20. juuli 2017

Mahlase tikri-sidrunivõidega suvekook

Visalt ja oluliselt aeglasemalt kui eelnevatel aastatel, aga siiski vääramatu jõuga valmivad lõpuks ka suvemarjad. Punase sõstra põõsast kumab juba roosakaspunast varjundit ning tigeda tikripõõsa esimesed viljad on ka juba parajalt pehmed ja magusad. Õnnis suvemarjade hooaeg on käes ja kõik lemmikud marjakookide retseptid aeg välja kraamida.
Tikker on kindlasti üks teenimatult alahinnatud suvemarju. Võib-olla on siin põhjuseks tikrite üsna aega- ja vaevanõudev puhastamise protseduur või suhteliselt tugev marjakest ja seemnerikkus. Vaatamata sellele on tegemist tõelise maitsehurmuriga, mis oma erksa happega teeb paljudele teistele marjadele pika puuga ära. Ja kes tikrikesti ega -seemneid pelgab, võib kasutada tikrivõiet, mis eelnevalt läbi sõela aetud tikritest valmistatud. Nii et häiri ei suured seemned ega marjakestad, kuid mõnus maitse vääristab kooki samas elegantselt ja maitsemeeli hellitades. See kook on speltajahust koogipõhjaga, samamoodi võib kasutada ka tavalist nisujahu. Eriti põneva maitsenüansi lisamiseks võib lisada koogile friteeritud angervaksaõisi, mis lisavad magushapule koogile kergelt mõrkjasmagusat nüanssi. Kui soovid aga traditsioonilisemat varianti, jäta lihtsalt angervaks lisamata ja puista soovi korral peale hooajalisi suvemarju.

Võid kooki valmistada lihtsalt kreemise hapuka tikrivõidega...

...või lisada põnevat maitset andvaid mõrkjaid friteeritud angervaksaõisikuid. Kuna tegemist on kange kraamiga, siis ära angervaksaga siiski üle pinguta

Kogus: 6-8-le
Koogipõhi:
3 dl speltajahu
100 g võid
1 muna
0,5 dl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
Näpuotsaga soola
Tikrivõie:
150 g küpseid tikreid, veidi puruks litsutuna või poolitatuna
1 dl DanSukkeri suhkrut
1 suurema sidruni mahl ja riivitud koor
6 munakollast
150 g võid
Friteeritud angervaksaõisikud:
7-8 väiksemaks jaotatud angervaksaõisikut
1 sl maisitärklist
2 sl speltajahu
Õli friteerimiseks
DanSukkeri tuhksuhkrut



Valmista esmalt tainas. Selleks sega jahu suhkru ja soolaga. Lisa tükeldatud külm või ja töötle mass ühtlaseks puruks. Lisa muna ning töötle tainas tainapalliks. Vajadusel lisa veidi külma vett. Veereta tainapall, keera toidukile sisse ja aseta ca 30 minutiks külmkappi. Võta tainas kapist, suru see õhukese kihina ca 20-22 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale ja külgedele. Aseta tainale küpsetuspaber ja sellele raskus (nt kuivatatud herned). Küpseta 180 kraadi juures umbes kümmekond minutit, kuni koogipõhi on kuivaks tõmbunud, kuid mitte pruunistunud. Eemalda raskus ja küpsetuspaber ja küpseta veel ca 10 minutit. Tõsta ahjust välja.
Tikrivõide valmistamiseks aseta tikrid koos 2-3 sl veega kastrulisse ja keskmisele kuumusele. Lase keema tõusta, keeda 6-7 minutit kuni tikrid on pehmed. Tõsta pliidilt ja suru mass läbi sõela. Kalla tikrisegu kastrulisse ja lisa sinna ka suhkur, sidrunimahl ja -koor ning munakollased. Sega läbi ning kuumuta siis hästi vaiksel kuumusel pliidil või kuumas vesivannis seni, kuni segu pakseneb. Pliidil kuumutades ole hästi ettevaatlik, et munakollane ei muutuks omletiks. Lisa tükeldatud või osade kaupa s.t. sega eelnevalt lisatud või võide sisse, enne kui järgmised tükid lisad. Kuumuta koos võiga veel mõned minutid, tõsta siis kastrul pliidilt ära. Soovi korral ja kreemise tulemuse saavutamiseks võid võide veelkord läbi sõela ajada. Kalla võie eelküpsetatud koogipõhjale ning aseta ca 6-s tunniks külmkappi.
Friteeritud angervaksa valmistamiseks sega tärklis ja jahu ca 3 sl külma veega. Sega ühtlaseks. Kuumuta kastrulis õli. Õli kuumust kontrolli õli sisse visatud saiatükiga, mis peab särisedes küpsema hakkama. Kasta angervaksaõied taina sisse ja siis kohe kuuma õli sisse. Friteeri mõned minutid, kuni tainas on kuldne. Tõsta majapidamispaberile nõrguma ja puista üle ohtra tuhksuhkruga. Tõsta vahetult enne serveerimist koogile.

19. juuli 2017

Suvised maitsed. Võiga aurutatud noored kartulid ja praetud ahven

Ma armastan suvist aega tema lihtsuse võlus ja maitsete eheduses. Suvisel ajal oma maakodu köögis toimetades elan ma justkui täiesti teises maailmas võrreldes muu  ajaga linnakodus olles. Suvi ja maaelu tingivad selle, et eelistatud on maitsed oma lihtsuses ja eheduses. Ei mingeid erilisi trikitamisi ja põnevaid toite. Kui värske kapsas ja kartul on käepärast, sauna tagant saab tuua värsket tilli ja kalamehelt samal päeval püütud värsket kala, siis tulebki see lihtsalt kõik kokku minimaalse sekkumisega üheks suveõhtuseks toidukorraks vormistada.

Praetud ahvenafileed, värsked kartulid võiga, kurgisalat, suviselt magusad tomatid - mida sa hing sellistel hetkedel oskad veel ihata!

Ahven on üks minu lemmikuid oma puhta maitse ja magusa lihaga. Ahvenat võib usinam kalapuhastaja fileerida  ning siis võis ja õlis krõbedaks praadida või....

...võtta lihtsalt sisikond välja, soomused maha ja siis pannile. Maitsev ja mõnus on ahven igal juhul.

Ahvenate praadimise puhul on keeruline kogu tegevust retsepti kujule viia. Kui kalad on puhastatud, tasuks need läbi pesta ja siis näiteks majapidamispaberiga veidi kuivemaks kuivatada, enne kui pannile panna. Puhastatud kaladele tuleks värskelt jahvatatud soola ja pipart peale puistata ja veidikeseks soolduma jätta, kuigi tegelikult ei juhtu ka midagi, et kui kalad kohe pannile panna.
Kuumuta pannil õli ja või segu nii, et või kergelt mullitama hakkab ning prae ahvenafileesid esmalt nahaga pool allpool paar minutit ja siis kiirelt ka teiselt poolt. Maitsesta soovi korral sidurnimahlaga ja puista peale värsket tilli. Võid teha ka nii, et praed kalafileed täiesti magedana ja puistad soola ja pipart alles praetud kaladele. Jääb eriti neitsilik ja puhas maitse, kuid kasuta siis kindlasti väga head soola või, veel parem, soolahelbeid. Tervete ahvenate puhul prae neid (sõlvuvalt suurusest) mõned minutid mõlemast küljest. Kaladele on soovitav puhastades uimed külge jätta, nii on maitse intensiivsem ja näiteks tervete kalade puhul saad kala küpsust kontrollida seljauime sikutades. Kui see kergelt eemaldub, on kala ka seest parajalt küps ja võib maiustama asuda. 

