29. juuli 2014

Jahutav vaarikaparfee

Õhuline ja jäine vaarikaparfee keset kuuma ja veidi loidu suvepäeva. Ei ole vist tarvis kaks korda mainida kui hästi see suvega sobib. Tegemist on tõeliselt hõrgutava  ja mõnusalt jahutava kerge jäätisega, mille plussiks on see, et ta valmib ilma jäätisemasinata ning kergema vaevaga, kui klassikaline jäätis. Vaarikad valmivad selle kuumaga ka turbokiirusel, nii et kui vaarikaisu juba ära söödud, siis tasub teha jahutavat vaarikaparfeed.


450 g vaarikaid
85 g tuhksuhkrut
75 g suhkrut
125 ml vett
2 munavalget
3 dl 35%-list koort
Püreesta vaarikad purustajaga. Kui soovid ilma seemneteta tulemust, võid massi suruda läbi sõela. Sega vaarikamassi sisse tuhksuhkur ja sega läbi. Pane potti vesi ja suhkur ning esmalt sulata suhkur pidevalt segades madalal kuumusel. Tõsta kuumust, lase keema tõusta ning keeda ilma segamata vaiksel tulel vähemalt 5 minutit, kuni mass muutub paksemaks ja siirupiseks. Ära lase suhkrusiirupil pruunistuda.


Vahusta munavalged kuni tiheda ja ühtlase vahu saavutamiseni. Nirista kuum suhkrusiirup munavalgevahu sisse pidevalt segades, kuni mass on ühtlaselt kreemjas. Vahusta seni, kuni mass on jahtunud. Vahusta vahukoor kohevaks vahuks. Kalla vaarikapüree munavalgevahu sisse, sega, ning lisa siis vahukoor. Kalla saadud segu plastist või metallist konteinerisse ning külmuta ilma kaaneta 1-2 tundi. Vahusta mass korra läbi, aseta kaas peale ning aseta siis külma tagasi. Veidi enne serveerimist tõsta parfee toatemperatuurile ning tõmba jäätisepalle kuuma vette kastetud jäätisekulbiga.

Retsept ilmus ajakirja Toit&Trend 2014. aasta juuli-augustinumbris.


23. juuli 2014

Meie pere lemmikburks. Parim lambalihaga ja grillil valmistatuna

Milline laps ei armastaks korralikku burksi. Ma ei räägi siinkohal neist verevaestest steriilsetest burksidest, mida suurtest ja üleilmsetest kettidest osta saab. Õige burks on ikkagi värskelt tehtud, kvaliteetsest lihast valmistatud ja parimatest komponentidest kokku sätitud. Mis seal salata, ka ise satun vahel jälle ühe mahlase burksi kütkesse.


Grillihooaeg on täies hoos ja grillil valmistatud lambaliha burger on meie pere suvistesse rutiinidesse end vääramatu jõuga kinnitanud. Selle lambalihast burgeri retsept jõudis minuni ühe armsa sõbra vahendusel, kes ise üle suure lombi elab ja kes soovitas sel moel valmistatud lambaliha proovida. See oli meie peres läbimurde hetk ja muidu lambaliha osas üsna pirtsud lapsed on sellest ajast lambalihaburgerist sõltuvuses. Vahel esitatakse mulle spetsiaalne palve, et palun-palun-palun, teeme täna jälle neid.



Viimastel kordadel olen neidsamu lambaliha burgereid valmistatud spetsiaalsel hamburgeri valmistamiseks ettenähtud Emile Henry SELLEL savist grillialusel. See savist alus pannakse grilli peale ning alumisel osal saab grillida burgerit ning samas ülemisel "riiulil" hamburgeri saia soojendada. Kusjuures ülemise osa kuumus on ka piisav, et sai mitte ainult ei soojene, vaid saab ka krõbeda kooriku. Väga mõnus ja mugav abimees kõikidele burksi sõpradele.




Emile Henry savist grillplaadid on saanud märkamatult meie jaoks suurepäraseks abivahendiks, millel saab valmistada nii liha, kala, köögivilja kui ka kõige muud meelepärast. Hea on nende aluste puhul see, et grillitav kraam valmib ühtlaselt ja söestunud servad on muutunud ajalooks. Samas jätab savi peal küpsetamine toidule väga mõnusa maitse.


