18. november 2014

Kanaterriin viigimarjade ja marineeritud kurgiga

Terriin on algselt Prantsuse köögist pärit roog, mis võluv oma küllusliku maitse poolest. Terriini puhul on hästi tore see, et ta annab hulganiselt erinevaid võimalusi maitsetega mängimiseks ning uute koosluste leidmiseks. Üheks ajatuks lemmikuks on kujunenud kanamaksaga terriin, mille retsepti leiab SIIT. Seekord sai aga katsetatud kanalihast terriiniga, kus tekstuuri ja maitset lisaks andmas viigimarjad ja marineeritud kurk. Kooslus sai hästi mõnus ja seekord ka oluliselt vähem rammus, kui tavapärane terriin.

Selleks, et terriin lõigatavaks muutuks, tuleb nii terriinitainast korralikult vormi suruda ja peale küpsetamist teda ka raskuse all vähemalt üks ööpäev hoida. Koheselt terriini kallale asudes on oht, et ta laguneb tükkideks

Terriini valmistamine on aeganõudev ettevõtmine. Hea oleks teha nii, et kõigepealt sega terriinitainas kokku, siis lase ööpäev maitsestuda. Küpseta valmis ja siis lase jälle ööpäev taheneda. Aktiivset tegutsemisaega küll väga palju ei kulu, aga rahulik maitsestumine ja aja kasutamine ühe retsepti komponendina, aitab maitsvale lõpptulemusele kindlasti kaasa. Kuna terriin sobib imehästi ka pidulauale sättida, siis ei tohiks ka ajast kahju olla, mida ühele korralikule piduroale panustada.

See imearmas punane terriinivorm on Home Decori valikust ja Emile Henry kaubamärki kandev. Vahva idee oleks jõulukingiks üks armas punane terriinivorm kinkida. Ja mitte ainult vorm, vaid vorm koos seal sees oleva terriiniga. 


100 g kuivatatud viigimarju, hakituna
1 dl konjakit
300 broileri delikatesshakkliha
300 g sea delikatesshakkliha
1 broilerifilee, tükeldatud
200 g pancettat või muud hästi õhukeseks lõigatud toorsuitsusinki või -peekonit
1 sibul, hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna või 1 tl Gourmet Gardeni küüslauku
2 sl Dijoni sinepit
2 tl soola
mõned oksad värsket hakitud tüümiani või 1 tl Gourmet Gardeni tüümianipastat
1/2 tl jahvatatud vürtsi
1/2 tl jahvatatud nelki
paar lehte loorberit, hästi peeneks pudistatud
2 muna
50 g hästi peeneks hakitud marineeritud kurke
2 sl kurgi marineerimisvedelikku
värskelt jahvatatud musta pipart


Esmalt alusta sellest, et kuumuta hakitud viigimarju konjaki sees kuni keemiseni. Tõsta pliidilt ja lase jahtuda. Tõsta suuremasse kaussi hakklihad, tükeldatud kanafilee, hakitud sibul, küüslauk, sool, tüümian, vürts, nelk,loorberileht ja must pipar. Lisa munad, hakitud marineeritud kurk, kurgi marineerimisvedelik, viigimarjad koos konjakiga ja sega kõik hästi korralikult läbi. Vooderda terriini- või keeksivorm pancettaga nii, et osaliselt jääb pancetta üle ääre rippuma. Suru terriinitainas vormi. Suru mass korralikult tihedaks, et vorm hiljem lõigates laiali ei laguneks. Tõsta pancetta terriinitainale peale. Kui sul on olemas kaanega terriinivorm, tõsta kaas vormile peale. Kui sul on aga keeksivorm, siis lõika esmalt küpsetuspaberist kaas vormile ning selle peale voldi fooliumist kaas, et terriin oleks korralikult kaetud. Kui sul on auruahi, lülita auruahjul keskmise auru režiim sisse. See annab küpsemise ajal piisavalt niiskust ning ühtlast kuumuse jaotust ahjus. Kui auruahi puudub, tõsta terriin suuremasse vormi, mille sisse kalla vesi mis peaks ulatuma umbes poole terriinivormi kõrguseni. Mina kasutasin Electroluxi auruahju keskmist aurutusfunktsiooni, mis peaks andma sama efekti nagu vesivannis küpsetamine.
Küpseta 180 kraadi juures umbes 1,5 tundi. Tõsta vorm ahjust välja ja proovi ettevaatlikult vormist tekkinud vedelik välja kallata. Kata terriin taas fooliumiga ning tõsta mingi sobiva suurusega raskus vajutuseks peale. Jäta vorm vajutuse alla seisma, jahuta esmalt toatemperatuurini ja tõsta hiljem jahedasse kohta. Jahedas võiks vorm seista kuni järgmise päevani. Kalluta terriin vormist välja ja lõika parajad tükid.

Siin on aga ka minu üks lemmikuid ehk terriin kanamaksaga ja peekoniga vooderdatuna, mille retsepti leiad SIIT 

Serveeri terriini kas iseseisva roana koos röstitud saiaga ja meelepäraste lisanditega või valmista suupisteleibu, salateid või muud.

