22. detsember 2014

Jõuluhani õuna-sinepi glasuuriga

Õnneliku juhuse läbi ja tänu headele inimestele jõudis minuni ilus jõuluhani Lõuna-Eestis asuvast Hea Elu Farmist. Juba see farmi nimi on nii vahva, et hetkega hakkab jooksma idülliline pilt sellest, kuidas haned hea elu peal farmis ringi jooksevad, nokkadel naeratus. Ja naudivad kaunist Lõuna-Eesti loodust. Tore, et järjest rohkem leidub entusiastlikke toredaid ja ettevõtlikke inimesi, kes võtavad ette selle kindlasti mitte kõige kergema tee ja kodumaise kvaliteetse kraami kasvatamisega ka meie toidulauda väärtuslikumaks muudavad.
Kel rohkem huvi selle vahva farmi vastu, saab lugeda nii farmi FB lehelt SIIT kui ka varsti valmivalt kodulehelt SIIT


Lühidalt, minuni jõudis heinapadjal puhkav üks head elu elanud hani ja tema ilus elu väärtustamiseks tuli ta ka väärikalt ahjus maitsvaks roaks vormistada. 
Jõulude paiku eelistan eksootiliste ja võõramaistele maitsekooslustele pigem kodust ja tuttavlikku maitsekombinatsiooni. Seetõttu sai otsustatud ka see hani valmistada kodumaiste lisandite toel. Täidiseks porgand, õun ja porru. Glasuuriks õunakaste, mesi ja sinep. Soola, pipart, oliiviõli ja tüümiani ka maitseks. 



Hane valmistamise jaoks läheb vaja:
1 hani (3-4 kg)
Täidis:
2 porgandit, tükeldatuna
15 cm tükk porrut, tükeldatuna
2 keskmise suurusega õuna, tükeldatuna
soola ja pipart
Määrimiseks:
2 sl oliiviõli
peotäis värsket tüümiani, hakituna
2 küüslauguküünt, purustatuna
soola ja ja pipart
Glasuurimiseks:
2 sl tükkideta õunakastet
1 sl mett
1 sl sojakastet
1-2 tl Dijoni sinepit
Alusta sellest, et tõsta hani enne küpsetamist tund-paar toatemperatuurile. Hane valmistamiseks tükelda esmalt tköögiviljad, sega need soola ja pipraga ning täida hane sisemus köögiviljade ja õuntega. Täitmiseks sobivad hästi hapukamad õunad nt Antoonovka vm tugevamad ja hapumad viljad. Torka hane naha sisse terava noa või kahvliga augud, et küpsemise ajal hanerasv saaks välja valguda. Hane sissemäärimiseks sega omavahel küüslauk, oliiviõli, tüümian, sool ja pipar ning määri käte abil hani seguga sisse. Tõsta kas ahjuvormi (mina leidsin oma kodustest varudest Emile Henry ovaalse keraamilise poti, kuhu hani peaaegu ilusti ära mahtus). Sobib ka suurem ahjuvorm või ka küpsetuskott, kui ahjuvorm puudub. Kindlasti peaks olema hanele küpsemise ajaks alla pandud anum, kuhu koguneb küpsemise ajal eralduv rasv. Küpsetuskott aitab ka hane ahjus kuivamist vältida. 



Mina kasutasin mahlasema lõpptulemuse saamiseks oma Electrolux kombineeritud auruahju kerge aurutuse režiimi, mis lisab ahju küpsemise ajal ja täiendavat niiskust ning mis hoiab liha seetõttu mahlasemana. Aseta hani 220 kraadini kuumutatud ahju umbes 20 minutiks, et tekiks krõbe koorik. Poole tunni möödudes alanda temperatuur 175 kraadini, kata hani kas fooliumi või kaanega ning küpseta ca 2-2,5 tundi sõltuvalt hane suurusest. Vahepeal võid eraldunud rasva pannilt või potist ära kallata. NB! Hoia kindlasti hanerasv alles, sellega saab imemaitsvaid ahjujuurikaid valmistada. 
Kui hani on peaaegu valmis (küpsust saad kontrollida sarnaselt kanaga torgates paksemasse lihakihti terava noaga ja kui eralduv mahl on selge, siis on hani küps), tõsta hani ahjust, keera selg ülespoole ning määri umbes poole glasuurikogusega sisse. 
Glasuuri jaoks sega omavahel õunakaste, mesi, sojakaste ja sinep. Maitsesta endale meelepäraseks ja soovi korral lisa puuduolevaid maitseid. Määri hani selja pealt glasuuriga, tõsta ahju temperatuuri ning küpseta 200 kraadi juures, kuni nahk on kuldselt pruun. Tõsta hani ahjust, keera kõht ülespoole ja korda sama protseduuri ka teistelt poolt. 
Kui mõlemalt poolt on hani kauni kuldse katte saanud, tõsta hani ahjust välja ning lase fooliumiga kaetult vähemalt 20 minutit puhata. 




Lõika hani lahti. Kui tahad jõululauale sättida kaunilt lahtilõigatud hane, siis võid lõikamise juhiseid vaadata SIIT videost. 
Hanerasv hoia kindlasti alles, sellega saab valmistada imeliselt maitsvaid ahjujuurikaid. Samamoodi saab hane karkassist keeta maitsva puljongi. Nii et hea elu peal kasvanud hane väärtustamiseks võiks ära kasutada kogu hane. 
Lisandiks sobib pakkuda magusamaid kastmeid. Ideaalselt sobivad lisandid, mis ühtaegu nii magusad kui hapud. Maitsekooslused on sarnased pardilihaga. Sobib hästi ka meie oma klassika ehk pohlamoos. 
Mõnusat jõuluaega!

20. detsember 2014

Ahjukana jõhvika ja pistaatsiatäidisega. Seltsiks Hasselbacki kartulid

Külluslik täidetud kana ja krõbedad Hasselbacki ahjukartulid on tõeline piduroog, mis kaunistab iga pühadelauda. Miks mitte vahelduseks seapraadidele valmistada üks luksuslik ahjukana, mis ühtaegu nii mahlane kui ka maitsev.


1 terve kana (ca 1,5 kg)
Peotäis peterselli
Oliiviõli
Soola ja pipart
Jõhvika- ja pistaatsiatäidis
70 g kuivatatud jõhvikaid, veidi peenemaks hakitud
50 g pistaatsiapähklieid, peenemaks hakitud (erinevaid pistaatsiapähkleid leiad näiteks www.germund.ee valikust)
1 sibul, hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna
200 g riivsaia või tahket riivitud saia
2 muna
Oliiviõli
Värsket hakitud peterselli
Täidse jaoks kuumuta pliidil pann keskmisel kuumusel ning hauta sellel õli sees hakitud sibulat ja küüslauku mõned minutid. Lisa jõhvikad ja pistaatsiapähklid ning hauta veel veidi. Jahuta veidi ning tõsta kaussi. Lisa riivsai, munad ja hakitud petersell ning sega läbi. Maitsesta soola ja pipraga.
Pese kana seest ja väljast ning kuivata hoolikalt majapidamispaberiga. Tõsta täidis kana sisse, vajadusel kinnita täidise ava hambatikuga ning seo kana koivad majapidamispaberiga kokku. Tõsta kana õliga määritud ahjuplaadile või ahjuvormi. Määri kana pealt õliga ning maitsesta soola ja pipraga. Küpseta 190 kraadi juures umbes 1 tund ja 20 minutit. Sõltuvalt kana suurusest võib aega ka kauem kuluda. Küpsust võid kontrollida torgates varras kana paksemasse ossa ja kui prae mahlad on puhtad, on kana läbi küpsenud. Lase kanal kümmekond minutit peale ahjust võtmist seista.  Serveeri koos hakitud värske peterselliga. Petersellilehti võid suruda ka kana rinnalihase ja naha vahele enne küpsetamist. selleks suru lihtsalt käega õhuvahe liha ja naha vahele ning torka sinna ürdid.
Serveeri koos Hasselbacki kartulitega, mille valmistamiseks pese suured ühesuurused kartulid hoolikalt harja või nuustikuga puhtaks. Aseta kartulid puulusikale või kulpi ning lõika terava noaga lusika või kulbi äärest ülejäävale kartulile võrdsete vahedega viilud nii, et kartuli alumine pool jääb läbi lõikamata. Pilti sellest, kuidas lõigata, võid vaadata SIIT. Määri kartulid õliga, puista peale soola ja pipart ning torka kartuli sisse mõned rosmariinioksad. Küpseta 180-200 kraadi juures umbes 45 minutit.