Lambalihaburger
500 gr lambahakkliha (minul oli turult ostetud 70% lammast + 30% noorlooma, sobivad tegelikult ka muud hakklihad)
peotäis hakitud värsket münti
peotäis hakitud värsket koriandrit
paar hakitud küüslauguküünt
1 tl valge veini äädikat
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl mett
1 tl kaneeli
1 tl jahvatatud paprikat (väga hästi sobib ka suitsutatud paprika pulber)
soola ja pipart maitse järgi
Sega kõik burgeri koostisained, maitsesta. Vormi märja käega peopesa suurused pallid, vajuta need lapikuks ning grilli  kuumal pannil mõlemalt poolt paar minutit. Samal grillil/pannil soojenda ka saiad. Juurde paku meelepäraseid lisandeid.



Mulle meeldib lambaliha juurde pakkuda klassikalist Kreeka tzatziki kastet ja teise valikuna teravat tomatisalsat. Tomatisalsa olen avastanud Felixi valikust ja kui sinna lisada veel veidi hakitud värsket koriandrit, on mõnus kaste paari hetkega valmis.


Tzatziki kaste
2 väikest kurki
2 dl Kreeka jogurtit
2 küüslauguküünt
oliiviõli, sidrunimahla, hakitud münti, soola
Riivi koorega kurk jämeda riiviga, riputa soolaga üle, tõsta sõelale ja lase 10 minutit seista. Haki küüslauk peeneks ning sega kurk ning küüslauk jogurtiga. Lisa ülejäänud ained, maitsesta soolaga ning lase enne serveerimist veidi maitsetel tõmmata.

Jätkuvalt on hea uudis see, et Home Decori veebipoest on võimalik kõiki kaupu ja muuhulgas loomulikult ka sedasama burgeri grillimise alust osta 15% soodsama hinnaga. Selleks kirjuta tellimust edastades voucheri koodiks "isetehtud".



19. juuli 2014

Minu Pärnu suvi 2014. Uusi põnevaid toidukohti ja natuke ka vanematest olijatest.

Sel suvel oli mul õnn viibida kaks nädalat oma puhkusest oma armsas kodulinnas Pärnus. Pärnu on jäänud minu jaoks väga eriliseks väikelinnaks. Olen üles kasvanud ja koolis käinud Pärnus, täpselt kesklinnas, kus näiteks igapäevane poeskäimine tähendas mööda Rüütli - tollal  küll Kalevi - tänavat pidi leivapoodi minekut. Kõik väikesed hoovid ja kangialused kesklinnas olid minu mängumaa, seepärast on minu jaoks ka veidi teistsuguse tähendusega näiteks ökogurmaadele suunatud kohvik Mahedik, mille ruumides elasid minu mängukaaslased, või Lime Lounge, kus oli Hommiku tänava gastronoom ehk meie kodupood kehva valiku ja metallist räpaste korvidega. Pärnu on läbi elanud viimase paarikümne aasta jooksul muljetavaldava arengu. Mäletan veel seda kodulinna, mis üheksakümnendate alguses depressiooni vajus. Eelmine kord enam ei toiminud, uus kord veel ei toiminud. Kõik lagunes, oli nukker ja räämas. Kas kesksuvisel kuumal päeval oli rand üsna inimtühi võrreldes omaaegse kireva ja peamiselt ida poolt saabunud seltskonnaga. Roostes ja kriuksuvad rannakiiged ning koristamata rannajoon. Aasta-aastalt hakkas Pärnu jõudu koguma ja nüüdseks on saanud minu kodulinnast üks äraütlemata armas ja eluterve keskkond.

Minu kodumaja on paremal see kõige kõrgem maja. Kolm järjestikust akent, kõige siinpoolne oli köögiaken, kust vahel end lõbustasime sellega, et koos sõbrannaga möödujatele vett kaela läigatasime. Kaks järgmist akent olid elutoa aknad. Kurb on see, et selles ajaloomälestiseks olevas majas tegutseb siiamaani ööklubi Nastja. Siinkohal viskaks kivi Pärnu LV kapsaaeda. Nii oma linna muinsusväärtustega ei käituta.