15. november 2014

Mahlane kartulikeeks singi ja juustuga

Esmalt tuleks alustada sellest, et mul õnnestus osaleda vahvas projektis, milles peategelaseks meie rahvusmugul kartul. Selle algatuse taga on kartulikasvatajate ühing Eesti Kartul ja projekti eesmärgiks on meie armas rahvusmugul jälle au sisse tõsta ning kummutada mõned müüdid ja negatiivsed uskumused, mida kartulile teenimatult omistatakse. Miks võiks ja peaks kartulit sööma, võib lugeda SIIT. Tehes kartuliretsepte, veendusin korduvalt, kuivõrd laiaulatusliku kasutusalaga on meie vana hea kartul ja kuivõrd palju vahvaid toite on võimalik kartulit kasutades valmistada.


See kartuliga singi-juustukeeksi puhul on tegemist pidulaua potentsiaalse staariga. Tummine keeks on kui omaette söögikord, sest siin saavad kokku nii kartul, liha, juust kui ka teravili. Teisisõnu on ühes toidus koos praktiliselt kõik, mida ühe rikkaliku söögikorra jaoks tarvis.
5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
soola,pipart
150 g võid
1,5 dl piima
3 muna
150 gr riivitud juustu
200 gr sinki
2-3 keedetud kartulit, kahvliseljaga puruks surutuna
Punet või muud meelepärast ürti, hakituna



Esmalt klopi lahti munad. Lisa sulatatud või ja piim. Sega küpsetuspulber jahuga. Lisa nii jahu, juust, kartulid ja sink. Maitsesta tainas soola ja pipra ning punega või muu meelepärase ürdiga. Kalla tainas võiga määritud keeksivormi ja küpseta 180-200 kraadi juures 40-50 minutit, kuni keeks on läbiküpsenud.

Vaata lisaks kartuliretsepte SIIT.


11. november 2014

Veisepõse confit karamelliste köögiviljadega

November on see kuu, kus võib mõneks ajaks ära unustada krõmpsud ja värsked salatid ning ausse tõsta toekad tummised lihatoidud. Nahavahe vajab soojendamist, et pikale talvele vastu pidada. Pikalt haudunud lihatoidud sobivad hilissügisesse hästi. Lihatoitudele sai pühendatud ka novembrikuises Oma Maitses ilmunud rubriik, kust see siinolev imemaitsev retsept pärit.


Hullutavalt külluslik ja imeliselt pehmeks haudunud liha võlub küll iga lihasõbra südame. Veisepõsk on teenimatult alahinnatud lihatükk ja seda tasub otsida turgudelt. Veiselihamüüjatelt tasub küsida, tihti ei taipa nad seda letil pakkuda, aga küsimise peale peaks veisepõske ikka saama. Tegemist on üsna lihaselise tükiga, mis muutub aga pikalt hautades uskumatult maitsvaks ja pehmeks. Eriti maitsev jääb veisepõsk confit´na valmistades ehk õli või rasvaine sees hautades.
2 veisepõske
50 ml sojakastet
50 ml pruuni suhkrut
1/2 tl Five Spice Powder´it (viie Aasia vürtsi segu: fenkol, tähtainiis, nelk, kaneel ja Sichuani pipar. Saadaval näiteks Piprapoes ja Umami.ee lehel)
3-4 küüslauguküünt peeneks hakituna
mõned terved nelgiterad
õli


Sega marinaadi koostisained ehk sojakaste, suhkur, vürtsid ja küüslauk kokku. Pane veisepõsed marinaadi sisse, aseta kas kaussi või kilekotti ning jäta soovitavalt 2-3 päevaks marineeruma. Hädapärast aitab ka üleöö variant. Marinaadist võetud põsed tõsta haudepotti ning kalla peale nii palju õli, et liha oleks kaetud. Aseta ahjupott ca 80 kraadi juurde hauduma. Kokku võib selleks kuluda 10-11 tundi. Kui tahad kiiremat tulemust, siis küpseta põske ca 100 kraadi juures ja arvesta selleks 4-6 tundi.
Karamelliseeritud köögiviljade jaoks lõika üks suurem bataat ja pastinaak kuubikuteks. Kuumuta pannil veidi confit´juurest näpatud maitsetest läbiimbunud õli ja prae selles veidi aega köögivilju. Lisa 2 tl pruuni suhkrut, mõned hakitud küüslauguküüned ning veidi rosmariini. Prae, kuni suhkur hakkab karamellistuma. Siis lisa pannile veel veidi sojakastet ning viimistle köögiviljad veel veidikese balsamico-kreemiga.

Retsept ilmus 2014.aasta novembrikuises ajakirjas Oma Maitse.



6. november 2014

Porgandikeeks tatrajahu, Kreeka pähklite ja valge šokolaadiga

See retsept on pärit oktoobrikuisest ajakirjast Oma Maitse, kus tähelepanu alla sai võetud erinevad jahud ja lahti kirjutatud ka see, miks võiks ja peaks rafineeritud nisujahu kogust oma igapäevatoidus vähendama. See tatrajahuga keeks sobitub hästi kirjeldatud ideoloogiasse on märkimisväärselt tervislikum kui nisujahuga valmistatud variant.


