10. märts 2015

Uus raamat "Kiired hommikusöögid". Lihtsad kohupiimasaiad ja troopiline pähkli-seemnemüsli uuest raamatust

Hommikusöök on oluline! Tõenäoliselt mäletame seda mantrana kõlanud tõdemust juba lapsepõlvest nii ema kui vanaema suust kuulduna. Õnneks ei ole aeg kõiki tõdesid kummutanud ning ka hetkel võime samamoodi korrata, et hommikusöök on päeva kõige olulisem toidukord.



Mul on hea meel teada anda, et värskelt on trükikojast saabunud minu uus raamat, kus teemaks just hommikusöögid. Raamatu nimigi ei vaja lahtiseletamist ehk "Kiired hommikusöögid" viitavad just täpselt sellele, mis raamatusse talletatud on.



Eks meil kõigil on aastate jooksul välja kujunenud rutiinsed hommikused toimingud ning samamoodi ka hommikused toiduvalikud. Argipäeva hommikuks midagi, mida kiirelt ja mugavalt valmistada saab. Pühapäeva hommikuks veidi põhjalikum ja pidulikum toiduvalik. Suvel ja varasügisel rohkem värsket ja kerget. Talvetuiskude ajal tugevamaid ja toitvamaid suutäisi.
Selle raamatu eesmärk ei ole hommikusöögimaailmas revolutsiooni teha. Tähelepanelik raamatulugeja leiab siit nii mitmeid ajatuid ja tuttavaid hommikusöögiklassikuid. Mõned küll võib-olla veidi värskendatud lähenemisviisi kasutades serveeritud. Pigem võiks see hommikusöökide raamat olla teejuhiks ja ideemajakaks mitmekesise, tervisesõbraliku ja samas ka maitsva hommikusöögi valmistamisel.


Raamatusse on koondatud nii hommikusi sametisi smuutisid, krõbedaid müslisid, erinevaid munaroogasid, rikkalikke hommikvõileibu erinevate lisanditega. Loomulikult ei puudu ka putrude rubriik ning pühapäevasteks pikkadeks hommikuteks jagub nii pannkooke kui ka muidu maitsvaid küpsetisi. Kel tekkis huvi raamatu vastu, siis tasub kiigata nii raamatupoodidesse kui loomulikutl ka veebipoodidesse. Näiteks SIIA.
Et natuke aimu anda, mis tüüpi toite raamatust otsida tasub, siis paar lihtsat ja kiiret hommikusööki on ka siin toodud.

Kohe-kohe on tulemas värske spargli aeg. Raamatus on olemas midagi ka sparglisõpradele
Uputatud munad parmesani juustu ja pestoga. Lihtne hommikusöök, millest ei väsi. Täpsemad juhised leiab raamatust.

Loomulikult ei puudu raamatust ka pannkoogid. Klassikalised õhukesed, mõnusalt pontšakad hapupiimapannkoogid ja tervisesõpradele banaanipannkoogid. Kõik retseptid raamatus olemas.

Lihtsad soojad kohupiimasaiad jõhvikamoosiga
4-le
Valmistusaeg 30 minutit
Need saiad on pärit minu lapsepõlvemaalt ehk siis on tegemist kergelt nostalgiahõngulise klassikaga. Valmistada on neid mõnusalt lihtne, kuid soojade saiade lõhn, mis üle hommikupäikeses kodu hõljub, on sündmus omaette. Kohupiimasaiade serveerimiseks sobib kõige paremini hapukas moos või värsked marjad.


8 viilu saia
250 g teralist kohupiima
1 muna
Näpuotsaga vanillisuhkrut
Maitse järgi suhkrut
2 sl hapukoort
Võid
Serveerimiseks hapukat moos või marju
Määri saiaviilud võiga ning aseta võitatud pool allapoole ahjuplaadile. Klopi lahti muna ning sega koos kohupiima, suhkru, vanillisuhkru ning hapukoorega ühtlaseks. Aseta igale saiaviilule parajalt kohupiimasegu ning aseta eelsoojendatud ahju 200 kraadi juurde umbes 15-20 minutiks, kuni saiade pind on kaunilt kuldpruun. Serveerimisel lisa hapumat moosi või hapukaid marju.

Pähkli- ja seemnemüsli
Müsli ja kaerahelbed ei pea olema alati ühes lauses korduv motiiv. Väga maitsva müsli saab teha ka vaid pähklitest ning seemnetest. Lisaks sellele sobib selline müsli hästi ka neile, kes oma menüüst gluteeni püüavad eemale hoida. Pähkleid ja seemneid võib igaüks vastavalt oma maitsele ka kapisisule kombineerida. Siin toodud retsept on vaid üks paljudest võimalikest.


2 dl mandleid (head pähkli- ja seemnevalikut pakub nt Germund)
2 dl sarapuupähkleid
1 dl kookoshelbeid
1 dl päevalilleseemneid
1 dl neutraalse maitsega õli
0,5 dl naturaalset kakaod
4 sl mett
Kuumuta ahi 100 kraadini. Ahju kuumenemise ajal töötle mandlid ja sarapuupähklid ning päevalille seemned veidi väiksemaks. Võid kasutada nii köögikombaini „pulse“ režiimi või hakkida kööginoaga. Lisa kookoshelbed, õli, kakao ja mesi ning sega läbi. Laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ühtlase kihina ning küpseta ahjus, aeg-ajalt segades, umbes 1,5-2 tundi. Jahuta ning säilita õhukindlas purgis. Võid lisada müslile veel kuivatatud tükeldatud puuvilju ja marju ja koos nendega purki panna. Serveeri koos piima, jogurti, kookospiima ning meelepäraste puuviljade ja marjadega.

8. märts 2015

Keedetud munad tonnato kastmes a la Liina

Mõned toidud kõnetavad kohe ka väga valjul häälel. Üheks selliseks konksuks, mille pikemalt mõtlemata alla neelasin, oli Liina (just seesama peastpehme LIINA) poolt eelmisel kevadel välja visatud pardimuna tonnato kastmes.