Kohaliku kalamehe käest toodud mõnusad ahvenapurakad otse hommikusest saagist

Kala, teatavasti, tahab midagi mõnusat sinna kõrvale. Suvisel ajal ja värskete kartulitega on meie pere üheks lemmikuks saanud kartulite valmistamise moodus, mida olen hakanud nimetama võiga aurutatud kartuliteks. Ehk siis teisisõnu on meetod kusagil praadimise ja aurutamise vahelisel hallil alal ja annab tulemuseks mõnusad kartulid, mis oma tekstuurilt on keedetud kartuli ja ahjukartuli vahepeal. Või ja till ainult täiendavad kartulite kesksuvist maitset. Juurde sobib lisandiks pakkuda värske kurgi-tilli salatit hapukoorega, kodujuustukastet või ka NEID praetud värske kapsa lohkusid (minu tõeline suvelemmik).
Suvisel ajal, nagu ka käesolevast postitusest selgub, on minu jaoks köögi baasvarustuses pakk võid (soovitavalt võimalikult suur), sool, pipar ja värske till otse peenra pealt. Suurt rohkemat ei olegi vaja. Lihtne elu ja puhtad maitsed!

Kartulid valmisid minu uuel teraspannil. Teraspann on selline tore pann, mis muutub kasutades ainult paremaks ja mille eluiga võib lugeda aastakümnetes. Prantsuse päritolu de Buyer erineva suurusega teraspanne on võimalik leida Ülemiste keskuses asuvast Kulp poest.


Või ja tilliga aurutatud kartulid
4-6-le
ca 1 kg noori kartuleid, poolitatuna
50 g võid
0,5 dl vett
meresoola
tillivarsi ja hakitud värsket tilli
2-3 küüslauguküünt, viilutatuna
Sulata pannil keskmisel kuumusel või. Lisa pannile küüslauk, tillivarred ning värsked kartulid ning kuumuta mõni minut. Puista peale soola. Kartulite panniga kokkupuutuv külg võib kergelt kuldseks muutuda. Kalla siis peale vesi, sega läbi ja alanda kuumust. Kata pann kaanega ja lase vaiksel kuumusel aurutuda. Sega kartuleid mõned korrad. Hauta, kuni kartulid on pehmed. Puista peale värsket hakitud tilli ja serveeri kohe. Kui pannile on jäänud kastet, kalla ka see kartulitele peale.


Retsept sündis koostöös kohaliku kalamehe Arnoga, kelle käest ikka värsket kala saab 😉

17. juuli 2017

Kiire suvikõrvitsa-tomati panniroog ürdise kanafileega

Suvisel ajal ei raatsi vist keegi liiga pikalt kööki sulguda ning soosingus on need road, mille valmimiseks kulub sümpaatselt vähe aega. Teisalt on suve teine pool mõnus maitserikas aeg, kui saab toiduks kasutatavat värsket kraami kas oma peenralt noppida või siis turult tuua.


Magusad suvised viljad vajavad vähe - natuke soola, pipra ja ürtidega tagant aidata ja maitsev roog ongi valmis. Siin lihtsas suvises panniroas saavad kokku mahlane suvikõrvits, magusad kirsstomatid, särtsakas küüslauk ja tummine tüümian. Mahlasust aitab lisada oliiviõli ja sidrunimahl. Taimsele pannitäiele lisaks sobib aga sättida kiirelt pannilt läbi käinud mahlast kanafileed, mis valmib Maggi maitsestatud küpsetuspaberite vahel.


2-le
Valmistamisaeg: 30 minutit
2 väiksemat suvikõrvitsat, tükeldatuna
200 g kirsstomateid, poolitatuna
1 punane sibul, poolratastena
2 küüslauguküünt, viilutatuna
2-3 sl oliiviõli
peotäis värsket tüümiani
sidrunimahla
soola ja pipart
1 suurem kanafilee, horisontaalselt poolitatuna
2 lehte Maggi küpsetuspaberit (kas kuivatatud tomatitega ja basiilikuga või ürtidega)

Panniroog valmis SELLISEL  Prantsuse päritolu de Buyer terasest pannil, mida saab Ülemiste Keskuses asuvast Kulp poest. Terasest pannid sobivad ka induktsioonpliidile ning on hästi töökindlad nn eluaegsed pannid, mis kasutades ainult oma omadusi paremaks muudavad. Pannil on metallist käepide ja teda saab seetõttu ka ahjus kasutada. Samas saab panniga kaasa pildil näha oleva pannivarrekatte, millega saab kuuma panni ahjust välja tõsta. 
Sega kausis köögiviljad, oliiviõli, sidrunimahl ja tüümian. Maitsesta soola ja pipraga ning aseta ahju 200 kraadi juurde ca 25 minutiks. Sega pannitäit küpsemise ajal kord-paar.
Samal ajal, kui köögiviljad ahjus küpsevad, aseta kaheks õhemaks fileetükiks lõigatud kanafilee küpsetuspaberite vahele. Suru paber kanafilee vastu. Küpseta eelkuumutatud pannil keskmisel kuumusel mõlemalt poolt mõned minutid, kuni kanafilee on läbi küpsenud. Jäta kümnekonnaks minutiks ootama, et lihamahlad rahuneksid, enne kui lahti lõikad.
Serveeri kanafileed koos ahjus küpsetatud köögiviljadega.


Maggi küpsetuspaberid on hea võimalus kiirelt ja maitsvalt erinevaid lihasid pannil kiirelt valmis küpsetada. Liha jääb mahlane ja maitseküllane ning eeliseks on see, et liha valmib täiesti ilma lisatud rasvaineta. Tulemus jääb sellele vaatama väga mahlane. Samal moel võib valmistada näiteks kalafileed, seafileest lõigatud medaljone, kanakintsuliha või muud meelepärast.

Postitus sündis koostöös Maggiga. 

11. juuli 2017

Tõenäoliselt hooaja viimane rabarberikook. Martsipanise vahekihiga ja toorjuustukattega

Hea meelega alustaks seda postitust rõõmu jagamisest ohtra kirsisaagi või vaarikauputuse teemal. Paraku on jahe suvi just täpselt selline, et kõik marjad kasvavad ja küpsevad teosammul. Kui eelmisel aastal samal ajal ragistasin igal teisel hommikul maja kõrval olevas vaarikavõsas oma kriimuliste käte ja jalgadega ning täitsin sügavkülma ja moosipurke vaarikahoidistega, siis praegu on vaarikamarjad alles pisitillukesed. Saagini aega veel küll ja küll. Maasikahooaeg on küll kätte jõudnud, aga maasikas ei ole minu jaoks just lemmik koogimari. Pigem eelistan teda niisama süüa. Küpsetades kipub maasikas muutuma vesiseks ja maitset kaotama. Seetõttu siis tulebki kesksuvisel ajal heietada taaskord rabarberikoogist. Loodetavasti siiski viimast korda selle hooaja jooksul. Õnneks on tikrid juba hooga paisumas ja esimesed punased ja mustad sõstrad ka jumet omandamas.


No ja tegelikult ei ole ju rabarberikookidel häda midagi. Pigem vastupidi. Oma erksa happega on rabarber ju tegelikult üks mõnusamaid koogivilju. Lihtsalt aeg on sealmaal, et ihkaks juba suvemarju. Mustikad, sõstrad, tikrid, vaarikad....Tahaks neid kõiki oma käega korjata ja ohjeldamatult neid esmalt niisama süüa ja siis smuutidesse, hommikuputrudele, kookidesse ja krõbedikesse, pirukatesse ja kissellidesse sättida. Aga tuleb kannatust veel veidi varuda. Ja tegelikult sobib selline retsept suurepäraselt ka teiste marjade või viljadega valmistamiseks. Rabarber tuleks siis lihtsalt muude viljadega asendada (ja kui tegemist väga veerohkete viljadega, siis ehk veidi ka igaks juhuks tärklist lisada).