Koidula park oma tuntud headuses. Siinsamas pargi kõrval on Eesti parima valikuga väiketootjate õlusid müüv pood, kust võib leida  rohkem kui 320 sorti väga põnevaid jooke nii Eesti kui muu maailma tootjatelt. 

Pärnu on mattunud lillekuhilate alla. 

Jahtklubi on üks lemmikuid, kus vähemalt korra suve jooksul peab ära käima

See kant oli minu lapsepõlvemaailm

Rüütli tänava ots. Kunagi tundus see tänav nii kõrge ja lai olevat

Kunagise mänguasjapoe aken. Nüüd on Rüütli tänav valdavalt suveniiride ja kahtlase kaubaga riidepoodide päralt

Väike armas Rüütli tänav

Kunagises leivapoes müüakase nüüd lina ja villa. Leivapood oli aus - metallist korvide, keerlevate riiulite ja paberitükkidega, millega leiva ja saia pehmust kontrollida

Tore, et järjest rohkem majasid korda on saanud

Mõned majad on jäänud samasisuliseks, mis omalgi ajal. 

Järjekordne lilleallee

Jalutasin palju ja imestasin, milline võlujõud võib olla ikkagi omanikutundel. Väikesed tänavad - Aisa, Aia, Karja, Posti ja paljud teised - mida olen omal ajal sadu kordi läbi jalutanud, on muutunud imearmsateks muinasjutulisteks pisikeste armsate majadega tänavateks. Majad on värvitud ja korras, palju on lilli, aiad on hoolitsetud ning üldpilt on tõeliselt lummav. Eriti kui võrrelda sellega, mis neil tänavatel kunagi oli. Hea oli olla oma kodulinnas, mis on lõplikult varjusurmast ärganud. Ja kuigi veidi räämas ja nukraid nurkasid leiab veel jätkuvalt, on üldine mulje ikkagi hingematvalt ilus. Suvine Pärnu on võrratu! Kesksuvisel ajal lisandub veel hullutav pärnaõite lõhn, mis tekitab nii tuttavliku ja turvalise lapsepõlve emotsiooni. Kõik see on meeltes talletunud, lihtsalt lapsena võtsid seda kui loomulikku keskkonda, et osanud seda ei liigselt väärtustada ega ka lahti sõnastada.
Tegelikult oli meie Pärnus käigu üheks eesmärgiks uute toidukohtade ülevaatamine. Hästi ülevaatliku ja asjaliku kirjelduse Pärnu söögikohtadest leiab ka SIIT Ragne blogist ning mitmed head soovitused jõudsid meieni just tänu Ragnele. Tänud, Ragne!
NB! kõik söögikohtade nimetused on lingitud söögikohtade kodu- või FB lehele, kust saab huvi korral lisainfot. 
Päris mitu aastat püsis Pärnu restorani- ja kohvikumaastik üsna ühetaolisena. Valida oli Supelsakste, Si-Si, Piccadilly, Mahediku ja veel paari koha vahel. Ulmelisest nähtusest pizzarestoranist Steffanist rääkimata, kus ka öösel kell kaks on pikk saba värava taga ootel. Kas vähene konkurents või fakt, et suvel on kõik kohad niikuinii inimestest pungil, aga üllatust ja pingutust oli kuidagi vähe tajuda. Supelsaksad ja Mahedik tunduvad olevat tugevalt kanda kinnitanud Eesti restoranide TOP 50-se seas, kuigi pean tunnistama, et üsna kõikuvat taset olen mõlemas kohanud. Hästi mõnusa auraga on Piccadilly kohvik, mis asub kunagise lihapoe ruumides otse minu kunagise kodumaja kõrval, aga see on pigem koogi, kohvi, trühvli ja hea veini koht. Ka sel suvel sai külastatud nii Mahedikku kui ka Supelsaksu (viimased on lõpuks end kokku võtnud ja aastate jooksul juba pähekulunud menüüd veidi värskendanud) ning julgen mõlemat soovitada. Omas nišis on nad tublid. Midagi kiljumapanevat ei avastanud, aga näiteks juba Mahediku hommikusöögiks pakutav pardimuna on igati nauditav kogemus.
Esmalt alustasime traditsioonist ehk Pärnu Jahtklubist ning legendaarsest piprahärjast. Piprahärja retsept on ka siin blogis olemas ja selle leiab SIIT. Kahjuks tuleb tunnistada, et kunagine menukoht on oma latti aasta-aastalt allapoole lasknud ning erilisi toiduelamusi siia pole mõtet otsima tulla.

