29. jaanuar 2015

Kirju koer. Tiba tervislikumaks tuunitud

Kirjul Koeral on lapsepõlve maik. Ei ole vist ühtegi last, kes ei oleks omal ajal sünnipäevadel seda nostalgilist kooki sisse ahminud. Vahel ka nii, et hiljem oli süda veidi paha. Kardetavasti kordus järgmisel korral sama skeem. Või siis ise oma esimesi köögikatsetusi tehes seda maiust kokku mätsinud, keel suunurgast väljas. Isetehtud koogil oli kohe teine ja ikka hoopis parem maitse juures :) Mingi müstiline maitsevõlu on sellel koogil ning see tundub olevat ajas muutumatu arvestades seda, milliseks hitt-tooteks sai Kalevi eelmisel aastal väljalastud Kirju Koera komm.



Paraku on selle koogiga see väike mure, et kui täiskasvanulikult veidi koostisainetesse süveneda, siis pehmelt öeldes ei ole tegemist tervisesõbra koogiga. Suhkrut kulub sinna parasjagu, assisteerivad nii magusad küpsised, pahatihti natuke liiga värvilised marmelaadid ja muud mitte just kõige soositumad koostisained.
Kui eelmise aasta lõpul Oma Maitse novembrikuises numbris nägin kirjukoeralikku kooki, milles oli põhirõhk pähklitel ja kuivatatud puuviljadel, lõi mul tulukese põlema. Mõned lihtsad ja käepärased asendused ning koogist saab kerge vaevaga üsna tervislikuks liigitatava maiuse. Kusjuures maitse selle all ei kannata, pigem vastupidi. Erinevaid pähkleid ja puuvilju võib üsna vabalt vahetada ja kombineerida. Eksimisvõimalust on pea olematu. Peaasi, et kook korralikult kokkumätsitav ja hiljem lõigatav oleks. Varu endale lihtsalt lahke käega pähkleid, kuivatatud puuvilju ning tumedat šokolaadi lähedusse.



100 g võid, toasoojana
2 muna
4-5 spl mett
2 sl kakaopulbrit
50 ml Vana Tallinna likööri (võid selle ära jätta, aga see lisab hästi mõnusa maitse)
150 g tumedat šokolaadi, sulatatuna
100 g täisteraküpsiseid, tükeldatuna
200 g erinevaid pähkleid, peenemaks hakituna (mandlid, sarapuupähklid, pistaatsiapähklid jm. Hea valiku pähklitest ja kuivatatud puuviljadest leiad näiteks Germundi tootevalikust www.germund.ee )
100 g datleid, peeneks hakituna
100 g kuivatatud jõhvikaid
soovi korral veel muidu puuvilju või pähkleid.
näpuotsaga soola
Töötle mikseriga toasoe või kohevaks. Lisa mesi, sega läbi ning lisa siis ükshaaval munad.Järgmisena lisa kakaopulber, näpuotsaga soola ja liköör. Sulata šokolaad, jahuta veidi ning kalla siis või- ja munasegu hulka. Sega ühtlaseks. Järgmisena lisa küpsised, pähklid ja puuviljad. Sega ühtlaseks massiks. Laota tööpinnale toidukile ning aseta mass sinna peale "vorstikesena". Vormi mass tihedaks ühtlaseks vorstiks, keera toidukile ümber ning aseta külma tahenema (vähemalt 8 tundi). Enne serveerimist võid veel tuhksuhkrut peale puistata.
Nii lihtne see oligi ja maitseb oi-kui-hea!


22. jaanuar 2015

Banaani ja maapähklijäätis. Lihtne kreemjas ja veidi krõmpsuv maius

Mõned toidud ja valmistuskäigud on nii lihtsad, et retseptiks on isegi kohatu seda nimetada. Siin on üks neist võrratutest kooslustest, mis ei nõua mitte mingisugust pingutust ega panustamist. Toiduvalmistamise nõude pesemine on ehk kõige suurem vaev selle valmistuskäigu juures. Hea on siinjuures see, et ära saab kasutada pruuniks muutunud banaanid. Meie pere pirtstükid keelduvad pruuni koorega banaane söömast. Kusjuures minu meelehärmiks muutub banaanikoor pruunitäpiliseks vahel juba päevaga ning kui puuviljavaagnalt järjekordne kobar neid pruunijumelisi banaane otsa vaatab, tuleb abiks jällegi nutikate nippide rubriik. Banaan saab endale uue elu jäätise näol.



Tulemus on üllatavalt täiuslik ja rikkalik. Banaani kerge puuviljasus saab tuge rikkalikust maapähklivõist. Tänu maapähklivõile on selline banaanijäätis ka püsivam, kui ainult külmunud banaanist tehtud jäätis. Soovi korral võib veel ise ka lisamaitseid juurde sättida - hapukamat maitset sidrunit või laimi lisades, vürtsidest sobib hästi kaneel või kardemon, magusasõbrad võivad veidi meelepärast siirupit lisada jne.



Valem on aga lihtne:
2 banaani, üleküpsenud ja eelnevalt sügavkülmutatud
2 sl teralist maapähklivõid (Crunchy Peanut Butter) ehk siis väikeste pähklitükkidega krõmpsu maapähklivõid
Koori ja tükelda banaan. Tõsta sügavkülma ja lase läbi külmuda. Võta külmunud banaan sügavkülmast välja ning tõsta purustajasse või blenderisse. Lisa maapähklivõi ja töötle mass ühtlaseks kreemjaks jäätiseks. Selleks on kõige parem kasutada "pulse" režiimi.


Võib juhtuda, et vahepeal on vaja banaanitükke paar korda allapoole suruda, et kõik ühtlaseks peeneks saaks. Mass muutub kreemjaks ning maapähklivõi tükid annavad jäätisele mõnusa krõmpsu tekstuuri. Tulemus on nii konsistentsilt kui ka maitselt tõelist kreemine ja tervislik maius.
Nüüd mul lausa mure, et peaks hakkama banaane eraldi pruuniks küpsetama, et saaks vajaliku koguse banaani-maapähklijäätist valmistada. Kipub kiirelt otsa saama :)


Lihtne köögiviljakarri kookospiimaga

Mingil kummalisel moel on koos uue aastanumbriga saabunud minu jaoks karriajastu. Vürtsikaid ja soojendavaid karrisid olen valmistanud aeg-ajalt ikka, aga praegu lausa isutab. Ja isutab nii, et kui üks laar saab otsa, teen kohe järgmise valmis. Kuna minu toidufilosoofia kannab endas eelkõige intuitiivse toitumise loogikat, siis olen ise mõelnud, et võib-olla ongi mu keha mulle märku andnud sellest, et kevade lähenemisega võiks toidud olla veidi lahedamad, kuid samas soojendavad ning karrisse lisatud rikkalik vürtsikogus aitab talvest räsitud keha ka puhastada ja turgutada. Tegelikult üsna loogiline isutamine, kui järele mõelda. Reeglina teengi karrisid praegu ainult köögiviljadest ja neid võib vaba käega ise kombineerida ning vahetada.
See on lihtne ja külluslik köögiviljakarri, kus muidu üsna tagasihoidlikult maitsevad köögiviljad saavad rohketest indiapärastest vürtsidest korralikult soojendava ja maitseid pungil iseloomu. Selline karri sobib hästi ka veganitele, samas kes soovib, võib karrile tummisema iseloomu andmiseks lisada valmistamise lõpul ka veidi paksu maitsestamata jogurtit või hapukoort. Tiba tummisema iseloomu tarbeks olen lisanud karrile ka läätsesid, aga võib teha ka ilma nendeta. Läätsede asemel võib kasutada ka röstitud pähkleid või seemneid.