Tegelikult tuli see rabarberikook (mida ma algselt plaanisin siiski teha suviste marjadega) igati maitsev ja mõnus. Rabarber, tajudes vist oma viimast võimalust, säras selles koosluses suurepäraselt ja flirtis martsipaniga üsna väljakutsuvalt.Kaerajahust põhi lisas koogile veidi maalähedust (ja loomulikult ka tervislikumat nüanssi) ning siidine toorjuustukatte vormistas põhja ja vahekihi ilusaks kolmkõlaliseks maitsenaudinguks.


8-10-le (ca 24 cm läbimõõduga koogivorm)
Koogipõhi:
3 dl täisterakaerajahu
100 g võid
1 dl rafineerimata suhkrut
näpuotsaga soola
vajadusel veidi vett
Martsipani-rabarberi vahekiht:
300 g mandlimartsipani
300 g rabarberit
veidi riivitud ingverit
Toorjuustukiht:
400 g toorjuustu
3 keskmise suurusega muna
1 dl rafineerimata roosuhkrut
1 vanillikaunast kraabitud vanilliseemned või 1 tl vanillisuhkrut
Valmista esmalt koogipõhi. Selleks töötle köögikombainis kaerajahu, suhkur, või ja sool ühtlaseks. Kuni moodustub ühtlane tainapallike. Suru tainas 24–26 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi põhjale. Küpseta eelsoojendatud ahjus 180 kraadi juures ca 10-12 minutit, kuni taina pind on kuiv, kuid mitte pruunistunud.
Martsipani-rabarberi vahekihi valmistamiseks sega tükeldatud rabarber martsipani ja riivitud ingveriga ning suru siis eelküpsetatud koogipõhjale. Suru segu ühtlaselt vastu koogipõhja.
Sega toasoe toorjuust munade, suhkru ja vanilliga. Ära segu klopi, vaid sega lihtsalt ühtlaseks rahulike ringjate liigutustega kuni toorjuustusegu on kõik ühtlane ja tükkidega. Kalla martsipani-rabarberikihile.
Aseta ahju 170-180 kraadi juurde ja küpseta ca 45-50 minutit, kuni pealiskiht hakkab kergelt pruunistuma ja on kalgendunud. Kui pealiskiht kipub liialt pruunistuma, alanda kuumust või kata kook pealt fooliumiga. Liiga lühikese küpsetamisaja puhul on oht, et kook ei küpse korralikult läbi.
Lase enne lahtilõikamist veidi jahtuda.

5. juuli 2017

Vürstikas salsa grillitud köögiviljadest

Kui grill juba korra soojaks aetud, siis tuleks temalt võtta viimast. Lisaks lihale ja grillvarrastele võib grillile röstima sättida ka tomateid ja piprakaunu, millest saab hiljem vürtsika ja mõnusalt suitsuse maitsega salsakastme valmistada. Grillil röstitud tomatist ja jalapeno piprast kokku keedetud salsakaste on midagi neile, kes tõeliselt teravaid elamusi armastavad. Grillsütel röstimine annab kastmeleviljadele mõnusalt suitsuse maitsenüansi ja aitab samas ka tomatilt ning pipralt koort kätte saada. Peale grilliprotseduure muutub koor üsna lihtsalt eemaldatavaks.



Selliseks kastmeks sobivad hästi veidi üleküpsenud tomatid, mis niisama söömiseks on juba veidi liiga lötsi olemisega. Kastmete jaoks on sellised viljad aga puhas kuld - magusa viljaliha ja kergelt kastmeks laguneva sisuga aitavad nad mitmeid erinevaid kastmeid hästi nauditavaks muuta. 

Vürtsikas salsa grillitud köögiviljadest
Kogus: ca 1,5 l 
Valmistamisaeg: 30 minutit
2 kg täisküpseid tomateid
5 jalapeno pipart
2 tšillipipart, hakituna
2 sibulat, hakituna
3 küüslauguküünt, hakituna
2 dl valge veini – või õunaäädikat
Suur peotäis koriandrit, hakituna
½ tl vürtsköömneid 
1 tl kuivatatud punet
2 tl soola
2 sl suhkrut
Kuumuta grill korralikult kuumaks. Lõika tomatitele ristikujuline sisselõige ja grilli tomateid ja pipraid kuumal grillil neid vahepeal ümber keerates. Tomatite nahk võib kergelt mustaks tõmbuda. Tõsta viljad grillilt ära kausi sisse. Kata kauss kilega ja jäta veidiks ajaks seisma. Koori tomatitelt koor ning haki need. Korja kokku ka kogu tomatitelt eralduv mahl. Koori ka jalapeno pipardelt nahk, eemalda seemned ja membraanid ning haki need peeneks. Tõsta piprad ja tomatid potti, lisa ülejäänud ained ja lase keema tõusta. Hauta umbes 10 minutit. Töötle siis köögikombanis saadud mass veidi peenemaks, kasutades „pulse“ režiimi ca 8-10 korda. Tõsta siis segu potti tagasi. Säti maitsed paika ja vajadusel lisa soola, suhkrut või hapet. Lase keema tõusta ja keeda veel mõned minutid. Tõsta steriliseeritud purkidesse, kaaneta ja säilita jahedas. 


Retsept ilmus 2017. aasta juulikuises ajakirjas Oma Maitse.

3. juuli 2017

Vale-toorjuustukook ehk India pähkli kreemiga taimne toorkook vaarikakastmega

See on mõnus väikese vimkaga kook, mis vaatamata oma täiesti korralikule toorjuustukoogi välimusele ei ole seda mitte. Tegemist on leotatud India pähklitest tehtud väga maitsva kreemiga, mida tõepoolest ei pea üldse küpsetama, vaid mis taheneb jahutamise abil. Katteks sobib kasutada hooajalisi suvemarju. Lisaks 100% taimsele olemusele on tegemist ka kõikide reeglite järgi eeskujuliku toortoitumise loogikaga sobiva toorkoogiga. 


Peale koogi järeleproovimist sai sellest kohe meie üks uusi lemmikuid. India pähkli kreem koos hapuka marjakattega on tõeliselt hõrk kooslus ja peaks vaigistama ka kõik need, kes tervislike kookide osas jätkuvalt skeptilised on. Ja millal siis veel oma toidulaud tervislikumaks ja värskemaks sättida, kui suure suve ajal, mil marjad värsked ja mahlased ning vitamiinidest pungil. Nii et tasub ahi vahepeal suvepuhkusele saata küll!


6-8-le
Valmistamisaeg: 25 minutit + pähklite leotamiseks vajalik aeg
Datli-pähkli koogipõhi:
7-8 kuivatatud datlit
1,5 dl mandleid
Näpuotsaga soola
Vajadusel veidi vett
Vale-toorjuustukreem:
6 dl India pähkleid
1 vanilliseemnest kraabitud seemned või naturaalset vanilliekstrakti
1 dl agaavisiirupit
2 sl kookosõli, sulatatuna
Poole sidruni mahl
Vajadusel veidi vett
Näpuotsaga soola
Vaarikakate:
300-400 g vaarikaid
3-4 sl rafineerimata roosuhkrut
Veidi laimimahla
Pane esmalt India pähklid veega ligunema. Jäta 8 tunniks kuni üle öö vette.
Valmista koogipõhi. Selleks töötle köögikombainis ühtlaseks massiks. Kui segu tundub liiga kuiv, lisa veidike vett. Segu peaks näppude vahel surudes kokku hakkama. Vooderda ca 20 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga ja suru koogipõhi tihedalt koogivormi põhjale.
Kurna ja kuivata leotatud pähklid majapidamispaberiga kuivemaks. Tõsta kõik vale-toorjuustukreemi komponendid purustajasse või blenderisse ja töötle ühtlaseks kreemjaks massiks. Mida võimsam on purustaja, seda kreemisema ja ühtlasema tulemuse saad. Kalla pähklikreem koogipõhjale ja tasanda ühtlaseks. Tõsta sügavkülma. Tõsta kook ca 15-20 minutit enne serveerimist toasooja.
Serveerides lisa vaarikakate – selleks töötle vaarikad koos suhkru ja laimimahlaga ühtlaseks ja laota koogile või paku juurde kastmena.
NB! See kogus on pigem väiksele ümmargusele koogivormile (max 20 cm läbimõõduga). Kui soovid suuremat kooki, siis kahekordista koguseid.