Jahtklub piprahärg. Hitt aastate tagant

Ka piprahärg, mis on aastaid Jahtklubi menüüs olnud, on ta kodus valmistades oluliselt maitsvam. On see siis tooraines või milleski muus kinni. Mõnus meeleolu ja ilus vaade üle jõe ning Pärnu Jahisadamale on õnneks jätkuvalt olemas ja endise pärnakana leiab iga kord jahtklubis käies vähemalt ühe tuttava eest.
Kohustuslik traditsioon läbitud, keskendusime uute kohtade ülevaatamisele.

Piparmünt
Esimene koht, mida kindlasti soovisime üle vaadata, oli Kapten Kurgo villas asuv Piparmünt. Peakokk on seal tuntud ja tunnustatud - valitud Aasta Kokaks 2012 ning eelnevalt Kõue mõisas töötanud Vladimir Upeniek. Mulje, mis Piparmündist saime, oli natuke vastuoluline. Koht ise on armas, mõnusa rahuliku siseõuega villa otse rannarajoonis. Restoran on samades ruumides juba aastaid tegutsenud, kuid sel aastal tõotas kõik veidi teistmoodi olla. Uus kokk, uus nimi restoranile - kõik see viitab sellele, et asi tuleks üle vaadata. Olime seal veidi suurema seltskonnaga, kus oli ka lapsi. Ise tellisime kahekäigulise õhtusöögi, lastele sai valitud toit lastemenüüst, mis esmapilgul tundus päris sümpaatne.

See on Piparmündi lastemenüüst kala- ja tomatilasanje

Kui laste toit lauda jõudis, oli põhjust üllatuda - kirjas olnud kala- ja tomatilasanje oli midagi, mille kirjeldamiseks sobiks pigem öelda kartulipuder tomativiilude ja praetud kalaga. Olles kindel, et tegemist on eksitusega, palusime teenindajal toit tagasi viia ning siis tuli välja, et kõik oli ikkagi õige ning see ongi lastele mõeldud kalalasanje. Hmm, veidi heitunud lapsevanem saatis roa kööki tagasi ja palus siis kanasupp tuua, eelnevalt veel küsides, et kas supp on ikka supp. Tegelikult oli ka supp, mis saabus. lastemenüü jaoks ehk liiga mänguline. Suurem osa lapsi on toidu suhtes ikkagi neetult konservatiivsed ja soovitus söögikohtadele - pange lastemenüüsse võimalikult lihtsaid ja arusaadavaid toite. Need ei pea olema ei friikad ega vinkud, aga samas võiks menüüs nimetatud toit olla võimalikult täpselt toidu olemust kirjeldav. Iga lapsevanem teab üsna täpselt, mida tema laps sööb ja mida mitte ja nii on kööki tagasi saadetud toite lihtsalt vähem. Lisaks võib laste toidu puhul kasutada ka mitte torni-, vaid toidu taldrikule laiali laotamise meetodit. Lastele meeldib millegipärast erinevaid komponente eraldi süüa ning vahel on jäänud toit järele just seepärast, et kõik on segamini ja üksteise otsas.
Kui aga Piparmündi täiskasvanute menüü juurde naasega, siis valik tundus päris mõnus. Eelistasime valdavalt värsket kala ja tegelikult kala värskuse ja valmistamisviisiga võis küll igati rahule jääda. Ma ise sõin eelroaks suitsuforelli tartari kartulikreemi, vutimuna, wakame, hapukoore ja tomati juic-iga.
Suitsuforelli tartar oli mõnus ning maitsed üldjoontes haakusid kõik omavahel ilusaks koosluseks. Veidi kummaline oli tomati juic´iga kogu toidu ülevalamine, mis tähendas seda, et kahvli ja noaga tuli vedelikust tahkeid toiduained välja õngitseda. Maitse sellest vedelikult väga palju minu hinnangul ei võitnud, oleksin pigem eelistanud tartari ilma kohustusliku kastmeta või siis oleks võinud kaste olla eraldi serveeritud.