Maitsev, pähkline ja mahlane keeks, mis sobib hästi ka neile, kes gluteenitalumatusega maadlevad. Porgand annab keeksile mahlase olemise ja tatra pähkline maitse sobitub porgandi maheda mahlasuse ning Kreeka pähkliga imehästi. Krooniks võib keeksile peale sättida rikkaliku valge šokolaadi ja toorjuustumütsi.
200 g porgandit, koorituna ja peenelt riivituna
150 g võid
2 dl suhkrut (eelista rafineerimata pruuni suhkrut)
3 muna
3 dl tatrajahu (eelista toortatrast valmistatud jahu, mida leiad loodus- ja ökopoodidest)
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
100 g Kreeka pähkleid, hakituna
Riivitud sidrunikoort
Glasuur:
100 g valget šokolaadi
100 g toorjuustu, toasoojana
Kreeka pähkleid kaunistamiseks


Sulata või. Eralda munakollased  ja –valged. Sega munakollased suhkruga ühtlaseks ja lisa siis sulatatud või ning riivitud porgand. Lisa riivitud sidrunikoor. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja sool ning lisa need või-munakollase massile. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja sega taina hulka. Kalla tainas võiga määritud keeksivormi ning küpseta 180 kraadi juures umbes 35-40 minutit. Küpsust kontrolli tikuga. Võta keeks välja ja jahuta (soovitavalt restil). Glasuuri jaoks sulata vesivannil hakitud valge šokolaad ja lisa siis toorjuust. Sega läbi ning laota keeksile. Kaunista tervete Kreeka pähklitega.

Retsept ilmus 2014.aasta oktoobrikuises ajakirjas Oma Maitse.

3. november 2014

Raamatuloosi tulemused ja üks lihtne ja tervislik energiatrühvel uuest raamatust

Eelmisel nädalal välja hõigatud minu uue raamatu Argiõhtute kokaraamatu väljaloosimise tulemused on selgunud. Tänan väga kõiki, kes viitsisid ja raatsisid oma või oma pere argiõhtu toidulaua päästjatoidud kirja panna. Oli väga huvitav lugemine - mõned toidud klappisid hästi nii meie pere kui ka raamatu toitudega, teisalt oli ka päris palju üllatajaid. Rõõm oli ka sellest, et vastajaid oli nii rohkelt. 67-st vastanust lasin juhusliku numbrivalikuga välja valida kaks raamatuvõitjat ning nendeks osutusid numbrid 29 ja 46 ehk leoola, kelle argiõhtu toiduks on omlett või värske salat lihaga või siis mõni pastaroog. Teine võitja on Kaie, kelle argiõhtu päästab kas mõni pasta, salat sooja lisandiga, talvisel ajal aga läätsesupp või Tom Kha supp. Palju õnne võitjatele! Palun saatke mulle tuulimathisen@hotmail.com info selle kohta, kuhu saaksin raamatu postitada. SmartPosti puhul siis kindlasti ka telefoninumber.
Ühe mõnusa retsepti sellestsamast raamatust tahaks ka teiega jagada. Meie peres on energiatrühvlitest juba ei-tea-mitmendat-korda kordamisele minev maius saanud. Põhjuseks on valmistamise lihtsus ja samas see, et maius valmib väga tervislikest koostisosadest, mistõttu maiustamine ei olegi enam niiväga patt.


Sellised trühvlid on mõnusaks ampsuks ka siis, kui peale tööd õhtul koju tulla ja kiiresti esimese nälja kustamiseks midagi põske panna. Samamoodi sobivad nad lastele, kes toidu valmimise ajal sooviksid midagi näksata. Koostisosade puhul võib kõiki nimetada maitsvateks tervisesõpradeks. Erinevalt suhkruga valmistatud maiustest, ei ole sellistel rühvlitel veresuhkrule jo-jo efekti põhjustavat mõju. Dattel on küll magus, aga samas käitub meie veresuhkruga palju delikaatsemalt, tahhiini või maapähklivõi ning šokolaad on ka toitainerikkad ja maitsvad lisandid. 
Trühvlid sobivad hästi ka külakostiks viimiseks või niisama armsatele inimestele kinkida.  


200 g pehmeid datleid
3-4 sl tahhiinit või maapähklivõid
2 sl kakaod
Soovi korral paar supilusikatäit kookoshelbeid
200 g tumedat šokolaadi
Purusta datlid köögikombainis või haki terava noaga hästi peeneks. Sega datlid tahhiini või maapähklivõiga, lisa kakao ja soovi korral ka kookoshelbeid. Vormi ühtlaseks massiks ning veerata näppude vahel Kreeka pähkli suurusteks pallideks. Võid soovi korral neid veeretada kookoshelvestes või ka kakaos. Hästi maitsev jääb tumeda šokolaadiga glasuuritud variant. Selleks sulata vesivannil tükeldatud tume šokolaad. Aseta trühvlid sulanud šokolaadi sisse ja tõsta küpsetuspaberile hanguma. Võid trühvleid kaunistada hakitud pähklite, kuivatatud puuviljade või maitsetaimede või muu meelepärasega.

31. oktoober 2014

Spagetid kooreses kastmes ja mooniseemnetega

Reisimisel on oma kulinaarne võlu. Ärakäimise ja uute emotsioonide efekt niikuinii, aga minule ei ole veel seni õnnestunud teha ühtki reisi ilma kulinaarsete avastusteta. Kaugus ja eksootika ei olegi niivõrd olulised kuivõrd avatud meel ja soov uusi maitseid kogeda. Tuleb tunnistada, et mõnedki reisisihtkohad oleme paika pannud ühe olulise faktorina ka selle koha kööki arvestades.
Erandiks avastuste koha pealt ei olnud ka oktoobri alguses teoks saanud veinireis Itaalia põhjaosas. See on küll piirkond, kus olen mitmeid kordi ka enne käinud, kuid Itaalia köök oma rikkalikkuses ja vahelduslikkuses on alati midagi põnevat pakkunud. Seekordseks kõige vahvamaks avastuseks olid spagetid (või linguine ehk veidi lapik pikk peenike pasta) koores kastmes singi ja mooniseemnetega.