150 g läätsesid
2 sibulat, tükeldatuna
2 rohelise tšilli kauna, tükeldatuna
1 tl sinepiseemneid
Peotäis kuivatatud karrilehti (võid asendada paari loorberilehega)
1 tl jahvatatud koriandrit
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl garam masala maitseainet
1 tl kurkumit
1 tl tšillihelbeid
(eelpool nimetatud 5 komponenti võid ise oma soovi, maitse ja koduste varude järgi varieerida või kasutada valmis karrivürtsi segusid)
400 g purk purustatud tomatit
1 valge redis, tükeldatuna
1 baklažaan, tükeldatuna
1 nuikapsas, tükeldatuna
1 bataat, tükeldatuna
(köögivilju võid ise vahetada, sobivad ka kaalikad, porgandid, suvikõrvits, kartul, kõrvits, pastinaak vm)
2 dl kookospiima
Soola ja pipart
Õli
Veidi suhkrut või mett maitsestamiseks
Värsket koriandrit
Keeda läätsed vastavalt pakendi juhisele. Kurna ja tõsta kõrvale. (Teine, lihtsam võimalus on lisada läätsed koos köögiviljadega ja hautada kõik koos pehmeks. Viimasel juhul lisa siis ka rohkem vett karrile). Kuumuta pannil õli ning prae sinepseemneid paar minutit. Lisa tšillipipar, karrilehed, sibul, koriander, vürtsköömned, garam masala, kurkum ja tšillihelbed. Sega läbi ja kuumuta veidi aega. NB! Karrivürtside puhul on hästi oluline need enne kuumal pannil läbi kuumutada, et aroomid hakkaksid eralduma. Nii jääb maitse palju sügavam ja ka vürtsides peituvad kasulikud omadused on meile lihtsamalt omastatavad.
Eelpool retseptis nimetatud vürtside asemel võid kasutada erinevaid valmis karrisegusid. Mina olen enda jaoks viimasel ajal avastanud allpool pildil näha olevad mõnusad maitseainesegud. India köögi põhilised vürtsid korduvad seal erinevates vahekordades ja kõik need segud on väga mõnusad ning boonuseks on ilus pakend. Teravusastet näeb pakendi allosas tšilliga määratletud skaalal. Neid purke olen müügil silmanud Solarises, Stockmannis ja Kaubamajas.



Lisa tükeldatud tomatikonserv ning baklažaan, redis ja nuikapsas ning veidi vett. Hauta umbes 10 minutit, aeg-ajal segades. Lisa tükeldatud bataat ja kookospiim ning hauta, kuni viljad on kõik pehmed. Maitsesta veel soola, pipra ja suhkruga. Vajadusel lisa veidi vett, kui kaste liiga kuivaks tõmbab. Lisa eelnevalt keedetud läätsed. Serveerides lisa värsket koriandrit.
NB! Kuigi eelpool toodud purkidele on kirjutatud curry, siis ei ole see kindlasti asendatav SM märgi all müüdava erkkollase karriga. Nimetatud toode jääb pigem sinna aega, kui teeäärsetesse baaridesse ilmus kohustuslikus korras pokaalis serveeritud ja majoneesiga ülekallatud kana-karri salat. Küll on aga SM märgi all India sarjas täitsa korralikke India köögi maitseaineid.

Retsept ilmus 2015.aasta jaanuarikuises ajakirjas Oma Maitse, kus oli pikemalt juttu erinevatest vähemtuntud köögijuurikatest.

20. jaanuar 2015

Pähkli-, karamelli- ja šokolaadiruudud Snickersi ainetel

Rikkalik, pähkline ja karamelline kook on tõeline südametemurdja. Seda kooki võib nimetada ka Snickersi koogiks, kuna koostisosad on sarnased – maapähklid, karamell ja šokolaad. Maitsed, mis sobituvad kokku imeliselt. Kook on sobilik ka neile, kes gluteenitalumatusega kimpus või kes lihtsalt soovivad valget jahu oma toidus vältida. Nimelt täidab jahu rolli siin röstitud ja purustatud pähkel.


200 g röstitud ja kergelt soolatud maapähkleid (võid osta valmiskujul või siis kergelt kuumas ahjus koos1 tl soolaga röstida ca 5-7 minuti jooksul) SELLISED röstitud pähklid on olemas Germund valikus.
2 muna
1,5 dl pruuni suhkrut (sobib hästi nt Billington´s rafineerimata suhkur)
1 tl küpsetuspulbrit
õli vormi määrimiseks
Karamelline vahekiht:
2 dl suhkrut
100 ml vahukoort
Šokolaadikate:
100 g vähemalt 70%-lise kakaosisaldusega šokolaadi
Rösti pähkleid ahjus, koori pähklitelt koor ning purusta köögikombainis. Klopi lahti munad, lisa sinna suhkur. Sega küpsetuspulber pähkliseguga ning lisa muna ja suhkru segule. Pane ca 20 cm kandilise vormi põhja küpsetuspaber, määri see õliga ning kalla saadud pähklimass küpsetuspaberile. Küpseta 180 kraadi juures umbes 30 minutit. Jahuta põhi korralikult maha.
Karamellise vahekihi jaoks võta paksupõhjaline pann, kalla sinna peale suhkur ning lase keskmisel kuumusel suhkrul kuumeneda. Mõõda välja vajalik kogus vahukoort. Suhkur on algul muutumatu, kuid mõne aja pärast hakkab alumine kiht sulama. Sega suhkrumassi kogu aeg kuni kogu suhkur on sulanud ja lase suhkrul pannil karamellistuda kuni kergelt punaka tooni tekkimiseni. Võta pann tulelt ning sega hästi kiirelt ja kogu aeg liigutades koor karamelli hulka. Sega seni, kuni mass ühtlustub ning kalla siis karamelliiris eelnevalt küpsetatud põhjale. Laota laiali ja aseta jahedasse tahenema.
Šokolaadikatte jaoks purusta 100 gr suure kakaosisaldusega (vähemalt 70%) šokolaadi väikesteks tükkideks ja sulata kuumaveevannil. Kui tahad veidi pehmemat katet, lisa šokolaadile enne sulamahakkamaist veel paar supilusikatäit 35%-list koort või võid. Kalla šokolaad jahtunud karamellisele vahekihile ning lase šokolaadil taheneda.
Lõika kook terava noaga tükkideks. Võid noa enne lõikamist kasta kuuma vette, siis ei lõhu lõikamine šokolaadikihti ära.

Retsept ilmus 2014. aasta detsembrikuises ajakirjas Oma Maitse.

16. jaanuar 2015

Pähkli-kaerahelbepõhjal jõhvika-pirnikook. Tervisesõbrast maius

Aastaringis on mingi müstiline seaduspärasus. Nii, nagu uus aasta saabub ja lõputud jõulu- ja aastavahetuspeod seljataha jäävad, saabub toiduvaliku puhul aeg, mil isutab kergemate ja tervislikemate toitude järgi. Tõenäoliselt on see kontrastide põhimõte - kui ikka rikkalikku ja toitvad sööki liiast saab, siis hakkab keha alateadlikult isutama juurikate, marjade, puuviljade ja muu kergema ja samas vitamiinirohkema toidu suunal.
Ei ole erandiks ka see aasta ning jaanuarikuistes eelistustes figureerivad sellised valikud, mille puhul võib kategooriasse lisada ka termini "tervislik". No ei isuta lihtsalt tugevate toitude järgi. Tulenevalt sellest oli minu esimene reaktsioon SELLEST imelisest blogist jõhvika-pirnikooki silmates kontrollimatu neelatus. See kook oma komponentidega sobitus suurepäraselt hetke isudesse ja meeleoludesse. Kotitäis jõhvikaid oli ka parasjagu käepärast, nii et pikemalt mõtlema ei jäänud ja kook sai kiirelt valmis tehtud.



Veidi muudatusi sai töö käigus tehtud. Hästi vahva idee on chia-seemnete kasutamine koogis - tekstuuri ja maitset lisavad nad jõhvika-pirnikattele mõnusalt. Koogis kasutatud erinevad koostisained moodustavad väga maitsva koosluse nii tekstuuride kui maitsete kooskõladega. Tõenäoliselt teeme seda kooki ka edaspidi.