See retsept ning lisaks veel kolm toorkookide ja -pirukate retsepti ilmus juulikuises ajakirjas Oma Maitse. Natuke pikemalt sai sinna ka kirja pandud toorkookide valmistamise kohta soovitusi ja nippe. Seega, kel huvi rohkem, saab lisainfot otsida värskest Oma Maitse ajakirjast.

Retsept ilmus 2017. aasta juulikuises ajakirjas Oma Maitse.

22. juuni 2017

Grillitud suvikõrvitsa ja fetajuustu salat mündivinegretiga ja piiniaseemnetega

Suvikõrvitsal on suve nägu ja nimi. Enda peenrale istutatud suvikõrvitsad koguvad veel rammu, aga poodidesse on jõudnud värske olemisega mõnusalt mahedad viljad, millest on raske mööda jalutada. Suvine õrna ihuga suvikõrvits on mahlane ja hõrgu maitsega vili. Suvikõrvitsat sobib hästi erinevatesse salatitesse sättida ja eriti mahlane ning maitsev jääb suvikõrvits siis, kui ta kiirelt läbi grillida. Siis ei olegi palju muud vaja ja lisaks sobib sättida soolakat fetajuustu ning kergelt röstitud piiniaseemneid. Kastmeks sobib magushapukas ja pisut õhetav mündikaste.



Selline salat sobib nii omaette kergeks roaks kui ka lihasema kraami juurde kõrvalroaks. Kui salatit eraldi roana serveerida, võib sinna peale rebida veel õhulist prosciutto-singi pitsi. Nii saab toitva ja väga maitsva salati. Ka keedetud noored väikesed kartulid sobituvad sinna kooslusesse suurepäraselt, seega igaüks saab endale sobivaid arendusi veel täiendavalt lisada.

Grillitud suvikõrvitsa ja fetajuustu salat mündivinegreti ja piiniseemnetega
4-6-le
100 g rukola salatit
2 keskmise suurusega suvikõrvitsat, õhukeste ribadena
200 g fetajuustu
50 g piiniaseemneid
Oliiviõli
Soola ja pipart

Mündivinegrett:
Poole sidruni mahl
2 tl rafineerimata roosuhkrut
1 küüslauguküüs, tükeldatuna
4-5 sl oliiviõli
Väike peotäis värsket münti
Näpuotsatäis soola
Värskelt jahvatatud musata pipart




Tõmba kartulikoorimisnoaga suvikõrvitsast õhukesed ribad. Piserda neid oliiviõliga ning soola pipraga ning grilli kiirelt kuumal grillil.
Rösti piiniaseemned kuumal pannil kergelt pruuniks.
Vinegrettkastme jaoks töötle kõik koostisosad purustajas või blenderis ühtlaseks. Kontrolli maitseid ja vajadusel lisa haput-magusat-soolast.
Laota salatitaldrikule värsket rukolat. Laota sinna peale grillitud suvikõrvitsaribad, sinna peale laota tükeldatud fetajuust ja piiniaseemned. Nirista peale mündivinegrett. Jahvata peale musta pipart.

Postitus sündi koostöös DanSukkeriga.

20. juuni 2017

Hummuseburger ehk hummus burgeri rollis

Hummus on saanud minu toidulaua lahutamatuks osaks ja alati on mul varuks vähemalt kolm purki konserveeritud kikerherneid kiirmeetodi jaoks ja pakk kuivatatud kikerherneid selleks puhuks, kui on võimalik hummuse kallal rohkem nokitseda alustades siis kikerherneste leotamisest ja hiljem pikalt keetmiseni välja. Vähe on kooslusi, kuhu hummus ei sobiks ja üheks lemmikuks on saanud tume kodune leib hummuse, kitsejuustu ja rammusa tomativiiluga. Inspireerituna just sellest kooslusest katsetasin hummusest teha ka burgerit, mida kihilise leiva vahele sättida. Seekord proovisin jääda täiesti vegan-variandi juurde, kuid soovi korral võib lisada hummuseburgerile ka muna ning võileiva vahele juustu. Toon retseptis välja mõlemad variandid, seega saab igaüks valida kas täiesti taimse või lihtsalt ilma lihata variandi poolt.


Hummuseburgeri maitsestamisel lähtusingi eelkõige hummuse enda maitsekooslusest. Natuke andsin täiendavate vürtsidega vunki juurde ja siinkohal võib ka igaüks ise otsustada, kuhu maale maitsestamisega minna ja kas pigem neitsilik hummus või kergelt tuunitud variant.
Hummust tasub süüa aga seepärast, et siin saavad kokku mitu väga-väga kasulikku ja tervisesõbralikku argumenti. Esmalt, kikerherned oma suure kiudainesisaldusega reguleerivad meie seedimist, hoiavad selle vilkana ning kiudained on samas toiduks meie headele soolestikubakteritele. Tänu suurele kiudainesisaldusele aitab hummus ka kehakaalu normis hoida. Hummus on madala glükeemilise koormusega toit, mistõttu sobib ta hästi ka diabeetikutele ega hüpita veresuhkrut üles-alla. Kikerherned aitavad ka halva kolesterooli taset alandada. Hummus on ühe tervislikumaks peetud Vahemere dieedi üheks kindlaks komponendiks. Hummusele lisatud tahiini ehk seesamiseemnepasta võimendab hummuse tervislikkust ja lisab omalt poolt veel väärtuslikke Omega-3 rasvhappeid ja ohtralt toitaineid. Seega, hummust süües võid saada muljetavaldava koguse vitamiine, mineraalaineid ja suurel hulgal väärtuslikke taimseid valke erinevate aminohapete näol.


Taimsete burgerite (ja mitte ainult) puhul või alternatiivina õlis või võis praadimisele kasutada ahjuplaadil küpsetamise varianti. Nii kulub vähem rasvainet ja jääb ära ka pidevalt peavalu valmistav küsimus sellest, kas tainas laguneb praadides-keerates ära või mitte. Ahjus küpsetades jäävad burgerid ilusad ühtlased pätsikesed. Kui valmistad ilma munata vegan varianti, siis arvesta sellega, et need jäävad veidi pudedamad kui munaga valmistatud burgerid, kuna muna toimib sideainena, mis küpsedes kalgendub ja seetõttu ka massi kokku seob.
Hummuseburger
4 keskmise suurusega burgerit

1 purk kikerherneid, nõrutatuna ja sõelal loputatuna
1-2 sl tahiini pastat (kui sega käepärast ei ole, kasuta maapähklivõid)
1 sl sidrunimahla
1-2 küüslauguküünt
1-2 sl oliiviõli
2 sl täistera kaerajahu
1 tl suitsutatud paprika pulbrit*
1/2 tl jahvatatud koriandrit*
1 sl Maggi klassikalist ketšupit*
1 muna**
soola ja pipart
oliiviõli ahjuplaadi ja burgerite piserdamisest
Serveerimiseks:
Salatilehti
Meelepärast pehmik-tüüpi leiba
Tomativiile
Avokaadot
Maggi klassikalist ketšupit
Värskeid ürte
*Kui soovid neitsiliku maitsega hummuseburgerit, jäta paprikapulber ja koriander lisamata ning paku ketšupit ainult kastmena
**Kui soovid vegan varianti, siis jäta muna lisamata. Kui otsustad muna lisada, võid veidi rohkem lisada kaerajahu, et moodustuks paksem hakklihataoline mass