Kodused ja külalised võivad tunnistada, et seda rooga satub meie lauale ikka päris sagedasti. Eriti kui parasjagu on Kopra Karjamõisast värske kogus ilusaid värvilisi kanamune, pardi- või hanemune saabunud. Võluv on see kooslus oma toimivuse ja samas valmistemise lihtsuse tõttu. Nii et tänud idee eest!



Tonnato kaste:
2 dl paksemat head majoneesi
200 g tuunikala õlis (koos õliga)
paar anšoovisefileed (kord oli anšoovis otsas ja asendasin kilufileega - toimis väga hästi)
veidi sidrumimahla
paar küüslauguküünt
võid lisada ka veidi kapparit
soola ja pipart
Töötle purustajas või köögikombainis kõik koostisosad ühtlaseks. Maitsesta endale meelepäraseks.



Serveerimiseks kombineeri taldrikule keedetud pehme munakollasega munad, Rooma salat (mulle meeldib Baby Gem minisalat, kuhu igasse salatilehte saab munasektori istutada) ja kapparid. Mina poetasin peale veel idandatud küüslauguseemneid. Neid leidsin hiljuti Rimist ja need on tõeliselt mõnusad salatilisandid. Kevadised erinevad idud sobituvad komplekti suurepäraselt ja kellel idandamine hetkel käsil, võib puistata lihtsalt neid idusid, mis käepärast.

7. märts 2015

Tiigerkrevetid suvikõrvitsaspagettidega

See roog on tõeliselt vahva avastus. Kiire ja kerge. Klassikalise krevetiroa - krevetid spagettidega - spageti rolli on astunud kevadiselt kerge suvikõrvits, kes krevettidele igati väärika seltskonna pakub.


Ei hakka siinkohal üldse väitma, et suvikõrvitsapasta maitseb samamoodi kui tavaline pasta. Loomulikult on suvikõrvits hoopis teisest ooperist kui tummised spagetid. Samas maitseb see sellegipoolest hõrgutavalt hästi. Eriti neile, kes niikuinii köögiviljausku.


Valmistamise puhul teeb rõõmu see, et roog valmib tõepoolest loetud minutite jooksul. Krevetid kiirelt pannile ja ära, sinna asemele mõneks minutiks suvikõrvitsaspagetid, mõni minut ja toit ongi serveerimisvalmis. Voila!
400 tiigerkreveti sabasid, tooreid ja koorituna
3-4 küüslauguküünt
2 keskmise suurusega suvikõrvitsat, õhukeste ribadena
oliiviõli
30 g võid
näpuotsaga tšillihelbeid
0,5 dl kanapuljongit või valget veini
sidrunimahla ja riivitud sidrunikoort
värsket basiilikut, peterserlli vm meelepärast ürti
soola ja pipart
serveerimiseks värskelt riivitud parmesani juustu

Tõmba suvikõrvitsast pikad ribad. Selleks on olemas eraldi tööriist, mis sarnaneb kartulikoorimisnoale, aga tõmbab tooraine ribadeks. Minu ribastaja on pärit Farwellist ja kannab Victorinoxi märki. Soovitan soojalt selline abimees endale hankida, hästi töökindel ja mugav abiline. Puista suvikõrvitsaribadele veidi soola ja jäta sõelale nõrguma. Sõelalt tõstes pigista kergelt suvikõrvitsast üleliigne vedelelik välja.  Koori krevetid, jäta sabaotsa koor alles ja eemalda seljale noaga pikkupidi lõige tehes soolikas. Pese krevetid külma veega ja nõruta kuivemaks.
Kuumuta pannil õli koos võiga keskmisel kuumusel. Lisa krevetid ja kuumuta paar minutit. Lisa küüslauk ja tšillihelbed ning kuumuta veel minutijagu. Tõsta krevetid pannilt ning kalla pannile kas kuum kanapuljong või valge vein. Lase pannil olevad mahlad vedelikku keeda, lisa siis suvikõrvitsaribad ja kuumuta paari minuti jooksul läbi. Suvikõrvits küpseb kiirelt. Maitsesta soola ja pipraga. Serveeri kohe ja soovi korral puista peale veel riivitud parmesani.
Voila!

Idee sain SIIT blogist.

3. märts 2015

Mundris kartulid kreveti-kodujuustukastmega

Ahjukartulid on meie pere mugavusroog. Selline lihtne variant, kui pistad kiirelt kartulid ahju, vahepeal toimetad rahulikult muid asju ning siis veidi enne kartulite valmimist, nii umbes 45 minuti pärast, segad valmis ahjukartulite jaoks sobiva kaste. See on just sedasorti roog, mille puhul toiduvalmistamisse panustamine on üsna pöördvõrdeline sööjate rahuloluga ehk siis reeglina tekitab kodujuustutäidisega mundris ahjukartul alati sööjates rõõmsa elevuse.


Esmalt tuleks ahju pista kartulid. Ahjukartulite valmistamine on lihtne. Ühesuurused kartulid tuleks esmalt korralikult pesta, siis kahvliga kooresse mõned augud torkida, koor õliga kokku määrida, veidi soolahelbeid peale puistata ja siis ahju pista. Küpsemise aeg sõltub kartulite suurusest, keskmiselt tuleks arvestada umbes tunni ajaga ja seda 180-200 kraadise temperatuuri juures. Enne jõuab veel parajalt toimetada ja veidi aega enne kartulite valmimist võib valmis segada kreveti-kodujuustutäidise.
Kreveti-kodujuustutäidis
150 g krevette
300 g kodujuustu
100 g paksemat hapukoort (nt Saaremaa Smetana)
värsket hakitud tilli
soola ja pipart


Sega omavahel kõik täidise koostisained. Maitsesta soola ja pipraga.
Serveerides lõika ahjukartuli küljele ristlõige, suru sisu veidi välja ja aseta igale kartulile paras ports kodujuustutäidist.

Retsept ilmus ka www.eestikartul.ee lehel, kust leiab hulganiselt väärtuslikke kartuliretsepte ning ka infot selle kohta, miks võiks kartulit süüa ning millised müüdid kartuli kohta peavad või ei pea paika.