Retsept ilmus 2014. aasta Toit&Trend jõulunumbris.

15. detsember 2014

Seakülje rulaad fenkoli- ja ürditäidisega

Seakülg on suurepärane algmaterjal rulaadi valmistamiseks. Kuna tegemist on üsna rammusa lihatükiga, kus taisemad kihid vahelduvad rasvasemate kihtidega, siis küpseb rulaad mahlaseks ja maitsvaks. Fenkoli- ehk apteegitilliseemned koos värskete ürtidega annavad sealihale väga meeldiva maitse. Sellist rulaadi sobib pakkuda nii praena kui kasutada seda ka võileivakatteks. 


Ca 1 kg seakülge, ruudukujulist, vajadusel veidi õhemaks ja ühepaksusemaks lõigatuna
1 sl fenkoliseemneid
1 sl musta pipart
3 küüslauguküünt
Peotäis värsket tüümiani
Peotäis värsket peterselli
Oliiviõli
1 sidrun
Soola ja pipart



Rösti pannil fenkoliseemneid koos musta pipraga. Uhmerda peeneks. Lisa umbes 2 sl õli, soola ja pipart ning hakitud ürdid. Sega läbi ning määri lihale. Keera liha tihedalt rulli ning seo majapidamisnööriga ühtlaseks rulliks. Lase lihal marineeruda paar tundi kuni üleöö. Määri liharulli õli, soola ja pipraga. Küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures umbes 30 minutit. Võta liha ahjust välja ja piserda sidrunimahlaga. Tõsta ahju 180 kraadi juures ja küpseta umbes 2 tundi. Enne ahjust väljavõtmist tõsta temperatuur 220 kraadini ning lase nahal krõbedaks muutuda. Tõsta rulaad ahjust välja ning lase umbes 15 minutit rahuneda. Serveeri koos ahjujuurikatega või ka võileivakattena.

Retsept ilmus 2014, aasta novembrikuises ajakirjas Oma Maitse

11. detsember 2014

Jäine jõulukook jõhvikate ja pistaatsiapähklitega.

Esmalt, lubage tutvustada, siin on järjekordne esikaanestaar ehk jäine jõulumaitseline kook pistaatsiapähklite ja jõhvikatega, mis kaunistab ka aastalõpu Toit&Trend ajakirja esikaant.



Tegemist on juba tugevalt jõuluhõngulise ja samas lihtsa ning toimiva kooslusega. Erkrohelised pistaatsiapähklid ja punased jõhvikad annavad jäätisetäidisele kelmikalt rohe-punase ja jõuludesse sobiva välimuse. Piparkookidest valmistatud koogipõhi lisab veel magusvürtsist jõulumekki ning maitsev jõulumaius ongi valmis.
Jäätisekook jõuludeks on tegelikult väga vahva mõte ja miks mitte nautida piparkoogimaitselist jäätisetorti ühe piduliku söömaaja lõpetuseks. Jäätis ei pea ainult suvine privileeg olema!



300 g piparkooke
100 g võid, sulatatuna
1,5 dl kuivatatud jõhvikaid
0,5 dl suhkrustatud ingverit, peenemaks hakituna
1 dl ilma soolata pistaatsiapähkleid, veidi peenemaks hakituna (neid leiab näiteks Germund.ee valikust SIIT)
2 sl konjakit
400 ml head koorest valmistatud vanillijäätist

Purusta piparkoogid köögikombainis peeneks. Lisa sulatatud või ja sega küpsisepuruga läbi. Suru küpsise ja või segu küpsetuspaberiga kaetud vormi põhjale ja külgedele. Küpseta 180 kraadi juures umbes 10-15 minutit. Jahuta täielikult. Tõsta jäätis sügavkülmast välja ja lase veidi pehmemaks sulada. Sega ingver, pistaatsiapähklid, jõhvikad ja konjak jäätisega. Kalla või määri küpsisepõhjale. Külmuta paar tundi. Veidi aega enne serveerimist tõsta kook toatemperatuurile ja lõika kooki kuuma vette kastetud terava noaga. Serveerides võid koogile puistata pistaatsiapähkleid ja jõhvikaid peale.

Retsept ilmus 2014.aasta sügis-talvises ajakirja Toit&Trend. 

9. detsember 2014

Apelsini-rosmariinikook. Gluteenivaba ja jõululõhnaline

Arvan, et ma ei ole ainuke, kes kikitab koheselt kõrvu kui ühe magusa koogi nimetuses saavad kokku apelsin, rosmariin, mandlid ja polenta.Tundub ju juba pealiskaudsel süvenemisel täitsa paljulubav! Nii juhtus ka sel korral, kui silmasin Delicious ajakirjas sedasama apelsinikooki rosmariiniga. See kook oleks seal nagu minu jaoks olnudki - kodus oli täpselt 2 apelsini nagu retseptis vaja ning olin ka värsket rosmariini ning õnnelike kanade mune eelmisel päeval Kopra karjamõisast tellinud. Sisetunne, mis muud :)


See kook on natuke sarnane juba klassikuks saanud SELLE mandariinikoogiga. Mahlane ja mõnus. Sobib hästi kõigile neile, kes gluteenitondiga maadlevad või siis lihtsalt gluteeni oma sõbraks ei pea. Rosmariin annab koogile mõnusalt karuse maitse lisaks, apelsin lisab aga parajalt mõrkjust. Nii et üks heas maitsetasakaalus kook, mis sobib hästi ka jõululauale.



2 suuremat apelsini
6 muna
150 g polentat (maisimanna)
150 g mandlijahu (sobib ka kooritud ja röstitud mandel, mis on kohviveskis purustatud)
2 dl pruuni suhkrut
1 tl hakitud värsket rosmariini
Võid vormi määrimiseks
Siirup:
70 ml suhkrut
70 ml vett
3 sl Vana Tallinna likööri
1 tl hakitud värsket rosmariini
riivitud apelsinikoort

Pildil olev nutikas koogivorm on pärit Home Decorist ja tegemist on valge keraamilise põhjaga ning silikoonist seintega vormiga, milles saab nii küpsetada kui ka tarretatud torte teha

Siin on hästi näha, kuidas ääred saab lihtsalt koogi ümbert "ära koorida" ning keraamilise valge taldriku peal võib koogi kohe ka serveerida. 