Aurutatud koha maapirnipüree ja langustinikastmega

Pearoaks valisin aurutatud koha maapirnikreemi ja langustiinikastmega. Koha maitses imehästi, samas jäi minu jaoks lisandite valik veidi liiga intensiivseks. Spetsiifilise maitsega maapirn ja üsna tugev langustiinikaste kippusid õrna aurutatud koha varjutama. Kusjuures suvisel ajal ei olnud päris arusaadav ka maapirni valik, mis kuulub pigem talviste juurikate hulka. Värske kartul, kurk, noored õrnad porgandid või lillkapsas - kõik oleks veidi paremini kohale kaaslaseks sobinud.
Proovisin ka kaaslase roogasid. Kõige paremini läbitöötatud mulje jättis maitstud eelroogadest gratineeritud suvised sparglid pardimuna, varajase kapsa ja selitatud võiga.

Valge spargel pardimunaga

Ilus taldrikutäis puhaste selgete maitsete ja väärika toorainega. Valge spargel oli mõnusalt hõrk suutäis enne pearooga. Ka hommikuse püügi kala oli roog, mis maitses igati ausalt ja mõnusalt kergelt koos tomatisalsaga.


Selle pearoa maitsekooslus meeldis oma kerguse ja värskuse poolest mulle isegi rohkem, kui enda toiduks valitud aurutatud kohal. Ei mingit liigset trikki ega domineerima kippuvaid maitseid.
Üldmuljena võib öelda, et arenguruumi veel veidi on. Hinnatase ei ole restoranil just väga soodne, seega ootaks sellise tasemega kohalt juba ka täpsust detailides - teenindaja võiks olla menüüga kursis, mitte iga küsimuse kööki üle küsima jooksma; veiniklaasid võiksid olla veidi teadlikumalt valitud; leivataldrik ei teeks paha - salvrätilt leiba nokkida on üsna purune protseduur: pearoa taldrikud võiks olla lauda saabudes soojad (meie lauda toodud grillitud veisefilee oli kahjuks lauda jõudes juba üsna leige); teenindate riietus ja soeng võiks veidi korrektsem olla jne. Veinikaart oli üsna nigel, rääkimata klaasiveinide ahtakesest valikust. Häiris see, et mullita vett lauale kannuga ei saanudki tellida. Väidetavalt saab kannuga ainult mulliga vett ja mullita vesi kallataks lihtsalt pudelitest ümber kannu. Väga veider! Lihtne vesi võiks eriti suvepealinnas küll iga söögikoha puhul kohustuslik komponent olla.
Toitude puhul võiks isegi veidi lihtsamaks minna - maitsetega ei olegi vaja üle pingutada. Kui põhitooraine kannab, siis keskenduda selle väljatoomisele ja liiga palju erinevaid maitseid ega tekstuure ei olegi vaja taldrikule kokku sobitada. Vastasel juhul läheb konflikti koha pigem lihtne ja vaba atmosfäär ja toidu iseloom.
Me tuleme kindlasti tagasi, et teist ja kolmandat korda veel proovida. Potentsiaali tundub kohal olevat ja kui pisidetailid ka paika saaks, siis igati tubli ja heal tasemel toiduga koht on Pärnus jälle juures. Teenindajate koolitamisega soovitaks küll väga tegeleda. Meid teenindanud tüdruk oli püüdlik, kuid ilmselgelt nappis tal teadmisi ja oskusi.

Lime Lounge
See ei ole tegelikult sugugi uus koht ja Lime Lounge on Pärnus Hommiku tänaval, täpselt minu lapsepõlve kodupoes ehk Hommiku tänava gastronoomi ruumides tegutsenud juba üsna mitu aastat. Seni ei ole seda kohta väga tähelepanelikult potentsiaalse toidukohana vaadanud, aga tänu Ragne soovitustele sai ka selle nime järgi pigem kokteilikohaks liigituva koha menüü ka üle vaadatud.

Sai on värske ja või ürdine

Ja pettuma ei pidanud. Kohalikelt saadud soovituse kohaselt maitsesin ära kohapeal suitsutatud lõhefileega ja isetehtud majoneesiga salati. Oli küll mõnus ja kerge. Puhtad selged maitsed ja lihtne toimiv kooslus.