27. veebruar 2015

Midagi tõeliselt head köögiviljasõpradele. Ahjupaprika ja -baklažaan, määrdena ja salatina

Mingi kindla ettemääratusega liiguvad isud kevade lähenedes tummistelt lihastelt pajaroogadelt järjest enam kergemate ja köögiviljasemate toitude suunas. Revideerisin eile oma köögiviljavarusid ja pidin nentima, et olen päris agaralt ja mingi kummalise sisemise tungi toel endale korraliku kuhja erinevaid köögivilju kokku tassinud. Tegelikult ei ole mul selle vastu küll vähimatki.
Üheks ajaproovile vastupidanud köögiviljaroaks on aga kujunenud ahjus rösitutd baklažaani, paprika, sibula ja küüslauguga salat või määre.




Üheks lemmikuks juba mitmendat aastat on mul olnud ahjus röstitud paprika, baklažaan, sibul ja küüslauk. Imeliselt lihtne valmistada ja samas sõltuvusttekitavalt hästi omavahel toimiv kooslus.
1 keskmise suurusega baklažaan
2 punast paprikat, seemned ja vars eemaldatud
1-2 sibulat, koorituna
Paar küüslauguküünt
Paar näpuotsatäit suitsutatud paprika pulbrit
Oliiviõli, soola ja pipart
veidi suhkrut või mett
veidi balsamicot või sidrunimahla
värsket hakitud koriandrit või peterselli
soovi korral jahvatatud vürtsköömneid (mina reeglina soovin ja soovitan, teeb maitse hästi mõnusaks)



Kuumuta ahi 200 kraadini. Tükelda baklažaan, sibul ja paprika kuubikuteks. Aseta ahjuplaadile küpsetuspaber, piserda see õliga ning aseta paberile köögiviljakuubikud, sibul ja küüslauk. Küüslauk võib olla koorimata. Sega need õliga ja maitsesta soola ja pipraga. Rösti kuumas ahjus umbes kolmveerand tundi, kuni köögiviljad on kergelt pruunid ja pehmed. Jahuta veidi, koori küpsenud küüslauk ja eemalda paprikalt nahk. Kasuta kindlasti ära ka pannipõhjale jäänud küpsemismahl, see on lihtsalt niiii hea! Tavaliselt limpsin pool sellest lihtsalt lusikaga ära :)
a) Kui soovid ühtlast määret või dipikastmelaadset massi, siis töötle köögikombanis kõik ühtlaseks massiks. Maistesta, lisa veel suitsutatud paprikat või tšillipulbrit. Maitsesta tibakese suhkru või meega ning balsamicoga. Serveeri koos krõbeda lavašiga (ahjus oliiviõli ning meresoolaga krõbedaks röstitud õhuke lavašš)


b) kui aga soovid salatit, haki kõik peeneks, sega ja maitsesta sarnaselt määrdega. Lisa veel värsket hakitud koriandrit või peterselli. Lisa veel oliiviõli.
Imemaitsev!

25. veebruar 2015

Suvikõrvitsaga pizzapõhi

Tean vähe lapsi, kes ei armastaks pizzat. Minu kolm last ei ole siinkohal erandiks ja neil päevil, kui pizzat koju tuua või ise valmistada, on rahulolev mõmin laua ümber garanteeritud. Üks lastest suudab tegelikult vajadusel pizza ka otsast lõpuni ise valmis teha ja pean tunnistama, et sugugi mitte kehvemini, kui ma ise.
Tavaliselt on meil pizzapäevadel laual kaks sööki - üks siis laste rõõmuks ja meeleheaks, ise aga eelistan pizzale ikkagi midagi muud. Ei ole ma liiga suur saialiste sõber. Seetõttu pälvis suvikõrvitsapõhjal pizza kohe mu tähelepanu. Seda sööks isegi. Ja seda söövad ka lapsed. Seega universaalne toit - ühtaegu nii maitsev kui ka tervislik ehk siis teisisõnu täistabamus!




Tunnistan kohe, et pizzapõhja tegin täitsa tunde järgi ja pigem improvisatsioonile voli andes. Kui aga proovida mingeid koguseid ette anda, siis umbkaudsed mõõdud oleksid järgmised (NB! soovitan mitte tervet talupojamõistust välja lülitada ja ise maitsta-kombata-mõõta, sest suvikõrvitsad võivad olla nii suuruselt kui mahlasuselt erinevad)
2 keskmise suurusega suvikõrvitsat, riivituna
1 tl soola
2 suuremat muna
ca 1 dl jahu (kasutasin kikerhernejahu, võid kasutada ka erinevaid täisterajahusid või siis pähkli- vm jahusid)
2 küüslauguküünt, purustatuna
200 g kuivemat fetajuustu, murendatuna (võib kasutada ka parmesani või muud juustu)
pipart
Riivi suvikõrvits, sega soolaga ja aseta sõelale nõrguma. Umbes 20 minuti pärast pigista kätega veel niipalju vedelikku välja, kui õnnestub. Sega suvikõrvits ülejäänud ainetega. Jahuga reguleeri paksust ehk siis lisa jahu nii vähe kui võimalik ja niipalju kui vajalik. Tainas jääb pigem vedel, kui ta peab niipalju kokku hoidma, et temast saab vormida pizzapõhja, mis siiski laiali ei valgu. Laota pizzatainas õliga määritud küpsetuspaberile ja umbes 28-30 cm läbimõõduga ringiks. Küpseta 200 kraadi juures umbes 15 minutit, kuni põhi on kuiv ja hakkab vaikselt kuldset jumet omandama.



Eelküpsetatud pizzapõhi peaks välja nägema umbes selline nagu pildil.
Valminud pizzapõhjale võid oma eelistuste järgi täidist sättida. Meie pizzale sai esmalt tomatikastet määritud. Tomatikastme retsepti leiad SIIT, aga võid kasutada ka valmis pizzakatet või hädapärast ka tavalist purustatud tomatit või ...khm-khm.....ketšupit. Tomatikastmele laotasin toorsuitsusingi viilud, neile riivitud mozzarella ning ahju 200 kraadi juurde küpsema see pizza läkski. Küpsemisel lähtu eelkõige pizza välimusest, aga tõenäoliselt piisab ca 10 minutist. Juust peab olema sulanud ja kergelt kuldseid varjundeid omandama hakkav. Serveerides puista peale värsket basiilikut, musta pipart või muud meelepärast. Minul olid käepärast ahjukuivatatud tomatid ja ahjus krõbedaks küpsetatud lehtkapsas ja need leidsid ka koha pizzal.