Aluskiht:
2 dl kaerahelbeid (kui soovid gluteenivaba kooki, kasuta gluteenivabasid kaerahelbeid. Neis saab näiteks Prismast)
1 dl tükeldatud sarapuupähkleid (nt Germundil on olemas selline valmistoode või siis haki ise metspähklid peenemaks ja rösti kergelt läbi)
5 sl vedelat mett
5 sl sulatatud võid
1 tl vanillisuhkrut või poole vanillikauna seest kaabitud seemned
näpuotsaga soola
1 tl jahvatatud ingverit
1 dl toortatrajahu (või siis muud täisterajahu)
Sega omavahel koostisained, kuni tekib ühtlane tainas. Laota tainas käte abil võitatud ja umbes 26 cm läbimõõduga vormi. Mina kasutsin Emile Henry SEDA keraamilist koogivormi, mis on võluv nii oma vormi kui värvivalikuga. Jätkuvalt kehtib blogilugejatele pakkumine, et kõigile HomeDecor veebipoe toodetele on võimalik saada 15%-line soodustus. Selleks tuleb e-poes voucheri koodiks sisestada lihtsalt "isetehtud".





Täidis:
2 suuremat pirni, sektoritena
4 dl jõhvikaid
6 sl vedelat mett
5 sl sulatatud võid
1 tl vanillisuhkrut või poole vanillikauna seest kaabitud seemned
1/2 tl kardemoni
2 sl chia-seemneid + 4-5 sl jõhvikamahla (võid chia-seemned asendada linaseemnetega)
Sidrunikoort


Laota pirnisektorid tainale. Sega omavahel chia-seemned ja jõhvikamahl. Lase seemnetel paisuda. Sega ülejäänud täidise koostisosad omavahel. Viimasena lisa paisutatud chia-seemned. Kalla segu tainapõhjale laotatud pirnidele ja laota ühtlaselt laiali.
Küpseta kooki 180 kraadi juures umbes 40 minutit.
Seveerides võid lisaks pakkuda vanillijäätist, vanillikastet või ka paksemat maitsestamata jogurtit.

15. jaanuar 2015

Magushapu seafilee ananassiga

Magushapu ananassiga sealiha on saanud Hiina toidu klassikuks. Ja mitte asjata. Hiina lõunaosast pärit ja üleilma kuulus magushapu kaste sobitub seafileega suurepäraselt. Magusasse kastmesse sobitub jällegi ananass imehästi. Troopilised maitsed annavad meie tavapärasele sealihale hoopis teise kvaliteedi. Kel vähegi pealehakkamist, võib proovida seda mõnusat rooga ka kodus teha. Värsket isetehtud toit, teadagi, on kõige parem.


4-6-le
40 minutit
300 g seafileed, tükeldatuna
200 g konserv- või värsket ananassi
1 väiksem punane paprika
1 väiksem kollane või roheline paprika
6 dl maapähkliõli friteerimiseks
1 dl maisitärklist (liha paneerimiseks)
1 muna (liha paneerimiseks)
pöidlasuurune jupp ingverit, hakituna
peotäis rohelist sibulat, hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna
Marinaad:
1 tl soola
Pöidlasuurune jupp ingverit, hakituna
Paar rohelise sibula vart, ainult valge osa, hakituna
1 sl keevat vett
Magushapu kaste
2 sl ketšupit
1 sl suhkrut
4 sl vett
1 tl maisitärklist
2 sl valget kuiva veini
Marinaadi jaoks tükelda ingver ja roheline sibul peeneks, aseta kaussi ja kalla peale kuum vesi. Tõsta tükeldatud sealiha suuremasse kaussi ja kalla peale ingveri-rohelise sibula vesi. Lisa ka sool. Lase lihatükkidel vesi enda sisse tõmmata. Lase umbes 10 minutit marineerida.
Nõruta ananass ja tükelda. Tükelda ka paprikad. Haki küüslauk, ingver ja roheline sibul.
Klopi muna lahti ja pane tärklis kaussi. Tõsta sealiha esmalt muna sisse ja veereta siis tärklises. Kuumuta pannil õli hästi kuumaks ning friteeri munas ja tärklises paneeritud sealiha kuldpruuniks. Võid seda teha osade kaupa, et pannile korraga mitte liiga palju lihatükke panna. Tõsta frititud liha õli seest välja ja nõruta majapidamisepaberil.
Valmista magushapu kaste. Selleks sega kõik kastme koostisained.
Kuumuta pannil umbes 1 sl maapähkliõli. Voki pannil paprika, küüslauk, ingver ja roheline sibul, kuni need on poolpehmed. Lisa ananass ning magushapu kaste. Lase kaste keema tõusta. Lisa nüüd friteeritud sealiha, sega kõik läbi ja kuumuta kogu pannitäis korraks läbi. Serveeri aurutatud basmati riisiga.

Retsept ilmus 2015.aasta esimeses Toit ja Trend numbris.

14. jaanuar 2015

Suhkrutest ja magusatest valikutest

Eelmise kuu Oma Maitse ajakirjas ilmus mul pikem lugu suhkrutest. Kuna viimasel ajal on suhkrutest päris palju juttu olnud, siis panen selle loo erinevatest suhkrutest ning suhkru alternatiividest magusamaailmas ka siis blogisse.

Suhkrud ümbritsevad meid igal sammul. Sageli ka seal, kus esmapilgul seda aimatagi ei oska. Nii läheb näiteks tavalise musta leiva sisse korralik kogus suhkrut, erinevad marinaadid sisaldavad sageli palju suhkrut jne. Suhkruta oleks keeruline, kuid kõik on vist nõus, et meie igapäevane toidulaud sisaldab pahatihti liiga palju suhkrut. Miks siis ikkagi suhkur meile kurja teeb, maitstes samas nii magusalt? 


Põhjuseks on eelkõige see, et viimase aastasaja jooksul on meie suhkrutarbimine keskmiselt väga järsult kasvanud. Kui veel sajand tagasi oli keskmine kogus suhkrut inimese kohta paar kilo aastas, siis hetkel võib seda lugeda juba kilo nädala-paari peale (2012.aastal tarbis keskmine eestlane 28 kilo suhkrut aastas). Reeglina on siin peamiseks suhkruks valge rafineeritud kristallsuhkur, millele assisteerib veel suur hulk teisi rafineeritud toiduaineid meie laual. Tulemuseks on järsult suurenenud diabeet, ülekaalulisus ja muud tervisehädad. Valge rafineeritud suhkur on üks halvimaid võimalikke valikuid, kuna tegemist on „tühja“ toiduainega, mis annab meile ainult kaloreid. Töötlemise käigus on valgest suhkrust kadunud kõik vitamiinid, mineraal- ja toitained. Lisaks sellele kasutatakse rafineerimiseks toksilisi aineid, mille jäägid on ka lõpptootes. Teisisõnu on tegemist antitoiduainega, mis kurnab organismi rohkem, kui talle midagi lisaks annab. Samamoodi seostatakse valge suhkru tarbimisega laste keskendumishäireid ja õpiraskuseid. Rafineeritud valge suhkur on kõrge glükeemilise indeksiga, mis tõstab kiirelt veresuhkru taset ja samamoodi kiirelt langeb veresuhkru tase. Tulemuseks on näljasööst, mida rahuldatakse sageli taas magusa ampsuga, tekitades organismis sel moel jo-jo efekti ja surnud ringi.
Üldjoontes võib öelda, et suhkru kasulikkus on ikkagi pigem müüt. Igasugune eraldatud suhkur on reeglina halvem valik, kui toiduaine tervikuna, milles on olemas juba loomulik suhkur. Mõned suhkrud on lihtsalt toitainerikkamad ning nendega saab meie organism paremini hakkama.
Samas ilma magusata me ei saa ja mingil moel on vaja maiustused ja koogid magusaks saada. Väljapääsuks oleks ehk see, kui kriitilise pilguga oma toidulaud üle vaadata ja proovida leida alternatiive valge rafineeritud suhkru asemele. Kõige lihtsam viis maiustamiseks on kuivatatud ja ka värskete puuviljade tarbimine. Need sisaldavad üsna rikkalikult suhkruid, kuid tegemist on loodusliku ja töötlemata suhkruga. Samamoodi võib küpsetisi magustada kuivatatud puuviljadega – datlid, rosinad, viigimarjad ja mitmed muud viljad suudavad peenestatult küpsetistesse lisades selle korralikult magusaks muuta. Rafineeritud suhkrule võiks eelistada veidi tervislikumaid rafineerimata looduslikke suhkruid. Kindlasti tasuks ka suhkrukoguseid vähendada. Tihti avastame ka ise, et isegi poole etteantud suhkrukogusega tehes jääb kook väga maitsev ja täiesti piisavalt magus. Magusa maitse tundmist on liigse suhkrutarbimisega võimalik tuimestada ja kui suhkrukogust vähendada, muutuvad ka maitsemeeled tundlikumaks ning mõne aja pärast võid avastada, et isegi piim võib magusalt maitsta.