Kui sink ja koorekaste on pastade puhul üks levinumaid kombinatsoone, siis mooniseemnelisand tõstis küll hetkeks kulmud kõrgele. Pole isegi kuulnud sellisest lisandist.



Pasta ise on aga imelihtne.
250 g värsket linguini pastat või spagette
150 g prociuttot, peekonit või toorsuitsusinki, hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna
2 dl 35% koort
2 sl mooniseemneid
soola ja pipart
Pane pastavesi koos soolaga keema. Samal ajal valmista kaste.Kuumuta pannil keskmisel kuumusel peekonit, kuni rasv hakkab eralduma. Lisa sinna hakitud küüslauk ja kuumuta läbi. Järgmisena lisa koor ning mooniseemned. Sega läbi ja maitsesta.
Kurna pasta ja jätta veidi pastakeeduvett alles. Sega pasta kastmega, vajadusel reguleeri pasta paksust lisades pastakeeduvett. Serveeri kohe.

Originaalis nägi see reisilt kaasa toodud idee allikaks olev pasta välja selline.


28. oktoober 2014

Argiõhtu toitudest ja uuest raamatust. Natuke loosimist ka

Taaskord on see päev, kus saan alustada toreda sõnumiga. Nimelt sain täna esimest korda oma käega katsuda uut kokaraamatut, mille kirjutamise ja pildistamisega tegelesin peamiselt möödunud suvel ning kus teemaks argiõhtute toidud. Hästi tore on ka see, et juba täna oli kõnealune raamat leidnud koha Rahva Raamatu kokaraamatute TOP-is ja seda koguni kolmandal kohal. Tundub, et argiõhtu toitude teema puudutab paljusid.



Eks ole see vist tavaline, et õhtul töölt tulles ja peale kohustuslikke poe, lasteaia, trennide ja muid ringe koju jõudes tahab nälg silmanägemise ära võtta. Ainuke mõte on kiirelt midagi hamba alla saada. Samas ei pea seda olukorda alati lahendama poest termokarbis kaasahaaratud kiirtoit või purgisupp.
Allpool mõned pildid toitudest, mille retsepid leiab raamatust.

Grillitud halloumi ubade, tomatite ja kapparitega

Kanafilee cordon bleu ehk kanafilee ürdivõi, peekoni ja juustuga

Kilu, kartuli ja uputatud munaga soe salat
Veiselihalõigud oliivide ja tomatiga
Suvikõrvitsapirukad juustu ja oliividega
Laimimaitseline toorjuustukook kondenspiimaga
Siia raamatusse püüdsin koondada aastate jooksul lemmikuks saanud lihtsad lemmiretseptid, mis aitavad leida lahenduse argõhtu toidumurele. Retseptid on valdavalt lihtsad ja jõukohased ka algajale kodukokale. Ajalimiit on kõikidel toitudel selline, et valmis peaksid kõik road saama vähem kui tunni ajaga. Ka koostisosade valik on selline, et ei ole eeldatud pikka ja põhjalikku otsimisretke haruldaste koostisosade leidmiseks.
Palju on neid retsepte, mis sobivad hästi ka lastele. Oma kolme lapse peal olen paljusid toite katsetanud ja leidnud mitmeid hästitoimivaid koosluseid, mis ka toiduga pirtsutavatele lastele väga hästi maitsevad.
Raamatus jagan ka nippe, kuidas võiks eelnevatel päevadel õhtust toiduvalmistamist veidi ette valmistada ja kiiremaks muuta. Samamoodi toon välja strateegiliste varude nimekirja, mille olemasolu puhul saab üsna kiirelt maitsva toidu kombineerida ilma, et peaks iga päev poodi külastama.
Raamat ise on jagatud peatükkideks, milleks on:
- salatid
- suupisted ja eelroad
- supid
- ilma lihata toidud
- riisi- ja pastaroad
- kala ja mereannitoidud
- kanatoidud
- lihatoidud
- magustoidud
- küpsetised
Loodetavasti aitab uus raamat leida uusi lemmikuid ja eelkõige värskeid ideid, mis aitava tavapärast peavalu "mida ma täna jälle süüa teen!" leevendada.

Et aga mitte liiga pikalt ise jutustada, küsiksin ka blogilugejate käest, mis on teie peres olnud selleks mõnusaks argiõhturoaks, mis on ühtaegu lihtne, kiire ja samas maitsev? Oleksin väga tänulik, kui jagaksite ka oma argiõhtu nippe ja ideid.
Kõigi vastanute seas loosin välja kaks sedasama raamatut, mille toimetan postiga teile oma kulu ja kirjadega kohale. Raamatud loosin välja selle nädala lõpul kõikide nende vahel, kes oma kommentaari on blogisse jätnud.
Seega, jagage ome mõtteid ja nippe. Alati on põnev kuulda, kuidas teistes kodudes igapäevast toidumuret leevendatakse. Ja kindlasti leian nii mina kui ka teised blogilugejad nii mõnedki head ideed ka enda köögis kasutamiseks.