Maitses hästi! Teeme veel!

23. veebruar 2015

Ahjuräimed kahel moel. Tomatikastmes ja salvei-juustuga küpsetatuna

Kohe-kohe on käes Eesti Vabariigi aastapäev ja nii nagu igal aastal, tuleb ka AD 2015 katta 24.veebruraril laud, et pidulikku päeva väärikalt tähistada.
Räim on meie rahvuskalana üsna kindel valik, kui midagi ürgselt eestipärast lauale otsida. Maitsev ja mõnus on räim niikuinii ja  miks siis mitte leida räimele kindel koht ka pidupäevamenüüs. 



Siin on kaks erinevat räimerooga - üks räim tomatikastme all küpsetatud ja teises roas flirdib meie rahvuskala veidi võõramate lisandite ehk siis salvei ja sinihallitusjuustuga. Mõlemad räimeroad valmivad kiirelt ja maitsevad samas hõrgult. Kes vähegi kalasõber, see oskab hinnata.



Räim tomatikastmes
Räim tomatis on selline mõnus nostalgiaroog, millele tuleks kindlasti anda uue tulemise võimalus. Sellele võrratule maitsekooslusele on karuteene teinud konservina müüdav toode, mis sageli masstootmise kõikide kaasnähtuste all kannatav ja emotsioonitu toode. Kodune variant on samas selline, millest saab kindlalt iga kalasõbra unistus.
Ca 500 g puhastatud räime (pea ja sisikond eemaldatud). Võid kasutada ka räimefileesid
2 sibulat, koorituna ja poolratastena
soovi korral hakitud küüslauku
3 dl purustatud tomateid või tomatikastet
1 dl oliiviõli
1 sl suhkrut või mett
1 tl soola
Musta pipart
Soovi korral cayenne´i pipart
Mõned loorberilehed
Lao kalad ja sibularattad vaheldumisi ahjuvormi. Sega omavahel purustatud tomatid, suhkur, õli, sool, must pipar ja soovi korral cayenne´i pipar. Kui kasutad küüslauku, lisa ka see kastmele. Kalla kaste kaladele. Suru kastme sisse mõned loorberilehed. Küpseta eelkuumutatud ahjus ca 180-200 kraadi juures umbes 15 minutit. Tõsta vorm välja, lase jahtuda ning soovi korral lao kalad purki. Säilita jahedas.



Ahjuräimed salvei ja sinihallitusjuustuga
Tavapärane eestimeelne räim on end kas pannile või ka marinaadi sättinud. Kui aga midagi põnevat soovida, siis võib räimele seltsiks sättida hoopis salvei, sinihallitusjuustu, oliiviõli ja hoopis teine maitsekooslus ongi loodud. Põnev ja maitsev ühtaegu
300 g räimefileed
Paras peotäis salveilehti
100 g sinihallitusjuustu
Soola ja pipart
Sidrunit
Oliiviõli
Soovi korral tšillihelbeid
Kalla ahjuvormi põhja veidi oliiviõli nii, et põhi oleks õliga kaetud. Laota räimefileed ahjuvormi üksteise kõrvale ning maitsesta soola ja pipraga. Aseta igale räimefileele tükike sinihallitusjuustu, sinna peale aseta salveileht. Piserda räimesid ja salveilehti oliiviõliga ja pritsi peale veidi sidrunimahla. Kui soovid veidi teravamat elamust, lisa ka värsket hakitud tšillit. Küpsete eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures 10-12 minutit, kuni fileed on läbi küpsenud. Juurde serveeri kas keedetud kartuleid või kasuta röstitud leival/saial.
NIPP! Võid katsetada erinevate juustude ja ka erinevate ürtidega

Retseptid ilmusid 2015.aasta veebruarikuise Pere ja Kodu vahel ilmuvas Pereköögis, kus teemaks väikese vimkaga eestimeelsed road. 

21. veebruar 2015

Jäine kook kama ja jõhvikatega

Vabariigi sünnipäev on juba mõne päeva pärast saabumas ja see on aeg, kus menüü muutub kord aastas erakordselt kiluseks ja kamaseks. Ei ole erandiks ka see aasta ning juba järgmisel nädalal saame tähistada taas meie väikese ja armsa riigi aasta võrra vanemaks saamist.
Veebruarikuise Pere ja Kodu vahel ilmuva Pereköögi retseptide valik usaldati seekord mulle ja idee oli pakkuda välja kooslusi, mis on meile ühtpidi tuttavlikest toorainetest, kuid samas väikese vimkaga. Sinnasamasse paigutus ka jäine kook kama ja jõhvikatega.



Selle koogi puhul on võluv vamistamise lihtsus ja kiirus. Vabalt võib koogi juba mõni päev varem valmis teha ning siis õige päevani sügavkülmikus hoida. Kamajäätise kook hapukate vitamiinipommidega ehk jõhvikatega on talvisel ajal mõnusaks maiuseks. Jäätist ei pea ainult suvel sööma. Mõnus ja lihtsa valmistuskäiguga jäine kook võlub nii laste kui suurte südamed. Valmistamisega saavad hakkama isegi lapsed. Kama annab jõhvikajäätisele mõnusa pähklisse ja tummise maitse ning sageli söövad seda kooki hea meelega ka need, kes muidu kamaga sinasõbrad ei ole.
Põhi:
200 g kaeraküpsist
50 g võid
Täidis:
300 g jõhvikaid, püreestatuna
2 sl tuhksuhkrut
2 dl kamajahu
1 tl kaneeli
300 g purk suhkruga keedetud kondenspiima
400 ml vahustatud vahukoort
Kaste:
200 g jõhvikaid
100 g tuhksuhkrut