Millised siis on need valikud, mis meid magusamaailmas ees ootavad?
Kõige levinum suhkur on valge kristallsuhkur. Valge kristallsuhkur on kõige odavam, kättesaadavam ja levinum variant, kuid selle kasutamist peaks piirama tema toitainevaesuse tõttu. Pika tööstusliku protsessi läbinud suhkruroost või suhkrupeedist valmistatud suhkur on praktiliselt toitainetevaba ning seetõttu ka kõige vähem väärtuslikum tasakaalustatud ja tervisliku toitumise puhul. Valge suhkru toitainete puudulikkus tekitab kehas protsessi, mis suhkru omastamiseks peab piltlikult laenama puuduvaid toitaineid oma kudedest. Valge suhkru baasil võib olla valmistatud ka pruuni värvusega suhkruid, kuis siin on tegemist siiski eelnevalt töödeldud rafineeritud tühja suhkruga, mis on lihtsalt melassi vm ainega tumedamaks värvitud.  Valge suhkru baasil on valmistatud fariinisuhkur on küll värvilt tumepruun ja konsistentsilt niiske, kuid tegemist on valge suhkruga, mis on segatud melassiga ning mis oma toitainetelt liigitub ikka „tühja“ energiat andvate suhkrute hulka. Fariinisuhkur sobib samas hästi küpsetisetesse, küpsetatud või grillitud puuviljadele, marinaadidele ja kastmetele jne karamellise maitse lisamiseks. Suhkrukristallid on tänu siirupile niisked ja kleepuvad. Fariinisuhkruga saab küpsetistele lisada karamellist maitset ning küpsetised on ka aromaatsemad. Tuleb arvestada seda, et fariinisuhkur muudab küpsetised tumedamaks.
Valge suhkru baasil on tehtud ka karamellsuhkur, mida müüakse karamellitükikestena. Tegemist on aeglaselt kristalliseeritud suhkruga, mida on eelnevalt kõrgel temperatuuri kuumutatud. Kristallsuhkru jämedad kristallid lahustuvad vedelikes aeglasemalt kui tavaline suhkur.
Peen kristallsuhkur on väiksemate kristallidega kui tavaline kristallsuhkur, ta lahustub hästi kiiresti ning sobib hästi keekside, tortide ja küpsiste valmistamiseks. Vahustades rasvainet ja suhkrut, moodustab peen kristallsuhkur hästi tiheda koheva vahu.
Tuhksuhkur on teisisõnu jahvatatud kristallsuhkur. Tuhksuhkur lahustub kiiresti ning aitab moodustada tihedat, püsivat vahtu. Sobib väga hästi vahustatavatesse koogi- ja küpsisetainastesse. Tuhksuhkur sobib ka glasuuride valmistamiseks või ka magusatele küpsetisele lihtsalt pealesõelumiseks.
Pärlsuhkur on väiksemateks tükkideks purustatud tükksuhkur. Sobib saiakeste  või küpsistele mõnusa pinna tekitaiseks. Pärlsuhkru kinnitamiseks oleks vaja küpsetisi enne ahjupanekut ja suhkru pealepuistamist eelnevalt munaga määrida.
Tume kristallsuhkur on toor-roosuhkrur. Tegemist on suhkru tootmise vahesaadusega, mis on rafineerimata kristallsuhkur. See sisaldab vähesel määral aroomi- ja maitseaineid ning mikroelemente. Sobib kasutada sarnaselt valge kristallsuhkruga, kuid tuleb arvastada, et küpsetised tulevad veidi tumedamad. Toorsuhkru baasil on valmistatud mitmeid suhkruliike. Esimesena võib nimetada demerara suhkru, mis on kuldpruun, kristalliline ning õrna karamellimaitsega suhkur. Kasutada saab seda nii küpsetistele pealepuistamiseks (küpsetades kristallid ei sula) kui ka kohvi või tee maitsestamiseks. Tume muscovado on tumepruuni värvusega, tugeva melassimaitsega ning ka kergelt lagritsamaitseline kleepuv suhkur. Tume värv tuleneb suhkruroo mahlast. Sobib marinaadidesse, küpsetistesse, šokolaadikookidesse. Hele muscovado on meevärvi ning eelmisest veidi nõrgema maitsega niiske toorsuhkur, mille kristallidel on karamellsuhkru jääke. Sobib hästi asendama valget suhkrut, aga ka küpsetamiseks, hoidiste jaoks, maiustes kasutamiseks ja ka jookide magustamiseks. Melassisuhkur on tumeda värviga niiske suhkur, millel on kõige suurem melassisisaldus. Melass annab suhkrule värvi, maitse ja ka aroomi ning seda suhkrut sobib kasutada kookides, marinaadides, kastmetes jne
Suhkrusiirup on suhkrulahusest valmistatud ning sisaldab lisaks looduslikke värv- ja mineraalaineid. Piparkoogivalmistamisel on suhkrusiirup asendamatu, kuid samamoodi saab siirupit kasutada nii saiade, leibade, kuklite jm küpsetiste valmistamisel. Meil on saada nii hele- kui tume suhkrusiirup.
Fruktoos ehk puuviljasuhkur on marjadest ja puuviljadest saadav suhkur, mis on tavalisest suhkrust magusam. Fruktoos pruunistub kergemini, seepärast peaks fruktoosi tavasuhkru asemel kasutades veidi ahju küpsetamistemperatuuri alandama (ca 20 kraadi võrra).
Indiaanisuhkru puhul on tegemist on täistoor-roosuhkruga, mis on suhkruliikidest kõige vähem töödeldud. Tänu sellele on selles suhkrus säilinud mineraalid, vitamiinid ning muud toitained. Indiaanisuhkur on tume, karamellise värvuse ning maitsega. Valmistatud on suhkur Andide mägedes kasvanud suhkruroost. Teiste suhkruliikidega võrreldes on tegemist ka oluliselt kallima suhkruga.
Suhkru alternatiivid
Mesi annab küpsetistele veidi teistlaadse maitse kui suhkur. Mett võib kasutada suhkru asendajana kõikides küpsetiste tainastes alates leibades kuni  kookideni välja. Tahket mett tuleks enne lisamist vedeladada, selleks on vaja mesi lihtsalt veidi üles soojendada. Kahjuks hävivad kuumutamisel mee kasulikud omadused, seega sobib mesi ainult põneva maitse andmiseks, mitte aga raviotstarbel kasutamiseks.
Agaavisiirup on magustaja, mida toodetakse Mehhikos kindlatest agaavikaktuse liikidest, millest tuntuim on sinine agaav. Asteegid omistasid agaavisiirupile lausa raviomadusi. Agaavisiirup on madala glükeemilise koormusega magustaja. See sisaldab peamiselt fruktoosi komplesset vormi inuliini, mis imendub organismi aeglaselt ja ei avalda veresuhkrule kuigi kiiret mõju. Agaavisiirupit võib kasutada sarnaselt meega ja see sobib hästi ka veganitele, kes eelistavad meele taimset päritolu agaavisiirupit. Agaavisiirup lahustub jahedas vees väga hästi, seetõttu sobib ta hästi külmadele jookidele lisamiseks. Samuti sobib agaavisiirup jookide, puuviljasalatite, kookide ja erinevate küpsetiste maitsestamiseks.
Vahtrasiirupit saadakse teatud vahtraliikide (suhkruvaher, punane vaher, must vaher) mahla kontsentreerimisel. Need puud kasvavad vaid Põhja-Ameerikas, peamiselt Quebeci provintsis, New Yorgi ja Vermonti osariigis. Ameerika indiaanlaste jaoks on vahtrasiirupi valmistamine iidne traditsioon, ning vahtrasiirupit kasutati nii toiduaine kui ka ravimina. Meega võrreldes sisaldab vahtrasiirup vähem kaloreid, kuid rohkem mineraalaineid. Vahtrasiirupit võib kasutada magustoitudes suhkruasendajana, samuti sobib vahtrasiirup hästi tee, kohvi ja kakao maitsestamiseks. Klassikaks on saanud pannkoogid vahtrasiirupiga. Üldjoontes on vahtrasiirupi kasutamine sama, nagu mee puhul.
Palmisuhkur on palmi viljadest valmistatud suhkur, mis on suure kiudainesisaldusega. Seda kasutatakse palju Kagu-Aasias nii soolaste kui magusate toitude maitsestamiseks. Palmisuhkru on hea tervislikum asendus tavalise suhkru kasutamisel. Palmisuhkur annab toitudele kergelt karamellise maitse. Palmisuhkur on madala glükeemilise indeksiga (umbes poole väikesm kui roosuhkrul) ning sobib hästi neile, kes peavad kontrollima suhkru glükoosisisaldust. Palmisuhkrul on ka oluliselt suurem toiteväärtus, kui roosuhkrul.