Keeda apelsine umbes tund aega vees. Tõsta veest välja, jahuta, eemalda seemned ja püreesta. Vahusta munad suhkruga. Lisa polenta, mandlijahu ja hakitud rosmariin. Sega kõik vaikselt läbi. Määri lahtikäiv 24 cm läbimõõduga koogivorm võiga. Kuumuta ahi 180 kraadini ning küpseta kooki umbes tund aega ahjus, kuni see on kaunis kuldpruun. Jahuta, kuid ära veel vormist välja võta.
Katte jaoks mõõda 70 ml suhkur potti ja kalla peale umbes sama palju vett. Lase vaiksel tulel umbes viis minutit keeda, kuni suhkur on sulanud ja vedelik muutunud siirupiseks. Jahuta veidi. Lisa liköör ja hakitud rosmariin ning riivitud apelsinikoor. Kalla jahtunud koogile ning lase siirupil koogi sisse imbuda. Kui suurem osa siirupist on koogi sisse imbunud, tõsta kook vormist välja. 
Selline kook säilib mahlasena mitu päeva.

Koogi küpsetamisel kasutatud silikoonäärtega koogivormi kohta saab lisainfot lugeda SIIT.


8. detsember 2014

Kurkumitee kookospiimaga. Viiruste peletamiseks

Kurkumitee idee on algselt pärit Umami.ee perenaise Juta SELLE võrratu raamatu esitluselt, kus sai maitsta seda päikesekollast tervisejooki. Vahepeal unustasin selle kurkumiga joogi mõneks ajaks, aga tõenäoliselt puhtintuitiivselt meenus see jälle pimeda ja viirusterohke aja saabudes. Kuidagi peab ennast ju turgutama ning oma immuunsussüsteemi tugevdama. Kurkumitee või ka kurkumilassi on selle jaoks ideaalne võimalus. Maitsev ja ülikasulik. Eriti veel siis, kui head sõbrad on otse Vietnamist peotäie värsket kurkumijuurt kätte toonud. Kurkumijuurt leiab ka vahelduva eduga Biomarketist, muul ajal ajab asja hästi ära ka jahvatatud kuivatatud kurkum.


Mis imeloom see kurkum siis õieti on, et talle lausa imerohu võimeid omistatakse? Kurkumile (inglise keeles turmeric) omistatakse loendamatul hulgal tervist tugevdavaid omadusi. Kõige tuntum on ehk vähirakkude teket ja kasvu pärssiv ning ennetav toime. Teine vähemalt sama oluline omadus on kurkumi tugevalt põletikuvastane toime. Lisaks sellele on rahvameditsiinis kasutatud kurkumit ka psoriaasi ning akne raviks ning ka Alzheimeri tõve progresseerumine peaks kurkumi toel aeglustuma. Ja siis loomulikult veel kõik muud ilusad lubadused nagu kurkum kui antoksüdant ehk võitlus rakkude vananemisega ning ka looduslik valuvaigisti. Maksale mõjub kurkum puhastavalt aidates toksiliste ainetega paremini toime tulla. Seega kasulik rüübe ka peale pikaleveninud pidutsemist. Seedimist kiirendab ja soodustab ta ka, nii et ka kaalualandajate lemmikjoogiks võiks olla kurkumitee.
Lühidalt, kui teil veel apteegikapis üht kotikest sügavkollase pulbriga ei leidu, siis oleks tagumine aeg see sinna muretseda. Vähe on hädasid, mille vastu kurkum ei aitaks. Vaid halva iseloomu ja nõmedate naabrite puhul jääb kurkumi mõju natuke nõrgaks :)



Kurkumiteed nimetatakse ka kuldseks piimaks ning näiteks Indias on see kasutusel nii viiruste ennetamiseks kui ka haiguste raviks. Kukumiteed võiks juua viiruste perioodil ka profülaktikaks ja nii sobiks näiteks õhtul enne magamaminekut juua üks klaasitäis sooja kurkumiteed. Nii pidi öösel immuunsussüsteem ennast koguma ja hommikul olema täis valmidust kõikide varitsevate viirustega toime tulla.
Kurkumiteed võib teha veega, vee ja tavalise lehmapiima seguga või ka kookospiimaga. Viimane variant on just minu lemmik. Sobivad ka kõik taimsed piimad nt kaera- või mandlipiim. Kasutada võib siis nii värsket kurkumijuurt või ka kurkumipulbrit, mida saab paremini varustatud kauplustest ja loomulikult ka Umami.ee veebipoest.

Kurkmitee kookospiima ja jahvatatud kurkumiga (jagub 2-3-le)
400 ml kookospiima + 2 dl vett
1tl jahvatatud kurkumit
1 sl ingervisiirupit, agaavisiirupit või mett (mesi lisa hiljem, et kuumutades mee kasulikke omadusi mitte hävitada)
1 tl jahtavatud kaneeli
Maitse järgi peenelt riivitud ingverist välja pigistatud mahla.
Kes soovib teravamaid elamusi, võib näpuotsaga ka tšillihelbeid või cayenne´i pipart lisada.
Sega kõik koostisosad ning kuumuta vaiksel kuumusel, kuni jook on kuum. Keema ära lase. Lase mõned minutid tõmmata ja soovi korral võid läbi tiheda sõela kallata. Joo koheselt ja kuumalt.


Kurkumipiim värske kurkumiga (2-le)
Pöidlasuurune jupp värsket kurkumit, peenelt riivituna
Pöidlasuurune jupp värsket ingverit, peenelt riivutuna
1 kaneelikang
näpuotsaga musta pipart
Agaavisiirupit või mett maitse järgi
4 dl kookospiima või mandlipiima või tavalist piima
Veidi vett
Riivi ingver ja kurkum peenelt, tõsta potti ning lisa ka kaneelikang. Kalla peale vesi ning kuumuta. Ära keema lase ja lase kümmenkond minutit tõmmata. Kurna. Kuumuta teises kastrulis meelepärane piim. Lisa kurkumi- ja ingveritõmmis. Maitsesta mee või agaavisiirupiga ning soovi korral lisa ka veidi musta pipart. Joo soojalt.

3. detsember 2014

Langos ehk Ungari kartulileib

See retsept on pärit taaskord MTÜ Eesti Kartul kampaaniast, mis toob meid kättpidi taas meie igiammuse tuttava kartuli juurde tagasi. Miks kartulit süüa, võib lugeda SIIT ja millised müüdid kartuli kohta ei pea sugugi paika, võib lugeda SIIT.
Langos on aga Ungari päritolu ülimaitsev kartulipirukas, mis oma sünnimaal saadaval ka tänavatoiduna. Valmistuskäik ei ole midagi keerulist, samas kombinatsioon on ka meie kultuuriruumis igati tuttavlik ja seetõttu söövad neid pirukaid heal meelel ka lapsed. Vähemalt tõestasid seda meie pere lapsed, kes suure kauplemise peale olid nõus vähemalt toidu pildistamise ajaks korra on näpud nendega kartulileivakestest eemale hoidma. Traditsiooniliselt pakutakse neid kartulileivakesi hapukoor ja riivitud juustuga, aga lisandite osas võib olla ka ise loov ja miks mitte kombineerida neid soolalõhe või singiga nagu ka värskete köögiviljade või muu meelepärasega.