Põhja jaoks purusta küpsised köögikombainis ning sega sulatatud võiga. Suru lahtikäiva ca 24 cm läbimõõduga koogivormi põhjale. Küpseta 200 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni põhi on kuivaks tõmbunud.
Täidise jaoks purusta marjad koos tuhksuhkruga ühtlaseks. Lisa kamajahu, kaneel ja kondenspiim. Vahusta koor. Sega marjasegu ettevaatlikult vahukoorega. Kalla segu ettevaatlikult põhjale.
Aseta segu sügavkülma vähemalt kolmeks tunniks.
Tõsta sügavkülmast väga umbes pool tundi enne serveerimist. Lõigata tasub kuuma vette kastetud noaga, siis jääb lõikepind ilus.
Kastme jaoks püreest jõhvikad tuhksuhkruga ühtlaseks kastmeks ning tõsta igale koogitükile paar lusikatäit jõhvikakastet.
Nipp! Sama kooki võid teha ka teiste suviste marjadega, mis sügavkülma pistetud.



Retsept ilmus 2015.aasta veebruarikuise ajakirja Pere ja Kodu vahel ilmuvad Pereköögis. Sealtsamast võib leida veel kruupidega süldi ehk jaheruugi, hapukapsapiruka, kahel moel ahjuräimede,sinepikastmes heeringa, heeringamarjasuupiste kartulil ja kreemise kaalikapüreesupi retsepti. 

19. veebruar 2015

Kalmaarid kahel kiirel ja lihtsal moel. Rõngaste ja rullidena.

Kalmaarid on siinmail teenimatult vähe tähelepanu pälvinud mereannid. Meie meri küll kalmaariparvesid randa ei kanna, aga see ei tohiks probleemiks olla. Sinimerekarpide, krevettide, austrite ja muude mereandide puhul peame ju sama puudujäägi ees olema. Kalmaarid on, kusjuures, teiste mereandidega võrreldes ka ühed rahakotisõbralikumad ja minu isikliku arvamuse järgi väga-väga maitsvad. Boonuseks on see, et valmistada on neid ülilihtne ja road valmivad väga kiirelt. Mõni aeg tagasi sai blogisse kirja ka väga maitsva tomatikastmes ja kalmaarirõngastega linguni retsept, mille leiab SIIT. Seekord sai aga valmistatud kalmaarirõngaid kikerhernejahu paneeringus ning pipraseid rullis kalmaare. Mõnusad ja maitsvad mõlemad!




Kalmaari on meie kaubandusest juba päris hästi leida. Esikohale asetaksin kindlasti Maxima suuremad poed, kus värske kalakraam saabub (kui nüüd õigesti mäletan) teisipäeval ja reedel ning kus on nii kalmaarituube kui ka valmis kalmaarirõngaid saada jahutatuna. Jahutatud tähendab siiski seda, et eelnevalt on olnud nad külmutatud ja siis üles sulatatud. Samuti leiab Maxima kalaletist ka terveid väikeseid kalmaare, mida tuleks siis ise puhastada. Sügavkülmas leiab kalmaarituube igast korralikumast poest, siis tasuks lihtsalt neid rahulikult külmkapis sulatada, mitte kiirelt toatemperatuuri. Nii lõhub toorainet vähem. Edasi on aga valmistamine juba imelihtne.

Kalmaarirõngad
Koguseid on siin keeruline anda. Tegutse enesekindlalt ja aineid tunde järgi lisades või kombineerides. Libastumisvõimalus liiga suur ei ole. Mina paneerisin kalmaarirõngaid kikerhernejahu ja tärklise segus. Klassika on tavalises jahus paneerimine. Mulle meeldivad pigem sellise vähese paneeringuga rõngad, nagu siit pildilt näha.




500 g kalmaari, rõngastena
2 spl maisitäirklist
4-5 spl kikerhernejahu
soola ja pipart
maapähkli vm õli, mis sobib friteerimiseks
Serveerimiseks magusat tšillikastet, küüslaugu-tšillikastet, küüslaugumajoneesi (sinu lemmik majonees segatuna purustatud küüslauguga) vm meelepärast.
Lõika kalmaarituubist ca 1,5 cm laiused rõngad.
Puista taldrikule maisitärklis, kikerhernejahu, sool ja pipar. Sega läbi. Veereta kalmaarirõngaid selles segus. Kuumuta (soovitavalt kõrgete äärtega vokkpannil) ca 2 dl õli, kuni see on korralikult kuum. Õli kuumust võid testida saiatükikesega, Kui see õlisse visates särinal küpsema hakkab, on õli frittimiseks kuum. Tõsta kalmaarirõngad NB! osade kaupa õli sisse. Ära korraga liiga palju rõngaid pannile pane.



Küpseta paari minuti jooksul. Päris kuldseks ei tohiks lasta, siis on juba üleküpsenud. Selline õrnalt küpsenud toon on kõige parem. Tõsta vahukulbi vm abivahendiga pannilt majapidamispaberile nõrguma. Serveeri meelepärase kastmega. Meile meeldib kõige enam vürtsikate tšillikastmetega kalmaarirõngaid süüa, samas sobib hästi ka rammus küüslaugune majoneesikaste.

Kalmaar soola ja pipraga
Lihtsusastmelt liigitub see roog eelmisega samasse kategooriasse. Valmib kiirelt ja maitseb hästi. Liiga palju pingutama ei pea. Siin on kasutatud ka eksootilise maitsekombinatsiooniga Hiina viie vürtsi pulbrit, aga täitsa vabalt võib selle puudumisel ka näiteks lisaks musta pipart lisada.


ca 500 g kalmaarituube
1 tl soola
1 tl jahvatatud valge ja musta pipra segu (mina uhmerdasin jämedalt terved pipraterad, jäi eriti aromaatne)
1 tl Hiina viie vürtsi pulbrit
näpuotsaga tšillipulbrit
õli friteerimiseks (soovitavalt maapähkliõli)
Sidrunit või laimi serveerimiseks
Esmalt töölte kalmaar parajateks tükkideks. Selleks lõika esmalt kalmaar horisontaalselt pooleks ja joonista siis terava noaga kalmaari sisepinnale ühte- ja teispidi sisselõiked, kuid nii, et kalmaari tervikuna läbi ei lõikaks. Lõika tükk pooleks või kui on suurem kalmaar, siis kolmeks. Kuivata majapidamispaberiga.