15. oktoober 2014

Lihtsa elu kiituseks. Vanillikreem auruahjus

Alustan esmalt sellest, et igasugu nutikad nipid ja kasulikud näpunäited, mis aitavad igapäevaelu lihtsamaks muutuma, on kulla väärtusega. Tõenäoliselt on meil kõigil aeg-ajalt dilemma - tahaks ju midagi suurepärast ja isevalmistatut pakkuda, aga kui sellega kaasneb kiirel ajal täiendav ajakulu ja lisaks ka ebaõnnestumise risk, siis on hirmus suur kiusatus lihtsama vastupanu teed minna. Pole sel Ekströmsi vanillikastmel ka häda midagi. Või siiski...
Isetehtud vanillikaste (i.k. vanilla custard) on kindlasti klass omaette. Selle valmistamisest olen lähemalt kirjutanud SIIN. Munakollase toel paksenenud mustade vanillitäpikestega mõnusal kastmel on oma kindel koht õunahooajal. Kastme komponentide loetelu on lühike: piim, suhkur, vanill ja munakollased.





Karamellised maitsvad õunakoogid või -magustoidud lausa küsivad vanillise kastme järgi. Samas, kes on seda ise valmistanud, teab väga hästi, milline väljakutse see võib perenaisele (ja perenaise randmele) olla. Madalal kuumusel pliidil hoolikas vispeldamine, sest nii kui vispeldamise järele jätad, võid poti põhjast tekkima hakanud omletti riisuma.
Hea uudis on nüüd kõigile neile, kellel on kodus olemas auruahi. Mind teenib juba kevadest saati Electroluxi kombineeritud auruahi, milles võib küpsetada nagu tavalises ahjus ja samal ka soovi korral muna keeta. Selle kastme valmistamiseks tuleks kasutada täisauru funktsiooni ehk siis seda, et kogu ahi on ühtlase auruga täidetud. Risk ebaõnnestumiseks vist praktiliselt olematu ja protseduur ise nauditavalt lihtne. Juba mõnda aega on meil kapis valmis paras kogus vanillikastet ja kohe, kui see otsa saab, teen jälle uue.
Kastme jaoks läheb vaja:
7 dl piima
1 vanillikaun, seemned noaga välja kraabitud
4 suurema muna kollast
0,5-1 dl suhkrut (sõltub kui magusat kastet soovid)
Esmalt kuumuta auruahi täisaurul täiksuumuseni. Minu ahjul on selleks kuumuseks 96 kraadi. Sega kausis või potis piim, vanilliseemned (aseta potti ka vanillikaun) ja suhkur. Aseta ahju umbes 3-4 minutiks. Samal ajal eralda munakollased munavalgetest ja klopi munakollased lahti. Tõsta pott piimaga ahjust välja ning kalla sisse munakollased. Sega mass ühtlaseks, kata tihedalt fooliumiga ning tõsta ahju 25 minutiks. Ettenähtud aja möödumisel tõsta pott ahjust, eemalda foolium, et kondensvesi kastme sisse ei tilguks ning eemalda vanillikaun. Sega vispliga kaste läbi ja voilaa! ongi valmis.


Ise ka alguses ei uskunud, et see asi nüüd nii lihtne võib olla. Aga läbi proovitud ja kinnitust leidnud. Sobib kasutada nii soojalt kui ka külmalt.



Kui soovid kastme juurde valmistada aga maitsvaid karamelliseid õunu, siis võta tükike võid (ca 30 g), lisa paar supilusikatäit suhkrut, lase pannil võil sulada ning sega siis või suhkruga läbi. Kalla peale üks sorts Vana Tallinna likööri. Vürtsikas liköör sobib imehästi õuntega ja samas ei ole vaja pabistada alkoholi pärast, kuna kuumutades aurustub kogu alkohol ja jääb ainult vürtsine maitse. Sega pannil või, suhkru ja liköörikaste läbi ja aseta sinna sisse puhastatud ja viiludeks lõigatud õunaviilud. Selle koguse jaoks kulub umbes 2-3 parajat õuna. Eelista hapukaid ja tugevama viljalihaga õunu (nt Antoonovkad). Kuumuta vaiksel kuumusel panni peal õunaviile või ja suhkrusegus mõlemalt poolt, kuni õunad on läbi küpsenud. Võid lisada ka veidi jahvatatud kaneeli. Pigista lõpuks õuntele peale veidi sidrunimahla. Serveerides tõsta taldrikule õunad koos pannil oleva karamellise kastmega ja lisa juurde vanillikaste.

13. oktoober 2014

Õunapannkoogid speltajahuga

Pühapäevahommikused pannkoogid on paljudes peredes püha üritus, mis saab teoks ilmast ja kuuseisust sõltumatult. Tavapärase pannkoogi võib lihtsa vaevaga veidi tervislikumaks muuta, kasutades taina sees speltajahu või täisterajahu ning lisades sinna veel riivitud õuna. Täisterajahud sobivad pigem siiski lusikapannkookide valmistamiseks. Suured ülepannikoogid kipuvad nende jahudega ära lagunema. Samas annab täistera ja õun pannkoogile hoopis mõnusama ja nüansirikkama maitse



2 muna
150 g speltajahu
200 g riivitud õuna
1 dl piima
2 sl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
Näpuotsaga soola
Kaneeli
Praadimiseks õli


Sega omavahel riivitud õun, kaneel, piim ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Eralda munakollane munavalgest ning sega munakollane taina hulka. Vahusta munavalge ja lisa viimasena see. Kuumuta pannil õli ning prae vaiksel kuumusel lusikapannkoogid. Serveeri moosiga. 

Retsept ilmus 2014. aasta oktoobrikuises ajakirjas Oma Maitse. Samas ajakirjas on pikemalt juttu erinevatest jahudest ja hulganiselt retsepte, kuidas valge nisujahu asemel hoopis tervislikumaid jahusid kasutada. 