250 g jahusemaid kartuleid, koorituna
125 ml sooja piima
1 pakk kuivpärmi (11 g)
0,5 sl suhkrut
näpuotsaga soola
225 g jahu
praadimiseks õli
serveerimiseks hapukoort ja riivitud juustu



Keeda kartulid pehmeks ja kurna. Tambi puruks ja jahuta. Sega soe piim, sool ja suhkur ning lisa jahuga segatud pärm. Sega juurde puruks tambitud kartulid. Sõtku tainast jahusel pinnal, kuni sellest moodustub ühtlane mass, mis lööb kausi ja käte küljest lahti. Lase soojas kohas rätiga kaetult kerkida, kuni taina mass on kahekordistunud. Mulju kerkinud tainast õrnalt osa õhku välja ning jaga umbes kümneks ühesuuruseks palliks. Töötle pallid jahusel pinnal tainarulliga lapikuteks pätsideks, mille paksus jääb u 1,5 cm. Jäta veel kümmekonnaks minutiks kerkima. Kuumuta suuremas pannis ca 2 cm kiht õli. Prae pannil 3‒4 kaupa langos’eid mõlemalt poolt paar minutit, kuni nad on küpsenud ja kuldpruunid. Tõsta majapidamispaberile nõrguma. Serveeri soojalt juustu ja hapukoorega.

Retsept sündis koostöös MTÜ Eesti Kartul kartulikampaaniaga

28. november 2014

Vokkimise võlu. Lihtsad ja kiired argiõhtu vokiroad. Praetud riis munaga. Praetud nuudlid kanaga. Ingveriga porgand

Pean kohe alguses tunnistama, et vokkimine on meie kodus üsna sagedane toiduvalmistamisviis. See on mugav, kiire ja tervislik variant kuidas valmistada maitsev roog. Reeglina maitsevad vokiroad ka pirtsakatele lastele ja vahel õnnestub vokituna ka tavamenüüs mittesoosingus olevaid toiduained ka vaikselt laste taldrikule sokutada. Kiirelt pannilt läbi käinud köögivilja-, riisi- või nuudliroog on samas selline toit, mille puhul võib lähtuda lihtsalt kodus käepärastest toiduainetest ehk siis olla lihtsalt loominguline. Üks niinimetatud külmkapikoristamise toit.


Vokkimise puhul on kaks olulist eeldust - hea pann ja kõrge kuumus. Spetsiaalne vokkpann võimaldab mängida erinevate temperatuuridega - vokkpanni põhjas väheses õlis on hästi kuum temperatuur ja seal toimub kiire küpsemine. Vokkpanni külgedel on samas temperatuur madalam ja seal on võimalik toitu soojas hoida samal ajal kui muud koostisained panni põhjas küpsevad. Külgedel on kuumus väiksem, seega ei jahtu koostisosad ära ja samas ei lähe ka kõrbema. Kõrgel kuumusel korraks pannilt läbikäinud köögiviljad või ka krõbeda kooriku saanud kala või liha, maitseb uskumatult hästi. Õige vokkimine peaks andma toidule ka kergelt suitsuse maitse ja seda just väga kõrge temperatuurini kuumutatud õli toel.

Kõrgel kuumusel kuuma õli sees ja ikka särisedes. 

Tõeline sõber kõikidele,kes vokkimist armastavad on korralik vokkpann


Muna on paljude riisi- ja nuudliroogade komponent
Esmalt muna kuumale pannile kuuma õli sisse ja siis helveseks. Ja siis kõik muud koostisosad lisaks

Paraku on kõrge temperatuuri ja suitseva õli saavutamine meie koduköökides vahel päris keeruline, sest sageli hakkab suitsuandur kisama. Veidike sinist suitsu käib ka tihti selle protsessi juurde. Keegi ei vaidle vist vastu, et parim on vokkida eeskätt elaval tulel ja värskes õhus. Sellele järgneb kohe gaasipliit, eriti need gaasipliidid, millel on vokkpanni jaoks spetsiaalne leegijagaja. Vokkimisel peaks kuumus olema nii põhja all kui ka veidi külgedel. Minu jaoks saabus vokkimise õnnis aeg koos kahe uuendusega - esmalt Electroluxi induktsioonplaat, mis võimaldab hästi kiirelt kõrget temperatuuri tekitada. Samas on pliidil võimsust just parasjagu niipalju, et uusi jahedaid komponente pannile lisades ei jahuta need panni maha, Eelnevalt, tavalisel elektripliidiplaadil kippus ikka juhtuma nii, et kuumus oli küll maksimumi peal, kuid samas võis ühel hetkel ikkagi avastada, et pannis on tekkinud praadimise asemel keemine ja soovitud krõbeda kooriku asemel on tulemuseks hautatud toit.
Teine suur eeldus vokkimiseks on loomulikult korralik vokkpann. Koolkondi on erinevaid ja vokkpanne leiab seinast seina. Olen ise mitme erineva vokkpanniga proovinud toitu valmistada ja hetkel julgen küll kinnitada, et raske malmist SEE Le Creuset vokkpann on üks parimaid variante ja aitab suurepärast tulemust saavutada. Kõnealune vokkpann on just hästi sobiv lameda pliidiplaadi jaoks ehk siis ta ei ole liiga kausjas. Kokkupuutepind pliidi ja vokkpanni põhja vahel on täpselt paras. Le Creuset malmist vokkpanni puhul tuleb ainult silmas pidada, et malm soojeneb aeglasemalt ja samamoodi ka jahtub aeglasemalt. Seega on vokkimiseks vajaliku temperatuuri saavutamiseks vaja veidi rohkem oodata kui teiste pannidega ning samamoodi tuleb arvestada, et toit järelküpseb pannil ka peale seda, kui kuumus alt ära keerata.
 Vokkimise juures on mõned lihtsad reeglid, mida oleks tark enne vokkima asumist teada:
- valmista kõik toiduks vajaminevad toorained ette. Koorimised ja hakkimised tuleks kõik enne ära teha. Kastmed tuleks eelnevalt valmis segada ja soovitav oleks ka toorained välja mõõta. Tooraine tükeldamisel jälgi, et tükid oleksid ühesuurused. Kiirelt kuumutades on see oht, et suuremad tükid jäävad tooreks või siis väikesed tükid küpsevad üle. Vokkimine võtab tavaliselt aega loetud minutid ja sel ajal ei jõua enam midagi ette valmistada, vaid tuleb lihtsalt komponente õiges järjekorras lisada
- kui retseptis kasutatakse kastme paksendamiseks tärklist, siis sega see kindlasti külmade toiduainetega. Tavaliselt tuleb tärklis lisada vedelike sisse ja kindlasti sega tärklisega kaste enne kuumutama asumist veel korra läbi. Tärklis vajub vedeliku põhja ja ilma segamata või otse kuumadele toiduainetele lisades tõmbab tärklis tükiliseks.
- kasuta kõrget kuumust taluvaid õlisid.Need on maapähkli, päevalille või ka maisiõli. Kindlasti ära kasuta vokkimiseks näiteks head extra virgin oliiviõli. Jäta see salatite jaoks. Esmalt oleks see tooraine raiskamine ja teisalt ei kannata mitmed õlid kuumutamist ning neis tekivad kantserogeensed ained.
- õli kuumutamisel lase sel panni kallutades igale poole valguda. Õliga ei tasu liialdada, pigem lisa vajadusel õli vokkimise ajal juurde, kui tundub, et seda on siiski liiga vähe
- need koostisained, mis võivad ära kõrbeda - pähklid, sibulad, küüslauk, ingver, vürtsid - on soovitav enne eraldi ära vokkida. Kuumuta kiirelt läbi ja tõsta kõrvale ning lisa alles lõppfaasis vokiroale. Kõrvetamine on vokkimisel suur oht, kuna tegemist on kõrgete temperatuuridega, Seega, kogu tähelepanu pannile!
- köögiviljad lisa vokkpannile osade kaupa sõltuvalt sellest, kui kiiresti nad küpsevad. Porgand, paprika, brokkoli, juurikad jm vajavad veidi rohkem aega. Spinat, pak choi, , Hiina kapsas, idud ja muud õrnemad köögiviljad vajavad pannil olemiseks väga vähe aega ja need tasub lisada alles täiesti lõpus. Vokitud köögiviljad peavad olema krõmpsud ja meie mõistes pooltoored, mitte täiesti läbi haudunud.
- kastet lisades võid esmalt pannil olevad koostisained külgedele lükata. Keskele, kus kuumus kõige suurem, lisa kaste ja lase keema tõusta. Siis sega kõik läbi. Aurutada saad vokirooga nii, et lisad veidi vedelikku ja tõstad pannile kaane peale. . Sellisel moel vokkpannil toitu hautades alanda ka kuumust.