Sega omavahel sool ja pipar ning puista kalmaaritükkidele. Kuumuta pannil õli. Õli kuumust kontrolli saiatükikesega, mis õli sisse visatuna peaks hakkama särisedes küpsema.Tõsta osa kalmaaritükke (lõikepind ülespoole) kuuma õli sisse. Küpseta kiirelt (minut + minut) mõlemalt poolt, kuni kalmaar on kergelt läbi küpsenud. Tõsta vahukulbi või muu abivahendiga majapidamispaberile, et üleliigne õli välja nõrguks. Raputa peale veel täiendavalt pipraid ja serveeri kohe koos sidruniga või ka tšillikastmega.


Mitte ainult vokkimiseks, aga ka frittimiseks kasutan Le Creuset malmist vokkpanni. Seda seepärarast, et see on hästi mugav vahend frittimiseks - esmalt on ta kausjas ehk õli kulub vähem kui lamedale pannipõhjale lisades. Teiseks on ta hästi kõrgete äärtega ehk siis rasvapritsmeid ei ole hiljem terve köök täis.. Soliidne malm on väga stabiiline ja hoiab hästi temperatuuri.
Hea uudis on see, et kõigile blogilugejatele on samale pannile jätkuvalt eripakkumine. Kui SIIT veebipoest see vokkpann tellida ja voucheri koodiks "lecreuset" kirjutada, on selle hind koguni 30% soodsam.


17. veebruar 2015

Vürtsikas tomatikastmes orsoto marineeritud fetaga

Tunnistan ausalt - ma olen sõltuvuses Yotam Ottolenghi käekirjast. Mul on olemas kõik tema raamatud ja vahel meeldib mulle neid enne und sirvida. Siis tulevad unenäod ilusad, lõhnavad ja Lähis-Ida külluslikust maitsebuketist läbiimbunud. Hommikul on kohe hea tunne ärgata ja reeglina jagub inspiratsiooni ka järgnevatesse päevadesse.
Üks kooslus, millel jälle ja jälle "Jerusalem" raamatut sirvides pidama jäin, oli meie oma hea ja tuttav odratang, aga vürtsikas tomatikastmes ning lisandiks veel köömnetega marineeritud fetajuust. Esmalt üllatus - kõike seda ei oleks osanud ühte toitu küll sobitada. Kui ükshaaval kõik koostisosad mõttes läbi käidud ning sisimas tekkinud arusaam, et maitsed peaksid koos toimima küll, tekkiv veendumus, et see tuleb küll ära proovida.



Tehtud ja proovitud see sai ja tulemus oli väga-väga mõnus. Hästi minu maitse järgi. Maitseküllane, tasakaalus, üllatav ja teisalt veenev. Kõik toimis veatult. Soovitan proovida kõigil, kes odrakruubi tummist maitset hindavad. Tomatikaste annab meie heale vanale tuttavale hoopis teise ja väga üllatava kvaliteedi. Köömnetega marineeritud fetajuust ainult kaunistab seda kooslust.
200 g odrakruupi
30 g võid
1 dl oliiviõli
2 sellerivart, tükeldatuna
2 šalottsibulat, hakituna
4 küüslauguküünt
paar tüümianioksa
1/2 tl suitsutatud paprikat
1 loorberileht
sidrunikoort
näpuotsaga tšillihelbeid
400 g konserv purustatud tomateid
7 dl kanapuljongit
100 g tomatipastat (saadaval lahtiselt turgudel või ka tuubis või konservina suuremates poodides)
1/2 tl köömneid
300 g fetajuustu
värsket punet
soola ja pipart



Ottolenghi raamatu järgi algas orsoto tegemine otse pannil. Mina leotasin odrakruupi mõned tunnid enne vees, et protsessi veidi kiirendada. Edasi toimi nii: sulata või ja paar supilusikatäit õli suurel pannil, Keskmisel kuumusel hauta läbi sibul, seller ja küüslauk umbes 5 minuti jooksul. Lisa (kurnatud) odrakruup, tüümian, paprikapulber, loorberileht, veidi sidrunikoort, tšillihelber, tomatikonserv ja -pasta ning puljong. Sega läbi ja lase keema tõusta. Alanda siis kuumust ning hauta hästi vaiksel kuumusel 45 minutit aeg-ajalt segades. Valmides peab orsoto olema parajalt mahlane (vajadusel lisa puljongit või vett) ja kruup parajalt pehmeks haudunud. Samal ajal, kui orsoto haudub, marineeri fetajuust. Selleks rösti köömneid pannil mõned minutid, kuni nad aromaatseks muutuvad. Purusta seemned jämedalt kas siis noaga või uhmris. Liiga peeneks pulbriks ei olegi vaja neid teha. Murenda fetajuust tükkideks, sega omavahel ülejäänud oliiviõli ja köömned, lisa veidi soola ja kalla segu fetajuustule. Lisa veidi värsket punet. Jäta marineerima.
Serveerides tõsta taldrikule paras kogus orsotot ja lisa marineeritud fetat. Viimistle musta pipraga, värske punega ja serveeri kohe.