10. oktoober 2014

Vokiroog paksoi, brokkoli ja veisefileega

See on roog, mis suure tõenäosusega saab kiirelt kõikide lemmikuks. Meestele meeldib toit seepärast, et rikkaliku kleepuvas kastmes veisefileega ei koonerdata ja naissoo esindajatele meeldib see pärast, et rohelist kraami jagub selle vokiroa sisse ka ohtralt. Igal juhul on see toit, mis suure tõenäosusega peale proovimist ka kiirelt kordamisele läheb. Valmistamise kiirus ja lihtsus tuleb veel boonusena juurde.


500 g veise sise- või välisfileed, õhukesteks viiludeks lõigatuna. Mina soovitan kasutada Liivimaa Lihaveise tooteid
1 brokkoli, väikesed õisikud eraldatud
200 g suhkruherneid
4 vart rohelist sibulat, haikutuna
2 küüslauguküünt, hakituna (võib kasutada ka Gourmet Gardeni SELLE SARJA küüslaugupastat)
Pöidlasuurune jupp ingverit (võib samuti lisada 1 tl Gourmet Gardeni toodet)
4 sl Hoisin kastet (kaubandusest peaks päris hästi saada olema, vajadusel saab tellida nt Umami.ee lehelt SEDA kastet)
Õli vokkimiseks
3 paksoid, lehed eraldatud  (võib asendada värske spinatiga)
Kuumuta vokkpannil õli ning pruunista veiseliha kiirelt kuuma õli sees umbes 3 minuti jooksul. Tõsta liha pannilt. Tõsta samale pannile küüslauk, prae kiirelt läbi. Lisa brokkoli ning väike sorts vett. Voki umbes 3-4 minutit, kuni brokkoliõisikud on läbi kuumutatud. Järgmisena lisa pannile suhkruherned, paksoi ja roheline sibul ning jätta vokkimist rooga kogu aeg segades umbes 2-3 minuti jooksul. Sega juurde hoisin kaste ja veiseliha. Kuumuta läbi, vajadusel lisa veidi vett või puljongit. Serveeri kohe. Juurde sobib pakkuda nuudleid või aurutatud riisi.

Retsept ilmus 2014.aasta septembrikuises ajakirjas Oma Maitse, kus oli vaatluse all pak choi või ka paksoi või Hiina lehtnaeris. 

8. oktoober 2014

Lihtne supp riisinuudlite, pak choi ja krevettidega

See lihtne ja väga maitsev roog kaunistas septembrikuu Oma Maitse ajakirja, kus võtsin vaatluse alla ka meile jõudnud pak choi ehk Hiina lehtnaeri. See on mõnusa tekstuuriga ja suhteliselt neutraalse maitsega köögivili, mis on hästi omane Hiina köögile. Sobib hästi vokiroogadesse, salatitesse ja suppidesse. Siintoodud roog on selline imekiirelt valmiv kombinatsioon, mis sobib hästi argiõhtusse. Parimad jäävad toored krevetisabad, kui neid ei õnnestu saada, võid loomulikult kasutada ka eelkuumutatud krevette. Pak choid on päris sageli saada Rimi köögiviljaletist ja seda müüakse Rimi oma märgi all. Teistes poodides on pak choi otsimine ja leidmine seni kahjuks üsna juhuslikku laadi. Pak choi asenduseks sobib samas ka värske spinat või muu roheline kraam, mis kiirelt läbi kuumutades süüa sünnib.



750 ml kanapuljongit
2 sl austrikastet
2 sl teriyaki kastet
1 sl kalakastet
pöidlasuurune jupp hakitud ingverit
300 g tooreid tiigerkrevetisabasid
ca 300 g pak choid, lehed eraldatud (sobib ka värske spinat, rukola või ka lehtpeet)
200 g riisinuudleid
2-3 hakitud rohelise sibula vart
tšillihelbeid
Kuumuta vokkpannil või ka tavalisel pannil puljong kuni keemiseni. Lisa kastmed ja ingver puljongi sisse. Lase korraks keema tõusta ning lisa siis krevetid. Toorestele krevettidele peaks piisama 2 minutist. Ära krevette üle keeda, krevetid peavad kergelt roosakaks tõmbuma. Lisa pak choi ja kuumuta veel paar minutit. Lisa riisinuudlid ning lase supil keema tõusta. Sega juurde roheline sibul ja soovi korral veidi tšillihelbeid. Serveeri kaussidest, kuhu jaota võrdselt nuudleid, krevette ja pak choid.

Retsept ilmus 2014. aasta septembrikuises ajakirjas Oma Maitse.

29. september 2014

Eriti hea õunakook

See on üks võrratult maitsev ja mahlane õunakook. Ei midagi keerulist ja ei ühtegi salajast komponenti. Kõik hoopis vanad tuttavad ja õiged maitsed koosluses, mis töötab veatult. Kes soovib eriti lihtsat varianti, võib kasutada valmis võiga muretainast. Kes tahab aga eriti tubli olla, võib loomulikult muretaina ka ise valmis teha.



500 g võiga muretainast.
Kui valmistad ise, järgi järgmiseid juhiseid:
150 g võid, toasoojana
100 g suhkrut
1 muna
0,5 tl soola
0,5 tl küpsetuspulbrit
240 g jahu
Sega omavahel või, suhkur ja muna. Sega omavahel jahu, sool ja küpsetuspulber ning lisa või-muna segule. Kõige lihtsam on seda teha köögikombainis pulse reziimi kasutades. Võid seda teha ka laual noaga aineid peenemaks töödeldes kuni saad ühtlase puruse massi. Suru mass kokku ja keera toidukilesse. Tõsta külmkappi vähemalt pooleks tunniks.
Rulli ca 3/4 tainast tainapõhjaks ja kata sellega ca 26 cm läbimõõduga koogivormi põhi ja küljed. Ülejäänud tainas rulli õhukeseks ja lõika sellest pikad ribad, millega koogitäidis katta.