Topeltpunktid veel teenindajale, kes palve peale, et tooge palun üks salat ja kaks kahvlit (kuna oli just hommiku- ja lõunasöögi vaheline aeg ja eesmärk oli pigem maitsta), jagas salati armsalt kahele taldrikule laiali. Selline ise kaasa mõtlemine versus "ei meil nii küll ei saa" suhtumisele oli armas lisaüllatus.
Lauakaaslased tellisid pöffi, mis oli ka igati aus.


Nii et kui soovite mõnusat suutäit, siis võib vabalt kohe Koidula pargi ja Rüütli tänava vahele jäävas Lime Lounge´is ühe tervistava vahepeatuse teha. Teenindus on sõbralik ja asjatundlik ning koht ise mõnusat äraolemist soodustav.

Restoran Raimond
Kõige rohkem ehk ootusärevust tekitanud uus koht Pärnus. Hedon Spa juures ehk teisisõnu Pärnu kõige ilusamas kohas asuvad ja aastaid nukralt hoolitsuseta seisnud mudaravilasse rajatud uue spa-hotelli söögikoht. Arvata ja loota oli, et sinna on kõige rohkem uutest avatud restoranidest panustatud nii tööd kui ka vahendeid. Nii oligi. Kuigi suvi oli vist veidi ootamatult kätte jõudnud - agarat istutamist ja ehitamist oli restorani ümber päevasel ajal veel hoolega näha - oli restoran siiski oma usked avanud ja soojal suveõhtul saime istuda väljas. Praktiliselt otse Pärnu rannas. Interjöör oli mõnus. Palju vahvaid elemente ja lahendusi.

Raimondi restoranis kohe üle tee algabki Pärnu liivarand

Istekohtade vahel asuvad meeleolukad pildid muutuvad hämaruse saabudes valgustiteks
Peakoka tervituse. Kodujuustuvaht ja krõbe põdrasamblik

Restorani teenindajatel hakkas silma kohe ilus ja maitsekas vormiriietus. Ka korralikku eeldrilli teenindajatele oli tajuda - pöördumised, suhtlus, teadlikkus, menüü lahtiseletemise viis jne viitasid sellele, et asjaga on tegelenud asjatundjad. Teenindus oli Pärnu kontekstis väga hea ja väikesed konarused silus väga meeldiv suhtumine.

Meie tubli teenindaja. Väga meeldiv ja tähelepanelik teenindus. Tänud!

Raimondi menüü. Üsna lühike, aga samas aus

Leivakorv, kus leidus mitut sorti väga mõnusat leiba. Uurisime ja päris kohapeal küll leib ei valmi, küll aga küpsetatakse leib ja sai spetsiaalselt Raimondi jaoks. 

Aega läks küll veidi palju ja võib-olla oleks oodanud väikest teavitamist, kui oli näha, et köök kinni jookseb ja käikude vahel natuke liiga suur ajavahe tekib. Aga see on lihtsalt väike lisamärkus ja kuna olime suurema seltskonnaga, siis liiga igavaks vahepealne aeg ka ei muutunud. Kõik maitstud toidud olid sellised, nagu teenindaja kirjeldas - pigem tagasihoidlikult ja delikaatselt maitsestatud, et puhas ja selge tooraine maitse ilusti esile tuleks ja särada saaks. Mina proovisin kaht eelrooga. Esimesena toodud soolasiig värske kurgi, kodujuustu, rohelise õuna ja siiamarjaga oli just nii puhas ja selge ka maitsete poolest, nagu pildilt paistab.

Soolasiig värske kurgi, kodujuustu, siiamarja ja rohelise õunaga. 
Kogu taldrikutäis oli väga maitsev, ilusti läbi komponeeritud ja täpselt kergesse suvisesse õhtusse sobituv. Kerge, karge, värske puhas. Teisena proovitud kitsejuust tomati confit´ga, 63 kraadi tomati tartari, tomatikastme, kitsejuustuvahu ja munakollase riivjuustuga oli samamoodi kerge ja samas puhastest maitsetest pungil. Tomat on tomat on tomat + kitsejuust kombinatsioon oli vägagi nauditav.