14. veebruar 2015

Krevettidest. Vokituna. Persillade kastmega ning musta oa, tomati ja võikastmes

Krevetid on minu jaoks midagi sellist, milleta ma täiuslikku elu ette ei kujuta. Vahel sagedamini, vahel jälle harvemini, kuid mingitel hetkedel tabab mind vastupandamatu krevetiisu. Reeglina eelistan krevette osta toorelt ja neid siis ise valmistada. Nii jääb tulemus kõige mahlasem. Nagu paljude teiste mereandide puhul, vajab ka krevett delikaatset töötlemist ehk siis kõige suurem patt on krevettide liigne kuumtöötlemine. Kummiks muutunud krevett ei ole liiga meeldiv elamus, samas kui õrnalt kuuma saanud ja hästi kergelt läbiküpsenud krevett on mahlane ja õrn suutäis, mis ei jäta ühtegi mereannisõpra külmaks.
Krevettide valmistamiseks kasutan kõige sagedamini vokkimist. Sel moel saab kiirelt kuumas õlis krevetid küpsetatud ja kui tähelepanelikult voki juures krevettide küpsemist jälgida, ei tohiks olla ka ohtu nende üleküpsetamiseks. Siintoodud kaks retsepti on taaskord laiendanud minu krevetitoitude maailma. Mõlemad omamoodi mõnusad ja tõeliselt maitsvad. Vokitud krevetid persillade kastmega sobivad pigem eelroaks või suupisteks, musta oaga võises tomatikastmes krevetid on aga koos riisiga serveerides pearoaks igati sobivad. Mõlemad road on pärit Ken Homi kokaraamatutest.


Vokitud krevetid persillade kastmega
See retsept pärineb Ken Homi retseptiraamatust ja tegemist on kiire ja lihtsa roaga. Krevettidega sobitub särtsakas persillade kaste imehästi.
Alusta persillade kastme valmistamisest:
2 spl oliiviõli
2 spl küüslauku, hakituna
1/2 tl suhkrut
1 spl rohelist sibulat, hakituna
3 spl peterselli, hakituna
soola ja pipart
Soovi korral veidi värsket ingverit.
Töötle kõik persillade kastme ained blenderis ühtlaseks. Ära liiga pikalt püreesta.
Krevettide jaoks läheb vaja:
400 g tooreid hiidkrevette
1 munavalge
2 spl maisitärklist
1 tl seesamiõli (Thai Choice õli on väga hea tugeva maitsega)
soola ja pipart
maapähkliõli vokkimiseks
Koori krevetid ja eemalda sabalt must soolikas.Selleks lõika terava noaga saba seljale väike sisselõige kogu saba pikkuses ja eemalda soolikas. Pese krevetid külmas vees koos 1 spl soolaga. Tõsta krevetid veest ja kuivata köögipaberiga. Sega kokku munavalge, tärklis, seesamiõli ning sool ja pipar. Tõsta krevetid marinaadi sisse ja marineeri ca 20 minutit.
Kuumuta pannil õli kuni see on hästi kuum. Parim on seda teha sügaval vokkpannil. Mina kasutan Le Creuset malmist suurt vokkpanni. Vokkimise puhul on hea, kui pann oleks piisavalt sügav. Siis ei ole ohtu, et peale vokkimist peab kogu köögis suurpuhastuse tegema tänu rasvapritsmetele. Krevette kuuma õli sisse lisades peab õli olema just nii kuum, et mereannid kohe särisema ja küpsema hakkavad.


Voki krevette kiirelt 2-3 minuti jooksul. Arvesta ka sellega, et krevetid järelküpsevad ka peale pannilt tõstmist.
Tõsta küpsenud krevetid kiirelt vahukulbi vm abivahendiga vokilt. Aseta esmalt majapidamispaberile, et üleliigne õli välja nõrguks ja siis kaussi. Tõsta krevettide peale veidi persillade kastet. Maitsesta veel soola ja pipraga ning serveeri kohe.


Musta oa kastmes krevetid ja kalmaarid
Must uba on müstiline. Oma musta oa vaimustusest olen pikemalt kirjutanud SIIN. Seekord katsetasin musti ube esimest korda ka mereandidega ja ka see kooslus õigustas ennast igati. Väga maitsev sai. Kooslus tomat, mereannid, või ja must uba läheb kindlasti ka teinekord kordamisele.




500 g tooreid koorimata hiidkrevette, koorituna ja sabalt soolikas eemaldatud
300 g kalmaarituube, ca 2x2 cm suurusteks tükkideks lõigatuna
2 küüslauguküünt, hakituna
1 spl musta uba (seda leiab Piprapoe valikust)
pöidlasuurune jupp värsket ingverit, peeneks hakituna
1 spl Shaoxingi riisiviina või kuiva šerrit või kuiva valget veini
2 šalottsibulat, hakituna
1 spl sojakastet (väga hea kvaliteetne on näiteks Japanese Choice Sushi Sojakaste)
1,5 dl puljongit
200 g purustatud tomati konservi
maapähkliõli
25 g võid
soola
värsket basiilikut


Puhasta krevetid ning pese neid külmas vees, kuhu on lisatud 1 spl soola. Kuivata krevetid majapidamispaberil.
Haki sibul, ingver ja küüslauk peeneks. Haki jämedalt ka mustad oad. Kuumuta vokkpannil kõrgel kuumusel õli ja voki kiirelt minuti-paari jooksul krevetid koos kalmaaritükkidega. Mereande võib vokkida kahes osas, et korraga mitte panni üle koormata. Tõsta vahukulbiga vokitud mereannid pannilt ja tõsta kõrvale. Lisa pannile küüslauk, ingver ja šalottsibul ning voki paarkümmend sekundit. Lisa mustad oad ja voki jälle paarkümmend sekundit. Lisa riisiviin, sojakaste ja puljong, kata pann kaanega ja küpseta 1-2 minutit. Tõsta krevetid ja kalmaar uuesti pannile ning küpseta paar minutit veel. Lisa tomatikonserv, sega läbi ja kuumuta. Lisa pidevalt segades ka või. Lasae võil sulada, maitsesta kaste lõplikult. Tõsta serveerimistaldrikule, puista peale värsket hakitud basiilikut ja serveeri kohe. Juurde paku aurutatud basmati riisi.