Kookossuhkur või ka kookospalmi suhkur on saadud kookospalmi avanemata õienuppudest mahla kogumisel ja sealt vee välja aurutamisel. Selle tulemuseks on suhkur, mida müüakse kas graanulite või kristallide kujul. Kookssuhkur on pärit Lõuna- ja Kagu-Aasiast ning tegemist on madala glükeemilise indeksiga suhkruga. Selle põhjustajaks peetakse inuliini ehk lahustuvat kiudainet, mis aeglustab glükoosi imendumist. Kookossuhkru kasutamine on sarnane tavalise suhkru kasutamisele, kuid ta annab toitudele ka kergelt karamellise lisamaitse. 

Suhkruteemaline lugu ilmus 2014.aasta detsembrikuises ajakirjas Oma Maitse

12. jaanuar 2015

Bataadibrownie neile, kes soovivad süümekateta maiustada

Jaanuarikuus on vist üleüldine see, et peale ohjeldamatuid pidusööke ja hea-parema manustamist, isutab kõigil millegi kergema ja tervislikuma järgi. Vahukoor ja valge jahu ei ole hetkel tegijad. Kohe üldse ei isuta ei magusat kookide ega saiakeste järgi. Õnneks sai veel aasta lõpul valmis tehtud jaanuarikuisesse Oma Maitse ajakirja juurikate lugu, kuhu sai koondatud mitmeid väga mõnusaid juurikate retsepte ning vähem ja rohkem tuntud juurikad ka üksipulgi lahti kirjutatud. Kel huvi, võib ajakirja lettidelt haarata. Sinnasamasse rubriiki sai valmistatud ka bataadibrownie. Kusjuures selgus, et bataat on igati mõnus nii köögi- kui koogiviljana.



See brownie on maius, mis liigitub patuvabade hulka, kuid maitseb hõrgult igale maiasmokale. Brownile omaselt jääb tulemus veidi nätske. Bataat annab browniele mahlase ja küllusliku maitse, lisaks sellele on bataat ka tervisesõbralik lisand. Tavapärase valge jahu asemel on nende brownie´de puhul kasutatud mandlijahu, mille võib asendada ka riisi-, tatra-, kookos- või muu meelepärase ja gluteenivaba jahuga.
1 suurem bataat (ca 600 g), koorituna ja tükeldatuna
3 muna
75 g võid
5 sl mett (kes soovib magusamat kooki, võib magusat rohkem lisada või siis näiteks hakitud datleid, rosinaid vm lisada)
3 sl mandlijahu (võid asendada ka kookos- või riisijahuga)
3 sl naturaalset kakaopulbrit
2 tl kaneeli
1 tl vanillisuhkrut
½ tl küpsetuspulbrit
Näpuotsaga soola


Esmalt küpseta bataat. Selleks kuumuta ahi 200 kraadini. Koori ja tükelda bataat ning aseta vähese veega kaetud ahjuvormi. Küpseta, kuni bataat on pehme. Püreesta bataat purustajas või blenderiga.
Klopi munad lahti ja kalla munadele juurde bataadimass. Lisa sulatatud või, mesi, vanillisuhkur ning sega kõik korralikult läbi. Sega omavahel kõik kuivained ning ühenda mõlemad massid. Sega kõik ühtlaseks ning kalla võiga määritud või küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi. Ahjuvormiks sobib umbes 20x25 cm kandiline vorm või ca 26 cm läbimõõduga ümmargune vorm. Küpseta 170 kraadi juures umbes 35-45 minutit, kuni brownie keskosasse torgatud tikk jääb puhtaks.

Kes soovib, võib lisaks proovida ka üht patuvaba ja väga maitsvat peedibrowniet rukkijahuga, mille retsepti leiad SIIT.

Retsept ilmus 2015.aasta jaanuarikuises ajakirjas Oma Maitse.


8. jaanuar 2015

Vürtsikas baklažaanikarri kookospiimaga

Baklažaan, mis küpsenud kookospiimakastmes ja eksootiliste vürtsidega, on üks võrratu roog. Ma olen niikuinii täielikus sõltuvuses baklažaanist, kuid sellises koosluses on üks minu lemmikviljadest lihtsat vastupandamatu! Kergelt tuline, tugevalt vürtsine mahlane roog sobib hästi ka taimetoitlastele. Samas on see karri sedavõrd maitseküllane, et seda võib pakkuda ka lihasõpradele ilma, et nad liha järgi küsimagi hakkaks. Mõnusalt soojendav talvine roog.



6-le
Valmistusaeg 60 minutit

2 keskmise suurusega baklažaani
Päevalilleõli praadimiseks
1 sl sinepiseemneid
8 karrilehte või paar loorberilehte
2 sibulat, peeneks hakituna
2 tšillikauna, peeneks hakituna (või veidi vähem, kui pelgad liiga tulist rooga)
2 tl jahvatatud koriandrit
2 tl jahvatatud kurkumit
400 g konserveeritud tomateid
400 g kookospiima
1 sl suhkrut
400 g keedetud või konserveeritud läätsi (sobivad ka oad või kikerherned)
maitse järgi soola


Lõika baklažaanid sektoriteks ja siis tükelda iga sektor 3-4-ks tükiks. Kuumuta pannil õli ning prae baklažaan osade kaupa pannil kuldpruuniks. Selleks kulub ca 3 minutit kummalegi poolele. Tõsta pannilt ära taldrikule. Lisa pannile õli ning prae sinepiseemneid ning karri-/või loorberilehti paarkümmend sekundit. Lisa sibul ning prae veel mõni minut. Lisa tšilli ja vürtsid ning prae pannil õlis kõik läbi. Lisa veidi kookospiima ja kuumuta veel minutijagu. Kalla järgmisena  juurde ülejäänud kookospiim ning tomatikonserv ning suhkur. Kui kaste on liiga paks, võid lisada ka veidi vett. Hauta umbes pool tundi. Sega juurde keedetud(vastavalt pakendi juhisele) või kurnatud läätsed (kui kasutad konservi)  ning eelnevalt läbi praetud baklažaan. Maitsesta vajadusel soolaga. Hauta veel umbes 10 minutit. Serveeri riisiga  ja serveerides puista peale värsket koriandrit.
Võid toitu ka pikemalt hautada, sellistes vürtsikates hautistes on väga mõnus, kui maitsed hästi segunevad. Samamoodi maitseb roog eriti hästi ka järgmisel päeval.

Retsept ilmus 2015. aastaalguse talvises Toit&Trend ajakirjas.

6. jaanuar 2015

Vokitud kanafilee kahel moel

Kaunist ja maitseküllast uut aastat kõigile!