Kui nüüd kõik vokkimise põhitõed selgeks tehtud, võib asuda toiduvalmistamise juurde. Hea uudis on veel see, et kõnealuse vokkpanni võib soovi korral endale soetada lausa 30%-lise soodushinnaga, selleks tuleb sisestada HomeDecor veebipoest tellides voucheri koodiks "lecreuset". Ja võib-olla on just nüüd õige hetk jõuluvanale kiri kirjutada vihjega Le Creuset vokkpannile. See on raudselt selline köögiabiline, mis teenib sind kogu järgneva elu. Kvaliteedis järeleandmisi ei ole tehtud.

Lihtne praetud riis munaga
See roog on meie pere klassik. Sobib hästi näiteks siis, kui eelmisest toidukorrast on keedetud riisi järele jäänud. Samas keedan siiski vahel ekstra riisi just selle toidu jaoks, sest lapsed küsivad praetud riisi. Toiduvalmistajale on boonuseks see, et praetud riis valmib väga kiirelt ja väga vähese pingutusega. Tõeline argiõhtu mugavusroog. Lisandeid võib siin ka üsna vaba käega vahetada ja kombineerida. Hakkliha või kiirelt pannilt läbi käinud kanafilee nagu ka krevetid sobituvad siia kombinatsiooni suurepäraselt. Köögiviljadest rääkimata.


Ken Hom, kes on väga palju imehäid ja toimivaid retseptiraamatuid peamiselt Hiina toitudest välja andnud, soovitab riisi esmalt keeta ja siis vähemalt kaheks tunniks kuni üleöö küpsetuspaberiga kaetud pinnale laiali laotada. Siis riis kuivab ja tulemus jääb sõmeram. Tunnistan ausalt - selle protseduurini jõuan harva, tavaliselt haaran lihtsalt keedetud riisi. Veidi kuivem jääb riis ka siis, kui ta on üleöö külmkapis seisnud.
4 dl keedetud basmati riisi
2 suuremat muna, lahtiklopituna
2 tl seesamiõli
2 sl maapähkliõli
300 g sea delikatesshakkliha
pöidlasuurune jupp ingverit, hakituna (võid asendada 1 tl Gourmet Gardeni ingveriga)
2-3 küüslauguküünt, hakituna (võid asendada 2 tl Gourmet Gardeni ingveriga)
1,5 tl sojakastet
peotäis hakitud rohelist sibulat
soola ja pipart
Idusid
röstitud maapähkleid serveerimiseks
Keeda riis a dente (hea oleks riisi eelnevalt hoida üleöö külmkapis või siis eelpool kirjeldatud viisil paar tundi kuivatada). Sega omavahel munad, seesamiõli ja veidi soola.
Kuumuta vokkpannil maapähkliõli korralikult kuumaks ja lisa hakkliha. Hakkliha oleks hea tõsta vähemalt tund enne toiduvalmistamist toasooja. Voki pidevalt segades kõrgel kuumusel, kuni hakkliha muudab värvi. Lisa ingver, küüslauk ja osa rohelisest sibulast ning voki, kuni liha on läbi küpsenud. Maitsesta pipra ja sojakastmega. Sega kõik läbi ja voki veel veidi aega. Lisa riis ning voki kogu mass koos riisiga läbi. Lükka riisi voki põhjast veidi äärtele ja lisa juurde voki põhjale lahtiklopitud muna. Sega läbi, keera kuumus ära ning kata vokkpann kaanega. Jäta umbes minutiks seisma, kuni muna on kalgendunud. Sega hüübinud munamass riisiga läbi. Lisa idud ja sega veel korra läbi. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Serveeri kohe, serveerides lisa veel rohelist sibulat ja röstitud pähkleid.

Nuudlid kanafileega
Ei pea vist pikemalt seletama, et nuudlid kanafileega on üks erakordselt universaalne toit, kui tahta kiirelt ja kerge vaevaga valmistada rooga, mis maitseks kõigile pereliikmetele. Reeglina ei hakka selle koosluse peale keegi pirtsutama. Tegemist on Tai köögi vist tuntuima staari ehk pad thai teemalise töötlusega, millest on liikumas sadu ja sadu erinevaid variante.



Mina kasutan tihti sellist versiooni, mis toodud siin.
Kaste:
2 sl kalakastet
2 sl laimimahla
2 sl pruuni suhkrut
1 sl tšillikastet (võid kasutada Gourmet Gardeni tšillipastat)
Nuudliroog:
300 g munanuudleid. Keedetud vastavalt pakendi juhendile ja nõrutatud
2 sl maapähkliõli
300 g kanafileed, tükeldatuna
2-3 šalottsibulat, peeneks hakituna
pöidlasuurune jupp ingverit, hakituna (võid kasutada Gourmet Gardeni ingveripastat)
1 punane ja 1 roheline tšillipar, hakituna (kui valmistad lastele, võid need välja jätta)
2 muna
hakitud rohelist sibulat
värsket koriandrit (või Gourmet Gardeni tšillipastat)
Sega kastmeaineid ja jätka segamist seni, kuni suhkrud on lahustunud. Kuumuta pliidil vokkpann ja siis vokkpannil õli kõrgel kuumusel. Prae kiirelt ning pidevalt segades sibulat,ingverit ja tšillit  umbes minuti jooksul.


Lisa tükeldatud kanafilee ja prae kanafilee läbi mõne minuti jooksul. Tee vokkpanni keskele ruumi ja löö sinna munad. Lase munadel korraks küpseda ja sega siis läbi, et tekiks munapudru taoline mass.



Sega kõik läbi, lisa nuudlid ning vala peale ka kaste. Sega läbi ja prae umbes 1-2 minutit. Vajadusel lisa veidi õli. Maitsesta ja vajadusel lisa veel kas soola või kalakastet, suhkrut või laimimahla, et maitsed paika läheksid. Serveeri kohe ja raputa peale värsket koriandrit.

Ingveri ja küüslauguga vokitud porgandid
See roog on võluv oma lihtsuses ja samas veatus maitsekoosluses. Porgandi maitse, mis muutub kuumutades magusaks, sobitub imehästi koriandri, küüslaugu ja ingveri veidi karmimate ja isikupäraste nootidega. Taaskord üks roog, mille valmistamiseks vaeva ei pea liiga palju nägema, samas on tulemus igati maitsev. Valmistamisaega tuleb lugeda vaid minutitega.