Valmista täidis. Selleks läheb vaja:
100 g võid
2-3 sl jahu
60 ml vett
1 dl tavalist suhkrut
1 dl fariinisuhkrut (kui väga suur magusasõber ei ole, vähenda suhkru kogust umbes poole võrra)
Maitsestamiseks kaneeli või kardemoni.
umbes 6 hapukat õuna, tükeldatuna
Sulata pannil või. Sega sisse jahu, kuni moodustub pastataoline mass. Lisa vesi, suhkrud ning lase keema tõusta. Alanda kuumust ning hauta veidi aega massi pidevalt segades. Lisa kas kaneeli või kardemoni. Kalla juurde õunatükid ja sega need või ja suhkrumassiga läbi
Tõsta õunatükid koogivormi põhjale laotatud taina peale. Lükka ühtlaselt laiali ja tõsta sinna peale siis tainaribad. Põimi tainaribad omavahel ristipidi.
Küpseta eelsoojendatud ahjus esmalt 220 kraadi juures 10-20 minutit. Alanda siis kuumus 170 kraadini ja küpseta veel ca 35-40 minutit, kuni õunad on läbiküpsenud.

Veidi samalaadne õunakook on ka minu ema retseptivaramust pärit Nina õunakook, kus erinevuseks küll see, et tainas tuleb teha täiesti ilma suhkruta.




Täidis küpseb ka sel koogil kahe tainakihi vahel. Väga maitsev ja meil juba kohustuslikuks saanud igal õunahooajal. Nina õunakoogi retsepti leiad SIIT.

Mõnusat küpsetamist1


26. september 2014

Tšilline sealihahautis Korea moodi

Korea toit on Eestis teenimatult üsna vähetuntud. Paraku. Kõige tuttavlikum on ehk Korea porgandisalat, mis, nagu tuleb välja, on selline poolenisti Korea toit, mida hakkasid valmistama Nõukogude Liitu ümber asustatud koreakad. 
Ise hakkasin ka Korea toitu rohkem hindama peale seda, kui olin ise kohapeal ära käinud. Korea köök on üsna omapärane ja rohkelt avastamisrõõmu pakkkuv. Kõige rohkem iseloomustavad Korea kööki esmalt muidugi kimchi ehk tšilline hapendatud Hiina kapsas, mida pakutakse absoluutselt iga söögikorra juurde. Teine väga spetsiifilise Korea maitsekombinatsiooniga märksõna on gochujang või ka doenjang pasta. See on kombinatsioon, milles saavad kokku fermenteeritud sojaoad, tšillipasta, sool, mesi või suhkur ja veel mitmeid maitselisandeid. Gochujang pasta on Korea köögis universaalne lisand, millega maitsestatakse suppe ja vokke, marineeritakse ja pakutakse ka lihtsalt niisama lauale lisandiks. Seesama pasta on ka võrratu bibimpapi üheks komponendiks, mille retsepti leiad SIIT.
Sellesama gochujang pastaga, mis on pärit Umami.ee poest, valmistasin seafilee ja köögiviljadega hautist. Väga maitsev sai ja meenutas üsna täiuslikult Koreast tuttavaks saanud kordumatut ja ainuomast maitsekombinatsiooni. 


See suurepärane ja maitseküllane terav pasta on üheks Korea köögi alustalaks

Hautis ise on tegelikult lihtne ja jõukohane kõigile, kes köögis kulpi suudavad käes hoida. Selleks läheb vaja:
250 g seafileed, kuubikutena
2 küüslauguküünt
2 sl gochujang pastat
1 tšillipipar, peeneks hakituna
pöidlasuurune jupp tšillit, peeneks hakituna
100 g kartulit, tükeldatuna
15 cm jupp porrut, peamiselt valge osa, ribadena
1 keskmine suvikõrvits, tükeldatuna
õli praadimiseks
seesamiõli maitsestamiseks
100 g värsket spinatit, veidi väikesmaks hakituna
seesamiseemneid viimistlemiseks
Puhasta liha kelmetest ning tükelda kuubikuteks. Kuumuta pann koos õliga ning pruunista pannil lihakuubikud. Lisa tšillipasta ja hauta kergelt läbi. Lisa kartul, ingver ja tšilli ning kalla peale piisavalt vett, et kõik pannil olevad koostisained oleksid kaetud. Lase keema tõusa ning lisa porru, suvikõrvits ja seesamiõli. Kuumuta kõrgemal kuumusel paar minutit, alanda siis kuumust ning hauta ca 5 minutit. Tõsta pann pliidilt, sega juurde rukola. Serveerimisel lisa seesamiseemneid.

Korea köök on aga kindlasti avastamist väärt, Tallinnas on paar kohta, kus saab üsna autentset Korea toitu. Oma lemmikutest võin välja tuua Gotsu Kim´s Kithceni. Aimu saamaks, milline näeb välja söögikord Korea restoranis, leidsin ühe vana pildi. See oli Seoulis koht, kus käisime mitu õhtut üliteravat ja imemaitsvat kaheksajalga söömas. Kusjuures lauale sai tellitud kaks toitu ja see ülejäänud kausside hulk on siis kõik see, mis ühe toidukorraga lauale lisaks kantakse.