Aasta algus on aeg, kus vist kõigil on natuke villand saanud traditsioonilistest sealihapraadidest, verivorstidest ja kapsast. Mitte et mul oleks midagi eelpool nimetatud toitude vastu, aga vahel lihtsalt saabub küllastustunne ja see tunne saabub üsna vääramatult igal aastal peale jõlude- ja aastavahetuspidustusi. Väike vaheldus ei tee paha ja millegipärast hakkab jaanuaris isutama veidi teistlaadsete toitude järele.
Kui just päris detox selleri-spinati dieedi peale ei taha veel minna - kevad veel kaugel ja külmakraadid tingivad ka veidi toitvamate roogade poole kiikama - siis vokkimine ja kanafilee on need lahendused, mis koondavad endasse terminid tervislik, lahja, kiire, mugav ja maitsev.
Meie peres lisandub veel see tänuväärne lisand, et neid toite söövad ka pere pirtsakamad ehk siis ei lasu toiduvalmistajal kohustust mingi lisatoit käepärast hoida juhuks, kui kellelegi jälle pakutu ei sobi.

Kana basiiliku ja tšilliga

Seesamiseemnete ja rohelise sibulaga kana
Aasia toitudega toimetamisel on minu vaimseks isaks ja õpetajaks saanud Ken Hom, kelle raamatuid on mul juba päris korralik rivi riiulil. Ken Homi puhul meeldib mulle tema toitude lihtsus ja loogilisus. Isegi siis, kui koostisainete nimekiri võib esimesel pilgul heidutavalt pikana tunduda, piisab, kui süveneda tegevuskäiku. Ja kõik muutub jälle turvaliseks ja arusaadavaks. Hiina toidu kastmed ja marinaadid võivad lihtsalt päris-päris mitmest komponendist koosneda, kuid tavaliselt piisab lihtsalt komponentide kokkusegamisest ja siis korraga pannile kallamisest.
Vokkimise mõnu olen nüüd juba mõnda aega nautinud tänu SELLELE Le Creuset suurele ja tõenäoliselt igikestvale malmist vokkpannile. Jätkuvalt kehtib samale pannile ka kõigile blogikülastajatele pakkumine, millega Homedecor.ee veebipoest ostes on pannile soodustus miinus 30%. Selleks tuleb tellimust sisestades voucheri koodiks sisestada "lecreuset". Saladuskatte all võin öelda, et pildil nähaoleva disainiga vokkpanne on täpselt niipalju, kui laos veel jagub. Kui need otsa saavad, tuleb uus partii, mis on ka igati tore, aga no....mitte nii ilus ja stiilne :)




NB! Kuna vokkimine on väga kiire protsess, siis alusta mõlema roa puhul esmalt sellest, et kõik koostisosad oleks ette valmistatud. Kooritud, hakitud, segatud ja/või käepärast. 

Kana basiiliku ja tšilliga
See toit pärineb Tai köögist, kus tema nimeks on gai phad bai krapao ja eripäraks see, et toitu on väga lihtne valmistada. Kui juhtumisi satud peale Tai basiilikule, siis kasuta kindlasti seda. Samas ei juhtu midagi, kui kasutad ka tavalist basiilikut. 


500 g kanafileed, tükeldatuna
suur peotäis šalottsibulat
3 sl hakitud küüslauku
maapähkliõli vokkimiseks
Kastme jaoks:
3 tšillipipra kauna (sobib nii roheline kui punane), peeneks hakituna
2 spl kalakastet (nt Thai Choice kalakaste)
2 tl tumedat sojakastet 
2 tl pruuni suhkrut (nt Billington´s rafineerimata suhkur)
suur peotäis värskeid basiilikulehti (kas siis Tai või tavaline basiilik)
Kuumuta vokkpann hästi kuumaks. Lisa ca 1 sl õli, Keeruta veidi panni, et kogu küpsetuspind oleks õliga kaetud. Kui õli on korralikult kuum, lisa kanatükid ning voki need umbes 8 minuti jooksul läbi, kuni on kuldsed igalt küljelt. Tõsta kana pannilt taldrikule. 
Kuumuta pannil järgmine lusikatäis õli, prae selles kiirelt sibul ja küüslauk läbi. Kalla kana pannile tagasi, lisa tšillipiprad, kalakaste, tume sojakaste ja suhkur. Voki kõrgel kuumusel umbes 7-8 minutit ehk seni, kuni kana on korralikult läbi küpsenud. Sega juurde basiilikulehed ning serveeri kohe koos aurutatud basmati riisiga. 


Kui sul on induktsioonpliit, millel on olemas ka "boost" funktsioon, siis sobib seda väga hästi just vokkimisel kasutada. Minu pliidil on see tähistatud "P" tähega. Selle funktsiooni kasutamine aitab vältida kuumuse mahajahtumist, kui lisad külmi toiduaineid pannile ehk siis boosti võiks sisse lükata just siis, kui uusi toiduaineid pannile lisada . Mina kasutan Electroluxi induktsioonplaati, millel on nimetatud funktsioon olemas ning mis on saanud asendamatuks abimeheks, kui on vaja pannil õli särisevana hoida ja vältida toiduainete pannil keetmist, kuna pann jahtub maha. Muul juhul kasuta lihtsalt maksimumkuumust ning lisa toiduained kindlasti toasoojana või ka osade kaupa. 

Kana seesamiseemnete ja rohelise sibulaga
Hiinast Sichuani köögist pärit roog, mille nimeks on tema päritolumaal "veidralt maitsev kana". Põhjuseks siiski mitte liiga veider, vaid paljusid erinevaid maitsenüansse ühendav maitsekombinatsioon. Vähemalt ei suutnud meie küll  midagi liiga veidrat selles kanaroas leida. Maitsev oli ta aga küll. 
Kana on üheaegselt soolane, magus, vürtsikas, terav ja hapu. Kui roas vajaminevat Sichuani pipart (väga spetsiifilise maitsega ja saadaval nii Piprapoes kui Umami poes) käepärast ei ole, võid selle asendada järgmise valemiga 1 sl Sichuani pipart = 2 tl jahvatatud musta pipart + 1 tl peenelt jahvatatud sidrunikoort


500 g kanafileed, tükeldatuna
300 ml maapähkliõli või ka vett/puljongit (kui rammusat rooga parasjahu soovid. Maitse jääb, khm-khm, ikka parem ikka õliga tehtud variandil)
1 sl seesamiseemneid
Marinaad:
1 munavalge
2 sl maisitärklist
sooa
Kaste:
2 tl tumedat sojakastet
2 tl riisiäädikat (nt Thai Choice valikust) või valge veini äädikat
2 tl tšillikastet (mitte magusat)
2 tl seesamiõli (hästi mõnusa tugeva maitse annab Thai Choice seesamiõli)
2 tl pruuni suhkrut (nt Billington´s rafineerimata suhkur)
1 sl Shaoxingi riisiveini või kuiva šerrit või kuiva valget veini
1 tl Sichuani pipraid,kergelt röstitud
suurem peotäis hakitud rohelist sibulat
Tükelda kana. Sega marinaadiained omavahel ja seejärel sega kanatükkidega ning jäta jahedasse marineeruma umbes 20 minutiks. 
Sega kastmeained kokku. 
Kui kasutad õli sees küpsetamist, siis kuumuta suurel vokkpannil õli. Kui õli on korralikult kuum, tõsta vokk tulelt või keera pliidil tuli kinni ning kalla kanatükid õli sisse. Sega, et kanatükid omavahel kokku ei kleepuks ning kuumuta umbes 2 minutit. Tõsta vahukulbiga kanatükid majapidamispaberile. Kui kasutad vett, korda sama tegevust, ainult veega või puljongiga. Kalla pannilt õli või vesi. Vee puhul kuivata pann korralikult. 
Kuumuta pann pliidil,lisa õli ja lase õlil kuumeneda. Voki kiirelt õlis mõnekümne sekundi jooksul seesamiseemneid. Lisa kaste ja lase keema tõusta. Kalla juurde ka eelküpsetatud kana ning kuumuta paari minuti jooksul, kuni kana on kastmega ühtlaselt kaetud ja läbi küpsenud. Serveerimisel lisa rohelist sibulat ning lisandiks paku aurutatud basmati riisi.