Kurna ja loputa kikerherned külma vee all. Tõsta purustajasse kikerherned, tahiini, küüslauk, sidrunimahl oliiviõli, vürtsid  ja töötle ühtlaseks massiks. Kui kasutad muna, lisa ka muna. Maitsesta maitsed paika ja sega juurde ka kaerjahu, mille abil reguleeri mass parajaks. Kui mass on liiga paks, lisa kas oliiviõli või vett. Kui mass on liiga vedel, lisa veel kaerajahu.
Piserda ahjuplaati oliiviõliga ning vormi ahjuplaadile 4 ümarat burgerit (ca 1-1,5 cm paksused). Selleks tõsta esmalt plaadile paar lusikatäit hummusemassi ja vajuta see siis sümmeetriliseks lamedaks burgeriks. Piserda burgereid ka pealt õliga. Küpseta 200 kraadi juures 10-15 minutit, kuni need on kergelt kuldsed.
Serveerides rösti eelnevalt leivad krõbedaks. Soovi korral piserda leibasid veel oliiviõliga. Aseta leivale värsket salatit, hummuseburger, meelepäraseid lisandeid ja ketšupit. Kui sooid, lisa ka juustuviil. Serveeri kohe.

Postitus sündis koostöös Maggiga.

19. juuni 2017

Mõnusalt lihtne kerge kreveti suvikõrvitsanuudliroog

Kerged krevetiroad on midagi sellist, mille järele ikka vahel isutab. Suvikõrvitsanuudlitega koos serveeritud ja magusast tšillikastmest maitsebuketi saanud krevetid on sümpaatselt lihtne ja samas tõeliselt maitsev roog, mida tavaliselt ei kipu üle jääma. Hea kerge taldrikutäis ka, mis hiljem püksivärvlit pingule ei aja.


Hetkel on saadaval suviselt mahlased ja mahedad suvikõrvitsad, mille maitse teeb pika puuga ära talvistele tuimavõitu ja pahatihti mõrkja alatooniga viljadele.
Suvikõrvitsatel on õrn viljaliha, mis sisaldab valdavalt vett. Maitse on sel köögiviljal mahe ning kuumtöötlust vajab ta vähe, mistõttu valmivad suvikõrvitsaroad kiirelt.


Suvikõrvits ja krevett sobivad hästi neile, kes hindavad suviselt kergeid roogasid ja loevad kaloreid. Tõeline rannahooaja toit. Suvikõrvits sisaldab vaatamata oma vähesele kalorihulgale samas nii A- kui C-vitamiini ning ohtralt kiudaineid, mis aitava hoida seedimise vilkana. Suvikõrvits on väga sobilik neile, kes püüavad madala glükeemilise koormustega toitumist jälgida ning diabeetikutel on suvikõrvits soovitatud toiduainete nimekirjas ühe favoriidina. Pea samad tunnused kehtivad ka krevettide kohta - hea vähekaloriline väärtuslik valguallikas, mis lisaks maitseb ka väga hõrgult.
Seega, kokku just selline kooslus, mille puhul ei pea portsu suurusega väga piiri pidama 😉


Kreveti-suvikõrvitsanuudliroog magusa tšillikastmega
2-le
2 väiksemat suvikõrvitsat, ribadena
3 sl Maggi Asia Sauce magusat tšillikastet
3 sl sojakastet
1 tl seesamiõli
300 g tiigerkreveti sabasid, toorena ja koorituna
oliiviõli
värsket koriandrit
Töötle suvikõrvits peenikesteks ribadeks. Puista peale veidi soola ja jätta paarikümneks minutiks seisma. Kurna sõelal, et eraldunud mahl ära nõrutada. Kuivata majapidamispaberiga kuivemaks.
Sega omavahel magus tšillikaste, sojakaste ja seesamiõli. Jaga saadud kaste pooleks. Tõsta poole kastme sisse krevetid, sega läbi ja jäta kümnekonnaks minutiks marineerima.
Kuumuta pannil veidi oliiviõli ja prae õlis krevette mõlemalt poolt minut-paar kuni need on küpsed. Ära üle küpseta. Tõsta krevetid pannilt.
Alanda veidi kuumust, lisa siis pannile suvikõrvitsanuudlid ja kuumuta umbes minuti jooksul läbi. Kalla peale ülejäänud kaste ja kuumuta veel umbes minut. Kui tahad veidi krõbedamat tulemust, võik küpsetamise aega pikendada. Tõsta pannile krevetid tagasi, sega läbi ja tõsta siis taldrikule.
Puista peale värsket koriandrit ja serveeri kohe.

Postitus sündis koostöös Maggiga. 

15. juuni 2017

Paisutatud toor-kaerahelvestest hommikusöök erinevate lisanditega

Kaerahelbepuder  ja hommikusöök on saanud peaaegu et sünonüümiks ja kõik teavad, et kaer (eriti täisterakaerahelbed) on igati hea ja tervisesõbralik toiduvalik. Viimasel ajal on aga teadlike toitujate valikutesse järjest enam tekkinud toorputrude valikuid ja erandiks ei ole siinkohal ka kaerahelbed. Ei pea vist lisama, et toorelt ehk siis kuumtöötlemata säilib kaerahelvestes kõige enam kõike kasulikku. Miks siis tasuks kaerahelbeid oma menüüsse lisada?

  • Kaerahelbed on gluteenivabad või sisaldavad gluteeni väga väheses koguses (vähene gluteen kaeras tuleneb sellest, kui kaerapõld on asunud näiteks nisupõllu kõrval või kui kaera on töödeldud samadel tootmisliinidel, kus gluteeni sisaldavaid teravilju)
  • Kaerahelbed sisaldavad ohtralt vajalikke vitamiine ja mineraalained
  • Kaerahelbed on antioksüdandid ning sisaldavad ohtralt kiudaineid
  • Kaerahelvestes sisalduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt ja ühtlaselt ning hoiavad seetõttu veresuhkru stabiilsena
  • Kaerahelbed alandavad nii veresuhkru kui ka kolesterooli taset
  • Kaerahelbed aitavad vähendada ka südame-veresoonkonna haiguste riski. 

Toorkaerahelbemagustoit on suurepärane valik tervislikkuse ja täisväärtusliku toidu seisukohalt, sest ilma kuumtöötlemiseta säilivad kaerahelvestes kõik kasulikud omadused ja toitained. Ka valmistuslihtsus ja -mugavus on mainimist väärt. Õhtul kaerahelbed vedelikuga paisuma, hommikul meelepärased lisandid peale ja võibki maiustama asuda. Soovi korral sobib selline toorkaerahelbetoit ka kaasavõtmiseks. Siis tuleks purk lihtsalt kaanega sulgeda.


Siin pildil on kaerahelvestele lisaks sätitud vanillijogurt, maasikad, mustikad ja münt

Üleöö paisunud toorkaerahelbed erinevate lisanditega
1-le
1 dl täistera kaerahelbeid
1 dl taimset piima (või tavalist piima)
Kalla kaerahelbed purki, kaussi või suurema klaasi sisse. Kalla peal tavaline või taimne piim ning jäta üle öö külmkappi paisuma. Hommikul säti peale kihtidena meelepäraseid lisandeid (vali endale loetelust sobivad lisandid või kombineeri endale meelepärastest ainetest). Söö otse purgist võttes iga lusikatäiega erinevaid kihte.