Vokkimiseks kasutan Le Creuset malmist vokkimispanni, mis on tõeliselt suurepärane abivahend kõigile, kes vokkimistehnikat rohkem või vähem kasutavad. Soliidne malm on väga stabiiline ja hoiab hästi temperatuuri. Soojust kogub malm küll veidi kauem, kui õhuke vokkpann, aga kui protsess juba käimas, siis kulgeb vokkimine mõnusalt turvaliselt. Plussiks on selle panni puhul veel see, et ta on hästi sügav ja rasvapritsmed jäävad suuremalt jaolt kõik pannile, mitte köögimööblile. Hea on ka kaas, millega saab vajadusel hautamisprotseduure edukalt läbi viia. Hea uudis on see, et kõigile blogilugejatele on samale pannile jätkuvalt eripakkumine. Kui SIIT veebipoest see vokkpann tellida ja voucheri koodiks "lecreuset" kirjutada, on selle hind koguni 30% soodsam.
Teiseks asendamatuks abiliseks vokkimisel on kindlasti pliit, mis peab olema võimeline kiirelt ja "vihaselt" kuumust andma. Ideaalne on vokkimiseks gaasipliit, eriti selline, mille leeki saab spetsiaalse jagajaga laiendada. Minul on vokkimiseks Electroluxi induktsioonpliit, millel olemas ka boost funktsioon (pliidil tuleb sisse lülitada "P", millega saab eriti ägeda kuumuse panni alla tekitada). Pean tunnistama, et peale selle pliidi ilmumist minu kööki ma enam gaasipliidist väga ei unistagi ja kui kellelgi on hetkel pliidivalik käsil, siis oskan küll soovitada, et kui vähegi võimalik, siis tasub ikkagi eelistada induktsiooni tavalisele elektripliidile. Tean omast käest, kuidas keskpärase võimsusega elektripliit ei suuda vajalikul hetkel kuumust üles kerida. Vokkimisel väljendus see selles, et uute ainete lisamisel pannile kippus pannitäis lihtsalt maha jahtuma ja tulemuseks kippus olema kergete keetmistunnustega vokiroog.
Seega, kui olulised eeldused - hea pann ja korralik pliit - on olemas, siis on vokkimine puhas lust.

11. veebruar 2015

Nisuõlus aurutatud sinimerekarbid tomatisalsaga. Bataadi ja chorizo quesadillad.Suupisted uue nisuõlu juurde

Esmalt tuleks alustada sellest, et mulle pakuti suurepärast võimalust katsetada A. le Coq´i uue nisuõlu juurde sobivaid suupisteid valmistada. Ülesanne oli parajalt intrigeeriv. Eelkõige seepärast, et olen seni olnud pigem väga tagasihoidlik õllesõber. Viimaste aastate jooksul olen muidugi korduvalt pidanud kõrvalhüppeid tegema ning senise veendunud veinisõbrana pidanud tunnistama, et teatud toitude juurde on õlu ikka vägagi väärikas kaaslane, pakkudes tõsiselt üllatavaid kooslusi. 



A. le Coq´i uus nisuõlu on klassikalises Saksa nisuõlu stiilis lahendatud jook. Maitse on külluslik ning sealt leiab nii parajalt puuviljasust, millele assisteerib mõnusas tasakaalus hape. Eeltoodud omadused muudavad selle õlu üsna tänuväärseks toiduga hästi sobitatavaks joogiks. Toidusoovitustest võib välja tuua järgmised märksõnad (võtsin appi oma targa raamatu "What to drink with what you eat"): Aasia toit, kana - eriti vürtsikad ja kergemad road, krabi,koorikloomad, kala - eriti praetud või friteeritud, salatit, mereannid, Mehhiko köök, India köök, Tex-Mex toidud. Lisaks tasub katsetada juustude, eriti kitsejuustuga. Sobitada saab ka grillitud toitutega, munatoitudega, austritega, hapukapsaga, sushiga ja köögiviljaroogadega. Puuviljadest on sobilikud kaaslased õuna ja banaan ning värsked ürdid sobivad ka nisuõllega hästi.
Eelpool kirjeldatu põhjal veidi mõtteid kogutud, valmistasin kaks kiiret ja lihtsat suupistet - esmalt aurutasin nisuõlus sinimerekarpe (suurepärane võte! Teen kindlasti ka edaspidi) ja teiseks tegin bataadi ja fetajuustutäidisega ning vürtsika chorizo lisandiga quesadillasid. Mõlemad proovitud suupisted tekitasid koos Alexander Weizeni nisuõllega mõnusa koosluse. 




Bataadi ja chorizo quesadillad
2 keskmist bataati
Peotäis värsket koriandrit
200 fetajuustu, murendatuna
8 nisutortillat
140 g viilutatud chorizot



Kuumuta ahi. Torgi bataadi sisse mõned augud ning tõsta ahju. Küpseta, kuni bataat on pehme. Lase jahtuda ja koori. Sega bataadi sisu koriandriga, maitsesta soola ja pipraga ning sega juurde fetajuust.
Kuumuta grillpann. Määri bataadisegu poolele tortillale, teisele poolele lao chorizo ning tõsta üks poole teise peale. Küpseta grillpannil paar minutit mõlemalt poolt, kuni tortillad on kuldsed ja krõbedad. Lõik tortilla suupärasteks sektoriteks.

Õlles aurutatud sinimerekarbid tomatisalsaga
1,5 kg sinimerekarpe
2 küüslauguküünt
Oliiviõli
100 ml nisuõlu
Hakitud värsket tomatit
Hakitud sibulat
Peterselli või värsket koriandrit, hakituna
Veiniäädikat
 Soola ja pipart


Kalla pannile umbes 70 ml õli, lisa sinna sisse tükeldatud küüslauk ning kuumuta õli keskmisel kuumusel kuumaks. Lisa õli sisse puhastatud sinimerekarbid ning lase ca 1 minut kuumeneda. Kalla peale nisuõlu ning aseta kaas peale. Lase kaane all ca 5-7 minutit aurutada, kuni karbid on avanenud. Viska ära kõik karbid, mis ei ole avanenud.
Valmista tomatisalsa. Selleks haki tomatit ja sibulat, maitsesta oliiviõli, veiniäädika, soola ja pipraga ning hakitud maitserohelisega.

Murra karpidelt ülemine osa ning aseta taldrikule sinimerekarp oma koore sees. Aseta igale karbile väike lusikatäis salsat ja serveeri kohe. Võid igale suupistele piserdada veel oliiviõli, sidrunimahla ja musta pipart.