23. detsember 2014

Sütel grillitud verivorstid. Talvine romantika

Verivorstid ja jõulud kuuluvad kokku ning arvatavasti jagavad paljud sama arvamust, et ilma märgiliste toitudeta - hapukapasas, verivorst, piparkook, pohlamoos - ei ole need pühad päris õiged. Mingid lapsepõlvest mällu sööbinud maitse- ja lõhnakombinatsioonid loovad nii mõnusalt turvalise ja tuttavliku tunde ning ükski sushi ega vokk (mis mulle tegelikult väga maitsevad) ei pääse 24.detsembri paiku pjedestaalile. Nii on!



Samas võib tavapärasele verivorstile anda hoopis uue kvaliteedi, kui seda söegrillil valmistada. On nagu ikka vana hea verivorst aga..... palju maitsvam. Söegrill annab verivorstile väga mõnusa lisamaitse. Verivorste käin mina ostmas ikka turul, kus sel aastal leidis põnevaid tootearendusi. Näiteks oli täitsa olemas ka tatraga verivorst ja see oli tõeliselt maitsev! Kahjuks oli eile see tatraga verivorst Keskturult juba otsa saanud, kuid lihamüüjate letis leidus veel suures valikus verivorste, tanguvorste ja ka kartulivorste. Kõik sobivad hästi ka grillimiseks.



Seletuseks ehk niipalju, et oleme juba mõnda aega veendunult taas söegrilli usku pööranud. Gaasigrill on küll mugav ja kiire alternatiiv, mis meil seni ausalt terrassinurgas seismas, aga õige grilli maitse annab ikka päris tuli ja ehtsatel sütel grillimine. Eelmisel suvel sugenes meie terrassile üks tugev ja turske rohelist värvi muna. Big Green Egg. Kaalusime pikalt, sest tegemist ei ole just kõige odavama grilliga. Lõpuks otsustasime siiski investeerida rohelisesse munasse ja seni pole pidanud küll kahetsema.



Grill on aus. Hoiab väga stabiilselt temperatuuri, väga paindlik oma kasutusvõimaluste osas. Paks kivist seesmine kiht annab võimaluse väga ühtlast temperatuuri kaane all hoida ning seda ka talvisel ajal, kus tihti probleemiks see, et külm välisõhk kipub grillahju väljast jahutama. Kui Green Egg oma kuumuse üles korjab, siis see säilib pikalt ja väga ühtlasena. Kuumust saab väga hästi õhu pealevooluga samas reguleerida vaiksemaks või intensiivsemaks.
Lühidalt, kui tahate natuke põnevamat jõuluvorsti sel aastal, siis kraamige grill välja. Sellisel kaunil lumisel talvel on väljas grillimine omaette eksootika. Vorstid tasub enne grillimist õliga kokku teha, siis ei ole karta, et need grillresti külge kinni jääksid. Muidu on tegevuskäik täiesti tavapärane - grill kuumaks ja vorstid grillile, kuni need väljast krõbedad ja seest küpsed. Mõnus!
Kahjuks said pildid tehtud just üks päev enne valge lumevaiba mahasadamist. Tuleb vist uus grillimine ja fotosessioon ette võtta.
Mõnusat jõuluvorstide grillimist!


22. detsember 2014

Jõuluhani õuna-sinepi glasuuriga

Õnneliku juhuse läbi ja tänu headele inimestele jõudis minuni ilus jõuluhani Lõuna-Eestis asuvast Hea Elu Farmist. Juba see farmi nimi on nii vahva, et hetkega hakkab jooksma idülliline pilt sellest, kuidas haned hea elu peal farmis ringi jooksevad, nokkadel naeratus. Ja naudivad kaunist Lõuna-Eesti loodust. Tore, et järjest rohkem leidub entusiastlikke toredaid ja ettevõtlikke inimesi, kes võtavad ette selle kindlasti mitte kõige kergema tee ja kodumaise kvaliteetse kraami kasvatamisega ka meie toidulauda väärtuslikumaks muudavad.
Kel rohkem huvi selle vahva farmi vastu, saab lugeda nii farmi FB lehelt SIIT kui ka varsti valmivalt kodulehelt SIIT


Lühidalt, minuni jõudis heinapadjal puhkav üks head elu elanud hani ja tema ilus elu väärtustamiseks tuli ta ka väärikalt ahjus maitsvaks roaks vormistada. 
Jõulude paiku eelistan eksootiliste ja võõramaistele maitsekooslustele pigem kodust ja tuttavlikku maitsekombinatsiooni. Seetõttu sai otsustatud ka see hani valmistada kodumaiste lisandite toel. Täidiseks porgand, õun ja porru. Glasuuriks õunakaste, mesi ja sinep. Soola, pipart, oliiviõli ja tüümiani ka maitseks. 



Hane valmistamise jaoks läheb vaja:
1 hani (3-4 kg)
Täidis:
2 porgandit, tükeldatuna
15 cm tükk porrut, tükeldatuna
2 keskmise suurusega õuna, tükeldatuna
soola ja pipart
Määrimiseks:
2 sl oliiviõli
peotäis värsket tüümiani, hakituna
2 küüslauguküünt, purustatuna
soola ja ja pipart
Glasuurimiseks:
2 sl tükkideta õunakastet
1 sl mett
1 sl sojakastet
1-2 tl Dijoni sinepit
Alusta sellest, et tõsta hani enne küpsetamist tund-paar toatemperatuurile. Hane valmistamiseks tükelda esmalt tköögiviljad, sega need soola ja pipraga ning täida hane sisemus köögiviljade ja õuntega. Täitmiseks sobivad hästi hapukamad õunad nt Antoonovka vm tugevamad ja hapumad viljad. Torka hane naha sisse terava noa või kahvliga augud, et küpsemise ajal hanerasv saaks välja valguda. Hane sissemäärimiseks sega omavahel küüslauk, oliiviõli, tüümian, sool ja pipar ning määri käte abil hani seguga sisse. Tõsta kas ahjuvormi (mina leidsin oma kodustest varudest Emile Henry ovaalse keraamilise poti, kuhu hani peaaegu ilusti ära mahtus). Sobib ka suurem ahjuvorm või ka küpsetuskott, kui ahjuvorm puudub. Kindlasti peaks olema hanele küpsemise ajaks alla pandud anum, kuhu koguneb küpsemise ajal eralduv rasv. Küpsetuskott aitab ka hane ahjus kuivamist vältida. 



Mina kasutasin mahlasema lõpptulemuse saamiseks oma Electrolux kombineeritud auruahju kerge aurutuse režiimi, mis lisab ahju küpsemise ajal ja täiendavat niiskust ning mis hoiab liha seetõttu mahlasemana. Aseta hani 220 kraadini kuumutatud ahju umbes 20 minutiks, et tekiks krõbe koorik. Poole tunni möödudes alanda temperatuur 175 kraadini, kata hani kas fooliumi või kaanega ning küpseta ca 2-2,5 tundi sõltuvalt hane suurusest. Vahepeal võid eraldunud rasva pannilt või potist ära kallata. NB! Hoia kindlasti hanerasv alles, sellega saab imemaitsvaid ahjujuurikaid valmistada. 
Kui hani on peaaegu valmis (küpsust saad kontrollida sarnaselt kanaga torgates paksemasse lihakihti terava noaga ja kui eralduv mahl on selge, siis on hani küps), tõsta hani ahjust, keera selg ülespoole ning määri umbes poole glasuurikogusega sisse. 
Glasuuri jaoks sega omavahel õunakaste, mesi, sojakaste ja sinep. Maitsesta endale meelepäraseks ja soovi korral lisa puuduolevaid maitseid. Määri hani selja pealt glasuuriga, tõsta ahju temperatuuri ning küpseta 200 kraadi juures, kuni nahk on kuldselt pruun. Tõsta hani ahjust, keera kõht ülespoole ja korda sama protseduuri ka teistelt poolt. 
Kui mõlemalt poolt on hani kauni kuldse katte saanud, tõsta hani ahjust välja ning lase fooliumiga kaetult vähemalt 20 minutit puhata. 