Erinevaid ideid maitsestamiseks:
Troopiline hommik
Paisuta kaerahelbeid kookospiimas
1 kiivi, tükeldatuna
50 g ananassi, tükeldatuna
50 g mangot, tükeldatuna
Kookoshelbeid
Veidi kookossuhkrut
Õhetav maasika-mustikamaius
100 g maasikaid, tükeldatuna
50 g mustikaid
50 g vanillijogurtit
Chia seemneid
Veidi värsket münti
Mesine vaarika-virsiku maius
2-3 sl paksemat Kreeka jogurtit
100 g vaarikaid
1 virsik, tükeldatuna
Kooritud kanepiseemneid
Vedelat mett
Melissi
Maapähkli-maasika maius
2 sl toomaasikamoosi
1 sl maapähklivõid
Veidi maapähkleid, purustatuna
Õunakoogi hommikusöök
2-3 sl paksemat jogurtit
Pool õuna, tükeldatuna
Näpuotsaga kaneeli
1-2 vahtrasiirupit
Hakitud mandleid või mandlihelbeid

Toorkaerahelvestest kirjutasin lähemalt 2017. aasta juunikuises ajakirjas Oma Maitse.

13. juuni 2017

Imehea kohvimaitseline ja gluteenivaba šokolaadikook kirsikastmega

Koolide lõpetamiste aeg on käes ja pidulauda kaetakse järgnevate nädalate jooksul kindlasti nii mitmeski peres. Ka meie peres lõpetab noorim laps oma esimese klassi ja pere keskmine gümnaasiumi eelviimase. Ehk siis mitte küll suured lõpetamised, aga põhjust tähistada ikka. Esimene kooliaasta kipub olema alati paras katsumus ka kogu perele, nii et ees terendav tiba lihtsam ja kohustevabam suveaeg väärib veidi tähistamist küll. Vähemalt jääb ära mantrana korratav lause: "Kas sul koolitööd on tehtud?".


Tähistamise tähe all ja kaevates oma vanades lemmikretseptides taasavastasin ühe lihtsa ja väga-väga maitsva šokolaadikoogi, mis oli sageli meie laual no umbes nii kümme aastat tagasi. Kuna siis ma ei bloginud, on see kook suutnud seni blogi kookide voost eemale jääda ja selle vea otsustasin küll koheselt parandada. Kook ise on sümpaatselt šokolaadine ja lisaks sobib sättida erinevaid marjakastmeid - hetkel on turult saada nii kirsse, mureleid, maasikaid, mustikaid kui ka vaarikaid. Praegu küll kõik veidi soojematest kantidest siia toodud, aga kaugel need omamaised maasikadki on. Kõigist nendest marjadest sobib koogile juurde meisterdada marjakaste. Peale suvist hooaega aitavad välja jälle külmutatud marjad.
Selle koogi plussiks on see, et ta on praktiliselt jahuvaba. Algselt on retsept pärit legendaarsest "Kohviraamatust", mis välja antud aastal 2006. Veidi kaasajastatud sai retsepti läbi selle, et selle ühe supilusikatäie jahu asendasin kookosjahuga ning suhkrukoguse muutsin 3 dl pealt 1 dl peale ning kasutasin rafineerimata roosuhkrut. Koogi maitse nende muudatuste tõttu jäi jätkuvat hõrguks ja mõnusaks.


Kohvimaitseline šokolaadikook kirsikastmega
Kogus: 10-12-le
Valmistamisaeg: 40 minutit

200 g tumedat šokolaadi, hakituna (võid kasutada ka näiteks tumedat šokolaadi metspähklitükkidega vm lisandinga)
200 g võid, tükeldatuna
5 muna
1 sl kookosjahu
1 dl rafineerimata roosuhkrut
2-3 sl Vana Tallinna likööri*
50 ml hästi kanget esrpessot (mina eelistan Lavazza oast valmistatud kohvi)

Kirsikaste:
500 g kirsse, kivid eemaldatud
0,5 dl rafineerimata roosuhkrut
1 sl Vana Tallinna likööri*

*Kui valmistad kooki lastele, võid Vana Tallinna likööri välja jätta, kuigi kuumutades alkohol aurustub ja jääb vaid mõnus vürtsikas maitsenüanss.


Sulata kastrulis vaiksel kuumusel või koos šokolaadiga. Sega ühtlaseks ja jahuta veidi. Lisa munad ükshaaval segades s.t. sega enne eelmine muna šokolaadi-võisegu sisse, kui järgmise lisad. Lisa ja kookosjahu, liköör, suhkur ja kohv. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva 20-24 cm läbimõõduga koogivormi.
Küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures ca 25-30 minutit. Kook võib keskelt veidi vedel jääda, nii ongi mahlasem. Seega ära küpsetamisega üle pinguta. Jahuta enne serveerimist.
Kirsikastme jaoks lase kirsid koos suhkruga keema tõusta. Keeda veidi aega, et vedelik kokku keeks ja kaste natuke siirupisemaks muutuks. Lisa liköör. Jahuta ning serveeri koos šokolaadikoogiga. Samamoodi võid toimida teiste marjadega või valmistada hoopis blenderis tooretest marjadest marjakaste.
Juurde paku loomulikult head kohvi 😉

Retsept sündis koostöös KAFO-ga. 

12. juuni 2017

Tatra-bataadiburgerid

Bataat ja tatar on väga matsev ja samas hästi tervislik kooslus. Sellisesse burgerisse saab tatra ära peita ka nende jaoks, kes muidu suured tatra fännid ei ole või siis, vastupidi, tatrafännid saavad veel ühe nipi, kuidas lisaks pudrule ja salatile veel tatart süüa.


Miks tatart tasuks süüa? Tatras sisalduv taimne valk on rikas oluliste aminohapete poolest ning tatras on kõrge on asendamatu aminohappe lüsiini sisaldus. Tatrajahu valk sarnaneb oma omadustelt väga nisujahu gluteenile ning on seepärast üheks enam soovitatavakse toiduaineks tsöliaakiahaigete gluteenivabades dieetides. Võrreldes riisi ja hirsiga on tatras rohkem asendamatuid aminohappeid ehk siis tatras on olemas kõik inimesele vajalikud kaheksa aminohapet.. Tatras on kõrge kaaliumi, magneesiumi, fosfori, raua ja tsingi sisaldus. Lisaks sisaldab tatar B-grupi vitamiine. Tatras on ka bioflavonoide ja ka oomega-3 rasvappeid. Tatral on vererõhku ja vere kolesteroolitaset alandav toime. Kõige väiksem on naatriumi ja koobalti sisaldus. Seda võiksid tähele panna soolase toiduga liialdavad eestlased. Oluline on, et tatar sisaldab 1-6% P-vitamiini - flavonoidi, mida kasutatakse külma- ja kiirituskahjustuste korral ning sarnaneb oma toimelt paljuski vitamiin C-ga.
Tatratangust toitude seedimisel jõuab glükoos verre pika ajavahemiku vältel, mistõttu on tatar üks neist toiduainetest, mis aitab veresuhkru taset pika aja jooksul stabiilsena hoida.

Maitsvad ja mõnusad bataadi-tatraburgerid sobivad hästi neile, kes vegantoitumise sõbrad. Magus bataat koos tatrahelvestega on aga kooslus, mis toimib üllatavalt hästi ja on kindlasti avastamist väärt. Neid burgereid võid nautida kas niisama, saia-leiva vahel või ka näiteks salati lisandina.
Mina valmistasin bataadi-tatraburgerid ahjus ehk siis lisaõli kasutamata. Kes aga soovib, võib loomulikult neid ka pannil praadida. Aja jooksul olen ise hakanud sarnaseid pätsikesi just ahjus tegema - saab korraga terve plaaditäie valmis teha, täiendavat rasvainet lisama ei pea ning ei ole ka probleemi, et praadides burgerid laiali lagunevad.