400 g porgandeid, diagonaalselt tükeldatuna
1 sl maapähkliõli
3 küüslauguküünt, hakituna (võid kasutada Gourmet Gardeni küüslaugupastat)
pöidlasuurune jupp ingverit, hakituna (võid kasutada Gourmet Gardeni ingveripastat)
peotäis värsket hakitud koriandrit
peotäis värsket hakitud rohelist sibulat
soola ja pipart



Viiluta porgandid diagonaalselt õhukesteks viiludeks. Kuumuta vokkpannil maapähkliõli kõrgel kuumusel. Kalla pannile küüslauk ja ingver ning voki kiirelt läbi. Selleks kulub vaid mõnikümmend sekundit. Lisa porgandid ja voki paar minutit. Lisa paar supilusikatäit vett ning voki veel paar minutit, kuni porgandid on poolpehmed. Sega juurde koriander, roheline sibul ning maitsesta soola ja (valge) pipraga.



18. november 2014

Kanaterriin viigimarjade ja marineeritud kurgiga

Terriin on algselt Prantsuse köögist pärit roog, mis võluv oma küllusliku maitse poolest. Terriini puhul on hästi tore see, et ta annab hulganiselt erinevaid võimalusi maitsetega mängimiseks ning uute koosluste leidmiseks. Üheks ajatuks lemmikuks on kujunenud kanamaksaga terriin, mille retsepti leiab SIIT. Seekord sai aga katsetatud kanalihast terriiniga, kus tekstuuri ja maitset lisaks andmas viigimarjad ja marineeritud kurk. Kooslus sai hästi mõnus ja seekord ka oluliselt vähem rammus, kui tavapärane terriin.

Selleks, et terriin lõigatavaks muutuks, tuleb nii terriinitainast korralikult vormi suruda ja peale küpsetamist teda ka raskuse all vähemalt üks ööpäev hoida. Koheselt terriini kallale asudes on oht, et ta laguneb tükkideks

Terriini valmistamine on aeganõudev ettevõtmine. Hea oleks teha nii, et kõigepealt sega terriinitainas kokku, siis lase ööpäev maitsestuda. Küpseta valmis ja siis lase jälle ööpäev taheneda. Aktiivset tegutsemisaega küll väga palju ei kulu, aga rahulik maitsestumine ja aja kasutamine ühe retsepti komponendina, aitab maitsvale lõpptulemusele kindlasti kaasa. Kuna terriin sobib imehästi ka pidulauale sättida, siis ei tohiks ka ajast kahju olla, mida ühele korralikule piduroale panustada.

See imearmas punane terriinivorm on Home Decori valikust ja Emile Henry kaubamärki kandev. Vahva idee oleks jõulukingiks üks armas punane terriinivorm kinkida. Ja mitte ainult vorm, vaid vorm koos seal sees oleva terriiniga. 


100 g kuivatatud viigimarju, hakituna
1 dl konjakit
300 broileri delikatesshakkliha
300 g sea delikatesshakkliha
1 broilerifilee, tükeldatud
200 g pancettat või muud hästi õhukeseks lõigatud toorsuitsusinki või -peekonit
1 sibul, hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna või 1 tl Gourmet Gardeni küüslauku
2 sl Dijoni sinepit
2 tl soola
mõned oksad värsket hakitud tüümiani või 1 tl Gourmet Gardeni tüümianipastat
1/2 tl jahvatatud vürtsi
1/2 tl jahvatatud nelki
paar lehte loorberit, hästi peeneks pudistatud
2 muna
50 g hästi peeneks hakitud marineeritud kurke
2 sl kurgi marineerimisvedelikku
värskelt jahvatatud musta pipart


Esmalt alusta sellest, et kuumuta hakitud viigimarju konjaki sees kuni keemiseni. Tõsta pliidilt ja lase jahtuda. Tõsta suuremasse kaussi hakklihad, tükeldatud kanafilee, hakitud sibul, küüslauk, sool, tüümian, vürts, nelk,loorberileht ja must pipar. Lisa munad, hakitud marineeritud kurk, kurgi marineerimisvedelik, viigimarjad koos konjakiga ja sega kõik hästi korralikult läbi. Vooderda terriini- või keeksivorm pancettaga nii, et osaliselt jääb pancetta üle ääre rippuma. Suru terriinitainas vormi. Suru mass korralikult tihedaks, et vorm hiljem lõigates laiali ei laguneks. Tõsta pancetta terriinitainale peale. Kui sul on olemas kaanega terriinivorm, tõsta kaas vormile peale. Kui sul on aga keeksivorm, siis lõika esmalt küpsetuspaberist kaas vormile ning selle peale voldi fooliumist kaas, et terriin oleks korralikult kaetud. Kui sul on auruahi, lülita auruahjul keskmise auru režiim sisse. See annab küpsemise ajal piisavalt niiskust ning ühtlast kuumuse jaotust ahjus. Kui auruahi puudub, tõsta terriin suuremasse vormi, mille sisse kalla vesi mis peaks ulatuma umbes poole terriinivormi kõrguseni. Mina kasutasin Electroluxi auruahju keskmist aurutusfunktsiooni, mis peaks andma sama efekti nagu vesivannis küpsetamine.
Küpseta 180 kraadi juures umbes 1,5 tundi. Tõsta vorm ahjust välja ja proovi ettevaatlikult vormist tekkinud vedelik välja kallata. Kata terriin taas fooliumiga ning tõsta mingi sobiva suurusega raskus vajutuseks peale. Jäta vorm vajutuse alla seisma, jahuta esmalt toatemperatuurini ja tõsta hiljem jahedasse kohta. Jahedas võiks vorm seista kuni järgmise päevani. Kalluta terriin vormist välja ja lõika parajad tükid.

Siin on aga ka minu üks lemmikuid ehk terriin kanamaksaga ja peekoniga vooderdatuna, mille retsepti leiad SIIT 

Serveeri terriini kas iseseisva roana koos röstitud saiaga ja meelepäraste lisanditega või valmista suupisteleibu, salateid või muud.

15. november 2014

Mahlane kartulikeeks singi ja juustuga

Esmalt tuleks alustada sellest, et mul õnnestus osaleda vahvas projektis, milles peategelaseks meie rahvusmugul kartul. Selle algatuse taga on kartulikasvatajate ühing Eesti Kartul ja projekti eesmärgiks on meie armas rahvusmugul jälle au sisse tõsta ning kummutada mõned müüdid ja negatiivsed uskumused, mida kartulile teenimatult omistatakse. Miks võiks ja peaks kartulit sööma, võib lugeda SIIT. Tehes kartuliretsepte, veendusin korduvalt, kuivõrd laiaulatusliku kasutusalaga on meie vana hea kartul ja kuivõrd palju vahvaid toite on võimalik kartulit kasutades valmistada.


See kartuliga singi-juustukeeksi puhul on tegemist pidulaua potentsiaalse staariga. Tummine keeks on kui omaette söögikord, sest siin saavad kokku nii kartul, liha, juust kui ka teravili. Teisisõnu on ühes toidus koos praktiliselt kõik, mida ühe rikkaliku söögikorra jaoks tarvis.
5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
soola,pipart
150 g võid
1,5 dl piima
3 muna
150 gr riivitud juustu
200 gr sinki
2-3 keedetud kartulit, kahvliseljaga puruks surutuna
Punet või muud meelepärast ürti, hakituna



Esmalt klopi lahti munad. Lisa sulatatud või ja piim. Sega küpsetuspulber jahuga. Lisa nii jahu, juust, kartulid ja sink. Maitsesta tainas soola ja pipra ning punega või muu meelepärase ürdiga. Kalla tainas võiga määritud keeksivormi ja küpseta 180-200 kraadi juures 40-50 minutit, kuni keeks on läbiküpsenud.