Lõika hani lahti. Kui tahad jõululauale sättida kaunilt lahtilõigatud hane, siis võid lõikamise juhiseid vaadata SIIT videost. 
Hanerasv hoia kindlasti alles, sellega saab valmistada imeliselt maitsvaid ahjujuurikaid. Samamoodi saab hane karkassist keeta maitsva puljongi. Nii et hea elu peal kasvanud hane väärtustamiseks võiks ära kasutada kogu hane. 
Lisandiks sobib pakkuda magusamaid kastmeid. Ideaalselt sobivad lisandid, mis ühtaegu nii magusad kui hapud. Maitsekooslused on sarnased pardilihaga. Sobib hästi ka meie oma klassika ehk pohlamoos. 
Mõnusat jõuluaega!

20. detsember 2014

Ahjukana jõhvika ja pistaatsiatäidisega. Seltsiks Hasselbacki kartulid

Külluslik täidetud kana ja krõbedad Hasselbacki ahjukartulid on tõeline piduroog, mis kaunistab iga pühadelauda. Miks mitte vahelduseks seapraadidele valmistada üks luksuslik ahjukana, mis ühtaegu nii mahlane kui ka maitsev.


1 terve kana (ca 1,5 kg)
Peotäis peterselli
Oliiviõli
Soola ja pipart
Jõhvika- ja pistaatsiatäidis
70 g kuivatatud jõhvikaid, veidi peenemaks hakitud
50 g pistaatsiapähklieid, peenemaks hakitud (erinevaid pistaatsiapähkleid leiad näiteks www.germund.ee valikust)
1 sibul, hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna
200 g riivsaia või tahket riivitud saia
2 muna
Oliiviõli
Värsket hakitud peterselli
Täidse jaoks kuumuta pliidil pann keskmisel kuumusel ning hauta sellel õli sees hakitud sibulat ja küüslauku mõned minutid. Lisa jõhvikad ja pistaatsiapähklid ning hauta veel veidi. Jahuta veidi ning tõsta kaussi. Lisa riivsai, munad ja hakitud petersell ning sega läbi. Maitsesta soola ja pipraga.
Pese kana seest ja väljast ning kuivata hoolikalt majapidamispaberiga. Tõsta täidis kana sisse, vajadusel kinnita täidise ava hambatikuga ning seo kana koivad majapidamispaberiga kokku. Tõsta kana õliga määritud ahjuplaadile või ahjuvormi. Määri kana pealt õliga ning maitsesta soola ja pipraga. Küpseta 190 kraadi juures umbes 1 tund ja 20 minutit. Sõltuvalt kana suurusest võib aega ka kauem kuluda. Küpsust võid kontrollida torgates varras kana paksemasse ossa ja kui prae mahlad on puhtad, on kana läbi küpsenud. Lase kanal kümmekond minutit peale ahjust võtmist seista.  Serveeri koos hakitud värske peterselliga. Petersellilehti võid suruda ka kana rinnalihase ja naha vahele enne küpsetamist. selleks suru lihtsalt käega õhuvahe liha ja naha vahele ning torka sinna ürdid.
Serveeri koos Hasselbacki kartulitega, mille valmistamiseks pese suured ühesuurused kartulid hoolikalt harja või nuustikuga puhtaks. Aseta kartulid puulusikale või kulpi ning lõika terava noaga lusika või kulbi äärest ülejäävale kartulile võrdsete vahedega viilud nii, et kartuli alumine pool jääb läbi lõikamata. Pilti sellest, kuidas lõigata, võid vaadata SIIT. Määri kartulid õliga, puista peale soola ja pipart ning torka kartuli sisse mõned rosmariinioksad. Küpseta 180-200 kraadi juures umbes 45 minutit.

Retsept ilmus 2014. aasta Toit&Trend jõulunumbris.

15. detsember 2014

Seakülje rulaad fenkoli- ja ürditäidisega

Seakülg on suurepärane algmaterjal rulaadi valmistamiseks. Kuna tegemist on üsna rammusa lihatükiga, kus taisemad kihid vahelduvad rasvasemate kihtidega, siis küpseb rulaad mahlaseks ja maitsvaks. Fenkoli- ehk apteegitilliseemned koos värskete ürtidega annavad sealihale väga meeldiva maitse. Sellist rulaadi sobib pakkuda nii praena kui kasutada seda ka võileivakatteks. 


Ca 1 kg seakülge, ruudukujulist, vajadusel veidi õhemaks ja ühepaksusemaks lõigatuna
1 sl fenkoliseemneid
1 sl musta pipart
3 küüslauguküünt
Peotäis värsket tüümiani
Peotäis värsket peterselli
Oliiviõli
1 sidrun
Soola ja pipart



Rösti pannil fenkoliseemneid koos musta pipraga. Uhmerda peeneks. Lisa umbes 2 sl õli, soola ja pipart ning hakitud ürdid. Sega läbi ning määri lihale. Keera liha tihedalt rulli ning seo majapidamisnööriga ühtlaseks rulliks. Lase lihal marineeruda paar tundi kuni üleöö. Määri liharulli õli, soola ja pipraga. Küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures umbes 30 minutit. Võta liha ahjust välja ja piserda sidrunimahlaga. Tõsta ahju 180 kraadi juures ja küpseta umbes 2 tundi. Enne ahjust väljavõtmist tõsta temperatuur 220 kraadini ning lase nahal krõbedaks muutuda. Tõsta rulaad ahjust välja ning lase umbes 15 minutit rahuneda. Serveeri koos ahjujuurikatega või ka võileivakattena.

Retsept ilmus 2014, aasta novembrikuises ajakirjas Oma Maitse

11. detsember 2014

Jäine jõulukook jõhvikate ja pistaatsiapähklitega.

Esmalt, lubage tutvustada, siin on järjekordne esikaanestaar ehk jäine jõulumaitseline kook pistaatsiapähklite ja jõhvikatega, mis kaunistab ka aastalõpu Toit&Trend ajakirja esikaant.



Tegemist on juba tugevalt jõuluhõngulise ja samas lihtsa ning toimiva kooslusega. Erkrohelised pistaatsiapähklid ja punased jõhvikad annavad jäätisetäidisele kelmikalt rohe-punase ja jõuludesse sobiva välimuse. Piparkookidest valmistatud koogipõhi lisab veel magusvürtsist jõulumekki ning maitsev jõulumaius ongi valmis.
Jäätisekook jõuludeks on tegelikult väga vahva mõte ja miks mitte nautida piparkoogimaitselist jäätisetorti ühe piduliku söömaaja lõpetuseks. Jäätis ei pea ainult suvine privileeg olema!



300 g piparkooke
100 g võid, sulatatuna
1,5 dl kuivatatud jõhvikaid
0,5 dl suhkrustatud ingverit, peenemaks hakituna
1 dl ilma soolata pistaatsiapähkleid, veidi peenemaks hakituna (neid leiab näiteks Germund.ee valikust SIIT)
2 sl konjakit
400 ml head koorest valmistatud vanillijäätist

Purusta piparkoogid köögikombainis peeneks. Lisa sulatatud või ja sega küpsisepuruga läbi. Suru küpsise ja või segu küpsetuspaberiga kaetud vormi põhjale ja külgedele. Küpseta 180 kraadi juures umbes 10-15 minutit. Jahuta täielikult. Tõsta jäätis sügavkülmast välja ja lase veidi pehmemaks sulada. Sega ingver, pistaatsiapähklid, jõhvikad ja konjak jäätisega. Kalla või määri küpsisepõhjale. Külmuta paar tundi. Veidi aega enne serveerimist tõsta kook toatemperatuurile ja lõika kooki kuuma vette kastetud terava noaga. Serveerides võid koogile puistata pistaatsiapähkleid ja jõhvikaid peale.

Retsept ilmus 2014.aasta sügis-talvises ajakirja Toit&Trend.