6-8 burgerit
Valmistamisaeg: ca 1 tund
Ca 500 g bataati, koorituna
Jahvatatud paprikat ja tšillit
3 dl tatrahelbeid + 5 dl keeva vett
2 sibulat, hakituna
3 küüslauguküünt, hakituna
1-2 tl jahvatatud vürtsköömneid
Soola ja pipart
Oliiviõli
Soovi korral tatra- vm jahu pätsikeste vormimiseks
Serveerimiseks kuklit või saia ja muid meelepäraseid lisandeid.
Laota tükeldatud bataat ahjuplaadile. Piserda oliiviõli, soola, pipra, jahvatatud paprika ja tšilliga. Sega läbi ja küpseta 200 kraadi juures umbes 20-30 minutit, kuni bataat on läbi küpsenud. Tõsta köögikombaini või purustajasse ja töötle ühtlaseks.
Kalla tatrahelvestele peale 5 dl keeva vett, kata kaanega ning jäta ca 10  minutiks hauduma. Kuumuta pannil õli ning prae keskmisel kuumusel sibulat mõned minutid. Lisa küüslauk ja hauta mõne minuti jooksul läbi.
Sega omavahel bataadipüree, haudunud tatrahelbed ja praetud sibul ning küüslauk. Maitsesta segu soola, pipra ja jahvatatud vürtsköömnetega. Vormi käte vahel või suru ümarasse vormi paraja suurusega burged. Tõsta õliga piserdatud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Piserda burgereid ka pealt õliga. Soovi korral võib burgereid jahu sees veeretada. Küpseta ahjus 180-200 kraadi juures ca 15-20 minutit, kuni burgeritele hakkab tekkima kuldne ja krõbe pealispind. Serveeri soojalt.

Retsept ilmus 2017. aasta aprillikuises Oma Maitse ajakirjas.

1. juuni 2017

Roheline smuuti ehk kuidas lapsed panna sööma spinatit, avokaadot ja muid kahtlasevõitu vilju :)

Vaatamata heitlikele ilmadele (täna näiteks näitaks kraadiklaas 9 kraadi, aga tajutav temperatuur oli tänu tugevale tuulele....4 kraadi. Brrrrr!!! Juunis?! Masendav!), on loodus siiski kõige kiuste rohelise rüü endale üll tõmmanud ja jõudumööda õitsevad nii kirsid, toomingad, õunapuud ja metsalilled. Võib vist kokkuvõtvalt ja positiivses võtmes nentida, et vähemalt on valge ja vähemalt ei saja lund.
Kuna suvisemal ajal ihkab hing ikka kergemaid vahepalasid, siis on meil saanud üheks uueks smuutilemmikuks roheline smuuti. Esmalt seepärast, et see on väga maitsev ja tervislik ja teiseks seepärast, et sinna saab ema sokutada salajasi rohelisi komponente. Nii luristavad lapsed pahaaimamatult rohelist smuutit kuhu peidetud spinatit, avokaadot ja vahel ka veidi ürte. Küsivad juurdegi 😉


Tunnistan, et ise olen hästi suur roheliste smuutide sõber ja enda rohesmuutidesse lisan veel sellerivarsi, lehtkapsast, vahel ka kiivit ja igasugu muid tervisesõbralikke rohelisi lisandeid. Lastele valmistades tuleb aga veidi ettevaatlik olla, et mõnus mahe maitse ja kreemine koostis alles jääks. Uusi maitseid tuleks lisada alguses ettevaatlikult, et maitsemeeled harjuksid. Seller ja mõrkjas lehtkapsas vajavad esialgu veidi harjutamist. Avokaado on, muide, väga mõnus smuutimari, mis annab smuutile kreemisust ja oma nautraalse maitsega sobib hästi mitmesse kooslusesse.


Minu lollikindel ja laste maitse järgi kohandatud smuuti baasretsept on aegade jooksul üldjoontes paika loksunud ja tavaliselt valmistan seda vabakäeliselt. Sellesse kooslusesse lisan ka kurkumimett (täpsemalt võid kurkumimee kohta lugeda SIIT), mis annab smuutile mõnusa sügavamaitseja parajalt tuntava koguse kurkmimaitse. Lisaks väga-väga palju kasulikku ka. Ghee ehk selitatud või on lisatud meele seepärast, et iidne Ajurveda meditsiinisüsteem soovitab kurkumit tarvitada koos selitatud võiga, mis on organismi poolt kergesti omastatav rasvaine. Selle lisamine teeb segu mahedaks ning maitse karamelliseks. Mesi ghee ja kurkumiga sobib ideaalselt erinevate jookide tervislikuks magustamiseks, olles alternatiiv suhkrule. Samuti sobib ta salatikastmetesse, marinaadidesse või kuldse piima valmistamiseks.

Roheline smuuti õuna, avokaado ja spinatiga
2-le
1 suurem avokaado, tükeldatuna
300 ml naturaalset õunamahla (soovitavalt kodumaist)
terve või pool pakki (50-100 g) värsket spinatit
1-2 sl Curcume kurkumimett ghee´ga ehk selitatud võiga
1 banaan (kui endale teen, siis jätan selle panemata, aga lastele jäi veidi vähemagusaks lõpptulemus)
veidi vett
melissi ja/või münti
veidi laimimahla
soovi korral ja edasijõudnutele varssellerit, lehtkapsast, suvikõrvitsat vm lisandit
Tõsta kõik koostisained blenderisse ja töötle ühtlaseks.


NB! Kui soovid kurkumimett proovida, siis kasuta Curcume by Flowene e-poe kassas sooduskoodi ISETEHTUD ja saad hinnast 20% alla. 
Vaata lähemalt: http://flowene.ee/pood/  

30. mai 2017

Piimhappebakterid tervise toetuseks ehk ei ole midagi, mida ei saaks hapendada.

Juunikuises Oma Maitse ajakirjas kirjutasin pikemalt hapendamisest ja sattusin seetõttu ka ise päris põhjalikult sellest teemast vaimustusse. Kurki ja kapsast olen ikka proovinud ise ka purgis hapendada, aga peale erinevaid katsetusi, mis selle looga kaasnesid, olen lootusetult hapendamise usku ja vaimustus ei taha raugeda.
Hapendamine on hästi põnev ja teisalt arhailine tegevus. Aastasadu on köögiviljade hoidistamiseks kasutatud just hapendamist uuema aja marineerimise asemel. Nende kahe meetodi vahe on tegelikult põhimõtteline. Kui marineerimise puhul on eesmärgiks äädika abil kõik elusorganismid marinaadis hävitada ja tänu sellele hoidist ületalve hoida, siis hoidistamise puhul pannakse piimhappebakterid säilitajatena tööle.

Minu hapendamise töötoa produktid. Kõikide retseptid olema juunikuises Oma Maitse ajakirjas.
Kui veidi üldisemaid toidutrende jälgida, siis hapendamine on just selline tegevus, mida paljud muu maailma toiduteadlikud ja tervislikule toidule suunatud kirjatükid on välja toonud kui uut trendikat imemeetodit. Meie eelis on see, et hapendamine on meil töövõttena juba ammu teada-tuntud ning marineerimise kõrval oleme ikkagi vähemalt kurki ja kapsast hapendanud. Tegelikult on hapendamise maailm veel oluliselt võimalusterohkem ning suvisel ajal tasuks purki pista pea kõiki suviseid aiasaadusi. Õige hapendamine aitab köögivilju soovi korral sel moel ka ületalve säilitada, rääkimata selle toidu söömisel saadavast kasutegurist meie tervisele.