Vaata lisaks kartuliretsepte SIIT.


11. november 2014

Veisepõse confit karamelliste köögiviljadega

November on see kuu, kus võib mõneks ajaks ära unustada krõmpsud ja värsked salatid ning ausse tõsta toekad tummised lihatoidud. Nahavahe vajab soojendamist, et pikale talvele vastu pidada. Pikalt haudunud lihatoidud sobivad hilissügisesse hästi. Lihatoitudele sai pühendatud ka novembrikuises Oma Maitses ilmunud rubriik, kust see siinolev imemaitsev retsept pärit.


Hullutavalt külluslik ja imeliselt pehmeks haudunud liha võlub küll iga lihasõbra südame. Veisepõsk on teenimatult alahinnatud lihatükk ja seda tasub otsida turgudelt. Veiselihamüüjatelt tasub küsida, tihti ei taipa nad seda letil pakkuda, aga küsimise peale peaks veisepõske ikka saama. Tegemist on üsna lihaselise tükiga, mis muutub aga pikalt hautades uskumatult maitsvaks ja pehmeks. Eriti maitsev jääb veisepõsk confit´na valmistades ehk õli või rasvaine sees hautades.
2 veisepõske
50 ml sojakastet
50 ml pruuni suhkrut
1/2 tl Five Spice Powder´it (viie Aasia vürtsi segu: fenkol, tähtainiis, nelk, kaneel ja Sichuani pipar. Saadaval näiteks Piprapoes ja Umami.ee lehel)
3-4 küüslauguküünt peeneks hakituna
mõned terved nelgiterad
õli


Sega marinaadi koostisained ehk sojakaste, suhkur, vürtsid ja küüslauk kokku. Pane veisepõsed marinaadi sisse, aseta kas kaussi või kilekotti ning jäta soovitavalt 2-3 päevaks marineeruma. Hädapärast aitab ka üleöö variant. Marinaadist võetud põsed tõsta haudepotti ning kalla peale nii palju õli, et liha oleks kaetud. Aseta ahjupott ca 80 kraadi juurde hauduma. Kokku võib selleks kuluda 10-11 tundi. Kui tahad kiiremat tulemust, siis küpseta põske ca 100 kraadi juures ja arvesta selleks 4-6 tundi.
Karamelliseeritud köögiviljade jaoks lõika üks suurem bataat ja pastinaak kuubikuteks. Kuumuta pannil veidi confit´juurest näpatud maitsetest läbiimbunud õli ja prae selles veidi aega köögivilju. Lisa 2 tl pruuni suhkrut, mõned hakitud küüslauguküüned ning veidi rosmariini. Prae, kuni suhkur hakkab karamellistuma. Siis lisa pannile veel veidi sojakastet ning viimistle köögiviljad veel veidikese balsamico-kreemiga.

Retsept ilmus 2014.aasta novembrikuises ajakirjas Oma Maitse.



6. november 2014

Porgandikeeks tatrajahu, Kreeka pähklite ja valge šokolaadiga

See retsept on pärit oktoobrikuisest ajakirjast Oma Maitse, kus tähelepanu alla sai võetud erinevad jahud ja lahti kirjutatud ka see, miks võiks ja peaks rafineeritud nisujahu kogust oma igapäevatoidus vähendama. See tatrajahuga keeks sobitub hästi kirjeldatud ideoloogiasse on märkimisväärselt tervislikum kui nisujahuga valmistatud variant.


Maitsev, pähkline ja mahlane keeks, mis sobib hästi ka neile, kes gluteenitalumatusega maadlevad. Porgand annab keeksile mahlase olemise ja tatra pähkline maitse sobitub porgandi maheda mahlasuse ning Kreeka pähkliga imehästi. Krooniks võib keeksile peale sättida rikkaliku valge šokolaadi ja toorjuustumütsi.
200 g porgandit, koorituna ja peenelt riivituna
150 g võid
2 dl suhkrut (eelista rafineerimata pruuni suhkrut)
3 muna
3 dl tatrajahu (eelista toortatrast valmistatud jahu, mida leiad loodus- ja ökopoodidest)
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
100 g Kreeka pähkleid, hakituna
Riivitud sidrunikoort
Glasuur:
100 g valget šokolaadi
100 g toorjuustu, toasoojana
Kreeka pähkleid kaunistamiseks


Sulata või. Eralda munakollased  ja –valged. Sega munakollased suhkruga ühtlaseks ja lisa siis sulatatud või ning riivitud porgand. Lisa riivitud sidrunikoor. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja sool ning lisa need või-munakollase massile. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja sega taina hulka. Kalla tainas võiga määritud keeksivormi ning küpseta 180 kraadi juures umbes 35-40 minutit. Küpsust kontrolli tikuga. Võta keeks välja ja jahuta (soovitavalt restil). Glasuuri jaoks sulata vesivannil hakitud valge šokolaad ja lisa siis toorjuust. Sega läbi ning laota keeksile. Kaunista tervete Kreeka pähklitega.

Retsept ilmus 2014.aasta oktoobrikuises ajakirjas Oma Maitse.

3. november 2014

Raamatuloosi tulemused ja üks lihtne ja tervislik energiatrühvel uuest raamatust

Eelmisel nädalal välja hõigatud minu uue raamatu Argiõhtute kokaraamatu väljaloosimise tulemused on selgunud. Tänan väga kõiki, kes viitsisid ja raatsisid oma või oma pere argiõhtu toidulaua päästjatoidud kirja panna. Oli väga huvitav lugemine - mõned toidud klappisid hästi nii meie pere kui ka raamatu toitudega, teisalt oli ka päris palju üllatajaid. Rõõm oli ka sellest, et vastajaid oli nii rohkelt. 67-st vastanust lasin juhusliku numbrivalikuga välja valida kaks raamatuvõitjat ning nendeks osutusid numbrid 29 ja 46 ehk leoola, kelle argiõhtu toiduks on omlett või värske salat lihaga või siis mõni pastaroog. Teine võitja on Kaie, kelle argiõhtu päästab kas mõni pasta, salat sooja lisandiga, talvisel ajal aga läätsesupp või Tom Kha supp. Palju õnne võitjatele! Palun saatke mulle tuulimathisen@hotmail.com info selle kohta, kuhu saaksin raamatu postitada. SmartPosti puhul siis kindlasti ka telefoninumber.
Ühe mõnusa retsepti sellestsamast raamatust tahaks ka teiega jagada. Meie peres on energiatrühvlitest juba ei-tea-mitmendat-korda kordamisele minev maius saanud. Põhjuseks on valmistamise lihtsus ja samas see, et maius valmib väga tervislikest koostisosadest, mistõttu maiustamine ei olegi enam niiväga patt.