Sissepääs ühte restorani on aga tavapäraselt paljudele Aasia kohtadele dekoreeritud rohkete plastmassist taldrikutäitega, mis näevad ootamatult tõepärased välja. Ja nagu pildilt näha, on sushi ja sushilaadsed tooted Koreas ka väga levinud, kuigi maitsekombinatsioon on veidi teine, kui Jaapani sushidel. Samamoodi süüakse väga palju erinevaid nuudlisuppe ja häälekas luristamine käib selle kõige juurde. Supi sisse segatakse ka gochujangi pastat, kusjuures see sobib suppidele särtsu andmiseks imehästi.


Korea köök on mõnus ja tasub igal juhul avastamist.

24. september 2014

Kuldkollane vürtsikas kõrvitsasupp kookospiimaga

Kõrvitsasupp on minu lemmik juba aastaid. See kuldkollane sametine supp võlub oma lihtsuse ja samas täiusega. Kohustuslik komponent minu kõrvitsasupis on alati ingver. Minu meelest annab särtsakas ingver kõrvitsa mahedusele täiusliku maitselisandi. Ingver, teatavasti, on Aasia köögi üks alustalasid ja seetõttu tasub kõrvitsasupp valmistada ka muude Aasia köögist pärit lisanditega ehk karripasta ja kookospiimaga. Väga maitsev ja mõnusalt vürtsikas tulemus soojendab hästi ootamatult saabunud sügisel ning aitab seestpoolt soojeneda. Kõrvitsasupil on küll eksimatult sügise nägu, aga antud jahedatesse sügispäevadesse sobib see sametine lemmik suurepäraselt.



ca 1 kg kõrvitsat (koorituna)
2 küüslauguküünt, hakituna
pöidlasuurune jupp ingverit, koorituna ja tükeldatuna
1-2 sibulat
soovi korral tšillit, hakituna ja puhastatuna
400 ml purk täisrasvast kookospiima (võid paar lusikatäit jätta serveerimiseks)
1-2 tl punast või rohelist karripulbrit
500 ml kana- või köögiviljapuljongit
soola, pipart, õli,
kõrvitsaseemneid ja kõrvitsaseemneõli.
Koori ja tükelda küüslauk, sibul, ingver. Kuumuta potis õli ja prae keskmisel kuumusel küüslauk, sibul ja ingver kergelt läbi (umbes 5 minutit). Kui soovid teravamat varianti, lisa ka hakitud tšillipipar ja kuumuta ka see pannil läbi. Lisa karripulber ja kuumuta õlis läbi. Järgmisena lisa tükeldatud kõrvits, kuum puljong ja lase vaiksel tulel haududa kuni kõrvits on pehme. Püreeri saumikseriga. Lisa kookospiim. Maitsesta lõplikult.
Serveeri koos röstitud kõrvitsaseemnetega ja peale niristatud kõrvitsaseemneõliga või kookoskoorega.

22. september 2014

Viigimarjakook mee ja mandlitega

Viigimarjade hooaeg on lõpuks meile jõudnud. Need purpurlillad, pehmed ja krõmpsuvad marjad kuuluvad kindalt minu lemmikute hulka. Reisides neis maades, kus viigimarju kasvab, ei jäta ma kunagi kasutamata võimalust neid nautida. Tõelised lemmikud on ka kuivatatud viigimarjad. Eriti need, mis mõnusalt mahlased. Viigimari oma omadustelt on tõeline tegija ja kasulikke omadusi on temas rohkem, kui ühte kirjatükki ära mahub.



Hetkel tasub aga nautida seda, et üsna taskukohase hinnaga on võimalik väärt kraami värskete viigimarjade näol soetada nii turult kui poest. Kõige lihtsam moodus on süüa neid mett ja kergelt röstitud pähkleid lisades.Viigimari sobib hästi ka erinevate juustudega, mida võib meele ja pähklitele ka juurde sättida.



Ideid, kuidas viigimarja süüa ja mida temast valmistada, leiab septembrikuisest ajakirjast Oma Maitse, kuhu ühe viigimarjateemalise loo kirjutasin. Sealt võib leida näiteks viigimarja-focaccia retsepti, salati viigimarjade, meloni ja prociuttoga või siis küpsetatud ricotta viigimarjadega.
Kui aga esimene isu viigimarjadest täis söödud, võib teha ühe imemaitsva koogi viigimarjade, mee ja mandlitega.



120 g pehmet võid
150 g pruuni suhkrut
2 sl riivitud apelsinikoort
1 tl vanillisuhkrut
3 muna
180 g mandlijahu
70 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
3-4 suuremat viigimarja
mandlihelbeid
mett viimistlemiseks
Vahusta toasoe või suhkruga ja apelsinikoorega, kuni tekib ühtlane kreemjas mass. Lisa ükshaaval munad ja sega iga muna korralikult taina sisse enne kui järgmise lisad. Sega omavahel mandlijahu, jahu, vanillisuhkur ning küpsetuspulber ning lisa kuivainesegu muna-või segule. Määri ahjuvorm võiga ning kalla tainas vormi. Lükka tainas ühtlaselt laiali ning jaota peale sektoriteks lõigatud viigimarjad. Küpseta 160 kraadi juures ca 45 minutit. Tõsta kook ahjust ning määri või nirista peale vedelat mett.