Üks lemmikuid - erinevad köögiviljad, mis kõik koos hapnenud. Värvi lisab peet
Piimhappebakterid on elavad organismid, mis vajavad oma elutegevuseks piisavalt suhkrut vett, soola ja õiget temperatuuri. Kui tingimused on täidetud, hakkavad piimhappebakterid kasvama ning selle käigus hävitavad ka soovimatud mikroobid, tänu millele toit rikneks.

Roosa segasumma suvine hapuköögivili
See on mõnus vabakäeline purgitäis, mida tasub kindlasti siis valmistada, kui on parasjagu suviste köögiviljade hooaeg käes ja otse peenralt saab korjata erinevaid saaduseid. Siin purgis saavad kokku noor peet, suvine kapsas, küüslauk ja aedoad. Maitsetaimed ja vürtsid veel lisaks. Kokku saab tõeliselt mõnus segasalat, mida sobib pakkuda praekõrvasena või ka niisama värske salatina. Suvisel ajal võib neist köögiviljadest valmistada aga külmsuppi
2-liitrine purk
2 väiksemat noort peeti, viiludena
1 väiksem noor kapsas, sektoritena
Paar sellerivart, tükeldatuna
3-4 küüslauguküünt, koorimata
Paar peotäit aedube
Värsket peterselli, koos vartega
1 l vett
3 sl jodeerimata soola
10 pipratera
5 vürtsitera
Paar loorberilehte
Kuumuta potis vesi koos soola, pipra, vürtsi ja loorberiga. Sega kuni sool on lahustunud. Lao puhtasse purki esmalt peet, sinna peale kapsas, seller, aedoad, küüslauk ja petersell. Kalla soolvesi köögiviljadele. Kontrolli, et kõik köögiviljad oleksid soolveega kaetud. Jäta toatemperatuurile paariks kolmeks päevaks. Kontrolli, kas hapukus on juba soovitud tasemel ning edasi hoia külmas. Suletuna ja jahedas peaks see säilima mitu kuud.

Allpool kirjutan veel veidi hapendamise põhitõdedest.
Hapendatud ananassisalsa. Tex-mex õhtute jaoks igati mõnus kaaslane
Hapendamisel võtmetähtsusega piimhappebakterid kardavad õhku, seetõttu tuleks hapendamisel kasutada soolvett, mille sees hapnemine toimub. Selleks, et hapendatav kraam ikka soolvee sees püsiks, võib kasutada vajutust. Selleks sobivad väikesed alustassid, säilituspurkide kaaned või ka veega täidetud kilekott. Taldrikule võib asetada raskuseks kivi või muu vajutise.
Piimhappebakterite arenguks on sobilik 1,5-2%-lise soolasisaldusega vesi. Liiga suur soolakogus pärsib piimhappebakterite tegevust. NB! Hapendamiseks ei sobi ka jodeeritud sool, sega kontrolli kindlasti, et sool oleks jodeerimata. Sool tuleks enne soolvee pealevalamist täielikult soojas vees lahustada.

Minu maiuspalaks said hapendatud tšillid. Lisasin nii supile, salatile, võileivale ja millele iganes pähe tuli
Hapnemine toimub temperatuuril 18-20 kraadi. Seega sobib toasoojas hapendamine hästi. Kui temperatuur on soojem, siis toimub ka hapnemine kiiremini. Soovitud hapnemise astme saavutamisel tuleb tõsta purk külmikusse või viia keldrisse. See peatab aktiivse hapnemise.

Kirsstomatid koos selleri ja küüslauguga - igati mõnus suutäis näiteks grillitud roogade kõrvale

Oluline on hapendamisel nõude puhtus, et seal ei oleks ebasoovitavaid mikroobe, kes hakkavad piimhappebakterite teket takistama. Samas ole ettevaatlik ka nõudepesuvahendi kasutamisega – halvasti loputatud purgile võib jääda külge nõudepesuvahendi jääke, mis hakkab samuti takistama piimhappebakterite kasvamist.

Üks ägedamaid katsetusi - porgandi ja küüslauguga täidetud hapendatud baklažaan. 
Hapendaja põhitõed:
- Kõige parem on hapendada värskelt korjatud köögivilju. Nii on toiteväärtus, aga ka suhkrute sisaldus (millest hakkavad toituma piimhappebakterid) kõige kõrgem
- Kasuta puhtaid nõusid ja pese ka köögiviljad hoolikalt, et vältida ebasoovitavate bakterite sattumist hoidisesse, mis võiksid seal vohama hakata. Ole samas ettevaatlik nõudepesuvahendiga, mis peab olema korralikult nõu pinnalt ära loputatud
- Hapendamiseks sobib 1,5-2%-lise soolasisaldusega vesi
- Ära kasuta jodeeritud soola, jood tapab baktereid ja muuhulgas ka piimhappebaktereid
- Kogu hapendatav kraam peab olema soolveega kaetud. Õhuga kokkupuutel hakkavad ebasoovitavad mikroobid võimutsema. Seega, kasuta viljade soolvee all hoidmiseks vajutust.
- Suure happesisalduse tõttu võib olla probleeme hapude marjade ja puuviljade hapendamisega. Hape pärsib samuti piimhappebakterite kasvamist
- Hapnemine toimub temperatuuril 18-20 kraadi. Kui hoidis on soovitud happesuse saavutatud, aseta purk külmikusse, et aktiivne hapnemine peatada.
- Kui soovid tervisele kasulikku hapendamise efekti säilitada, siis ära kuumuta hapendatud vilju. Lisa need toidule lõppfaasis, kui kuumtöötlus on juba tehtud

Hapendatud värvilised porgandid
Kuidas hapendatud köögivilju kasutada:
- Hoia neid käepärast, kui vajad mõnusat vahepala. Hapendatud porgand ei maitse sugugi kehvemini kui toores porgand
- Säti neid salatitesse
- Hapendatud jalapeno- ja tšillipipraga saad roogadele teravust lisada
- Kasuta hapendatud köögiviljade vedelikku suppide maitsestamiseks, kuid ära neid keeda. Nii säilivad piimhappebakterid ka toidu sees

Hapendatud šalottsibulad olid hästi mõnusad seetõttu, et nendega sai erinevaid toite maitsestada ja näiteks hapnenud sibula vedelik oli superhea maitseaine. Lisad veidi supile ja sibulane ning kergelt hapukas nüanss on kohe juures. Kuumutada seda vedelikku siiski ei tasuks, piimhappebakterid liigset kuuma ei talu. 
Kui hapendamise teema tundub intrigeeriv ning minu katsetused huvi tekitavad, siis ei jää muud üle, kui juunikuine Oma Maitse ajakiri soetada. Seal kõik piltidel olevad hapendatud hõrgutised olemas. Kindlasti kavatsen ka edaspidi hapendamisega tegeleda ja jagan jõudumööda ka siin blogis oma leide ja avastusi hapukast piimhappebakterite maailmast.

Raamatuloosi võitjad selgunud!

Tadaaa!!!! Raamatuloosi võitjad on selgunud ja nagu lubatud, loosin kõigi vastanute/kommenteerijate vahel välja 3 raamatut. Kuna vastanute hulk jagunes nii FB kui blogis kommetaari jätnute vahel, siis jagunevad ka võitjad sarnaselt. Blogi FB lehel kommentaaride seast on võitjateks Kairi Valgerist ja Signe Talviste Eensalu ning siin blogis kommenteerija, kes on jätnud kommentaari nime Kukulind all.



 Palju õnne võitjatele ja raamatu postitamiseks anna palun kommenteerija Kukulind mulle meiliaadressile tuulimathisen@hotmail.com teada, kuhu raamat postitada (Smartposti või Omniva automaat ja telefoninumber). 

Suured-suured tänud kõigile vastajatele. Oli tõeliselt põnev lugeda sellest, kuidas keegi oma suupistelauda katab!