Sellised trühvlid on mõnusaks ampsuks ka siis, kui peale tööd õhtul koju tulla ja kiiresti esimese nälja kustamiseks midagi põske panna. Samamoodi sobivad nad lastele, kes toidu valmimise ajal sooviksid midagi näksata. Koostisosade puhul võib kõiki nimetada maitsvateks tervisesõpradeks. Erinevalt suhkruga valmistatud maiustest, ei ole sellistel rühvlitel veresuhkrule jo-jo efekti põhjustavat mõju. Dattel on küll magus, aga samas käitub meie veresuhkruga palju delikaatsemalt, tahhiini või maapähklivõi ning šokolaad on ka toitainerikkad ja maitsvad lisandid. 
Trühvlid sobivad hästi ka külakostiks viimiseks või niisama armsatele inimestele kinkida.  


200 g pehmeid datleid
3-4 sl tahhiinit või maapähklivõid
2 sl kakaod
Soovi korral paar supilusikatäit kookoshelbeid
200 g tumedat šokolaadi
Purusta datlid köögikombainis või haki terava noaga hästi peeneks. Sega datlid tahhiini või maapähklivõiga, lisa kakao ja soovi korral ka kookoshelbeid. Vormi ühtlaseks massiks ning veerata näppude vahel Kreeka pähkli suurusteks pallideks. Võid soovi korral neid veeretada kookoshelvestes või ka kakaos. Hästi maitsev jääb tumeda šokolaadiga glasuuritud variant. Selleks sulata vesivannil tükeldatud tume šokolaad. Aseta trühvlid sulanud šokolaadi sisse ja tõsta küpsetuspaberile hanguma. Võid trühvleid kaunistada hakitud pähklite, kuivatatud puuviljade või maitsetaimede või muu meelepärasega.

31. oktoober 2014

Spagetid kooreses kastmes ja mooniseemnetega

Reisimisel on oma kulinaarne võlu. Ärakäimise ja uute emotsioonide efekt niikuinii, aga minule ei ole veel seni õnnestunud teha ühtki reisi ilma kulinaarsete avastusteta. Kaugus ja eksootika ei olegi niivõrd olulised kuivõrd avatud meel ja soov uusi maitseid kogeda. Tuleb tunnistada, et mõnedki reisisihtkohad oleme paika pannud ühe olulise faktorina ka selle koha kööki arvestades.
Erandiks avastuste koha pealt ei olnud ka oktoobri alguses teoks saanud veinireis Itaalia põhjaosas. See on küll piirkond, kus olen mitmeid kordi ka enne käinud, kuid Itaalia köök oma rikkalikkuses ja vahelduslikkuses on alati midagi põnevat pakkunud. Seekordseks kõige vahvamaks avastuseks olid spagetid (või linguine ehk veidi lapik pikk peenike pasta) koores kastmes singi ja mooniseemnetega.



Kui sink ja koorekaste on pastade puhul üks levinumaid kombinatsoone, siis mooniseemnelisand tõstis küll hetkeks kulmud kõrgele. Pole isegi kuulnud sellisest lisandist.



Pasta ise on aga imelihtne.
250 g värsket linguini pastat või spagette
150 g prociuttot, peekonit või toorsuitsusinki, hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna
2 dl 35% koort
2 sl mooniseemneid
soola ja pipart
Pane pastavesi koos soolaga keema. Samal ajal valmista kaste.Kuumuta pannil keskmisel kuumusel peekonit, kuni rasv hakkab eralduma. Lisa sinna hakitud küüslauk ja kuumuta läbi. Järgmisena lisa koor ning mooniseemned. Sega läbi ja maitsesta.
Kurna pasta ja jätta veidi pastakeeduvett alles. Sega pasta kastmega, vajadusel reguleeri pasta paksust lisades pastakeeduvett. Serveeri kohe.

Originaalis nägi see reisilt kaasa toodud idee allikaks olev pasta välja selline.


28. oktoober 2014

Argiõhtu toitudest ja uuest raamatust. Natuke loosimist ka

Taaskord on see päev, kus saan alustada toreda sõnumiga. Nimelt sain täna esimest korda oma käega katsuda uut kokaraamatut, mille kirjutamise ja pildistamisega tegelesin peamiselt möödunud suvel ning kus teemaks argiõhtute toidud. Hästi tore on ka see, et juba täna oli kõnealune raamat leidnud koha Rahva Raamatu kokaraamatute TOP-is ja seda koguni kolmandal kohal. Tundub, et argiõhtu toitude teema puudutab paljusid.



Eks ole see vist tavaline, et õhtul töölt tulles ja peale kohustuslikke poe, lasteaia, trennide ja muid ringe koju jõudes tahab nälg silmanägemise ära võtta. Ainuke mõte on kiirelt midagi hamba alla saada. Samas ei pea seda olukorda alati lahendama poest termokarbis kaasahaaratud kiirtoit või purgisupp.
Allpool mõned pildid toitudest, mille retsepid leiab raamatust.

Grillitud halloumi ubade, tomatite ja kapparitega

Kanafilee cordon bleu ehk kanafilee ürdivõi, peekoni ja juustuga

Kilu, kartuli ja uputatud munaga soe salat
Veiselihalõigud oliivide ja tomatiga
Suvikõrvitsapirukad juustu ja oliividega
Laimimaitseline toorjuustukook kondenspiimaga
Siia raamatusse püüdsin koondada aastate jooksul lemmikuks saanud lihtsad lemmiretseptid, mis aitavad leida lahenduse argõhtu toidumurele. Retseptid on valdavalt lihtsad ja jõukohased ka algajale kodukokale. Ajalimiit on kõikidel toitudel selline, et valmis peaksid kõik road saama vähem kui tunni ajaga. Ka koostisosade valik on selline, et ei ole eeldatud pikka ja põhjalikku otsimisretke haruldaste koostisosade leidmiseks.
Palju on neid retsepte, mis sobivad hästi ka lastele. Oma kolme lapse peal olen paljusid toite katsetanud ja leidnud mitmeid hästitoimivaid koosluseid, mis ka toiduga pirtsutavatele lastele väga hästi maitsevad.
Raamatus jagan ka nippe, kuidas võiks eelnevatel päevadel õhtust toiduvalmistamist veidi ette valmistada ja kiiremaks muuta. Samamoodi toon välja strateegiliste varude nimekirja, mille olemasolu puhul saab üsna kiirelt maitsva toidu kombineerida ilma, et peaks iga päev poodi külastama.
Raamat ise on jagatud peatükkideks, milleks on:
- salatid
- suupisted ja eelroad
- supid
- ilma lihata toidud
- riisi- ja pastaroad
- kala ja mereannitoidud
- kanatoidud
- lihatoidud
- magustoidud
- küpsetised
Loodetavasti aitab uus raamat leida uusi lemmikuid ja eelkõige värskeid ideid, mis aitava tavapärast peavalu "mida ma täna jälle süüa teen!" leevendada.

Et aga mitte liiga pikalt ise jutustada, küsiksin ka blogilugejate käest, mis on teie peres olnud selleks mõnusaks argiõhturoaks, mis on ühtaegu lihtne, kiire ja samas maitsev? Oleksin väga tänulik, kui jagaksite ka oma argiõhtu nippe ja ideid.
Kõigi vastanute seas loosin välja kaks sedasama raamatut, mille toimetan postiga teile oma kulu ja kirjadega kohale. Raamatud loosin välja selle nädala lõpul kõikide nende vahel, kes oma kommentaari on blogisse jätnud.
Seega, jagage ome mõtteid ja nippe. Alati on põnev kuulda, kuidas teistes kodudes igapäevast toidumuret leevendatakse. Ja kindlasti leian nii mina kui ka teised blogilugejad nii mõnedki head ideed ka enda köögis kasutamiseks.