrvits, idud ja spinat. Kõik need koostisosad vormistab maitsvaks kooskõlavaks taldikutäieks ürdine -Herby salatikaste. Nii lihtne (ja maitsev) see ongi.

Salat spargli, redise, edamame ubade ja vutimunadega
Kogus: 4-le

200 g beebispinatit (sobib ka muu salatiroheline)
2 väiksemat või 1 keskmise suurusega suvikõrvits, kuubikuteks tükeldatuna
4-5 redist, õhukeste viiludena
200 g edamame ube (saadaval nt Rimis sügavkülmutatuna)
200 g sparglivarsi, tükeldatuna ja vajadusel puitunud alumine osa koorituna 
12 vutimuna
idusid
sidrunimahla
soola ja pipart
Keeda esmalt vutimunad. Selleks kuumuta kastrulis vesi keemiseni, tõsta munad keevasse vette ja keeda 2 minutit 40 sekundit. Mina kasutan selleks taimerit, et õiget hetke tabada. Jahuta jääkülma vee all ja koori. 
Tükelda suvikõrvits parajateks tükkideks (ca 2x2 cm külgedega), sega paari supilusikatäie Herby salatikastmega ning sidrunimahlaga. Jäta veidikeseks marineerima. Blanšeeri edamame oad ja spargel. Selleks kuumuta kastrulis soolaga maitsestatud vesi keemiseni, tõsta köögiviljad sinna sisse ja keeda umbes 3-4 minutit. Jahuta jääkülma vee all ja võta oad kaunadest välja. Tõsta suuremasse kaussi salatiroheline, lisa eelnevalt marineeritud suvikõrvits, redis, oad ja spargel. Kalla peale paras kogus Herby salatikaste, sega kõik läbi. Vajadusel maitsesta veel soola ja pipraga. Laota salativaagnale. Lisa poolitatud vutimunad ja idud. Serveeri kohe. 

Retsept sündis koostöös FS Goodsiga.