Improvisatsioon teemal tomat ja kitsejuust

Lauakaaslased kiitsid veel väga pöffi ja maitsesin selle ka ise järgi. Tõepoolest, tegemist oli vägagi mehise roaga, kus praktiliselt puhas veiseliha sai särtsu mõnusatest lisanditset. Anšoovisega ei olnud koonerdatud ja kokku tuli väga maitsev kooslus.

Pöff, võisai, estragon, sibul, tšilli, anšoovis
Mõned pildid veel, mis õhtu jooksul ja menüüs olevatest roogadest jäädvustatud sai.

Kannuvesi on marjane ja külm. 

Jänesemaksapasteet sibulamoosi ja karulaugumajoneesiga

Juustuvaagen

Kanasalat suitsupeekoni ja musta leivaga
Kala hommikusest püügist, värske kartul/ maapirnipüree/ astelpajukaste. Vorm võiks ehk olla veidi vähem laialivalguv, aga tegelikult maitse asi :)

63 kraadi kanafilee. Värsked seened/ maisipuding/ spargel/ trühvlivaht/ mustikakaste. Hmm, siin võiks äkki vormiga veidi veel tööd teha. Toit ise olevat olnud väga maitsev


Üldmulje Raimondi restoranist oli armas. Sinna tahaks kindlasti tagasi ka sel ajal, kui suur suveaeg möödas ja kogu restoran ehk veidi intiimsemas olekus. Tööd on tehtud palju, põhilised lubadused on ilusti paigas ning koht ise imearmas. Talvisel ajal võib olla omaette mõnus istuda soojas restoranis ja vaadata Pärnu lahele ilma, et külm näpistaks.

Fookus
Üks üllatajaid. Asukoht Tallinna Väravate kõrval. Käisin Fookusest iga päev mitu korda mööda, väljas oli elusuuruses lehmakuju ja harkjalg, millel lubati head kohvi. Sisse astudes tundus täitsa tore koht, aga praktiliselt tühi ja kes see ikka keset sooja suve tahab toas istuda. See, et Fookusel on ka väga mõnus sisehoov, oli ootamatuks avastuseks.Kui näete kusagil värava peal lehma kuju, siis suure tõenäosusega on seal ka Fookus. Fookus on tegelikult mitte ainult söögikoht, vaid õhtuti keerutatakse seal plaate ja ta töötab pigem klubina. Päevasel ajal on seal aga võimalik ka väga maitsvalt einestada. Siseõues on mõnus interjöör - seinal jookseb rannapiltidega panoraamfoto, mööbel on tehtud hetkel vist juba kohustuslikuks muutunud euroalustest, teenindajatel on ilus ühtlane vorm jne. Veinivalik on ka igati eeskujulik, kuigi suvise Pärnu kohustuslikud joogid (tubli müügitöö on tehtud) figureerivad seal ka ilusti.

Fookuse sisehoov

Fookuse sisehoov, seintel jookseb Pärnu rannast fotopanoraam

Menüü

Taaskord tuli tellitud toitu natuke pikalt oodata, samas plusspunktina võib tuua meeldiva ja asjatundliku teeninduse, mis ei olnud ka liiga ametlik. Maitsesime Fookuses kergeid roogasid. Mina valisin eelroogade valikust krõbedad räimed värskete kartulite ja soolakurgiga.

Minu tüüpi toit. Värske kartul, isetehtud majo, värske soolakurk ja krõbedad räimed

Oli maitsev ja õigete rõhkudega taldrikutäis. Täpselt selline, nagu nendelt maalähedastelt komponentidelt oodanud oleks. Teiseks roas, mis lauda saabus, oli kitsejuustusalat murakamoosiga. Suhteliselt üllatustevaba, aga samas aus taldrikutäis.

Kitsejuustusalat murakamoosiga

Salati oli samuti ühelt poolt lihtne, samas igati aus ja toimiv kooslus. Grillitud köögiviljad, tubli ports kitsejuustu, balsamico kaste ja kirsiks tordil murakamoos.

Fookuse kanepileib

Eraldi äramärkimist väärib veel Fookuse leib. Hästi mõnusa maitse ja ohtra kanepiga leib. Enne kui fotoka haarasin, olime juba pool lauale toodud leivast spontaanselt ära söönud. Väga maitsev!

Kalamajaka kohvik
Täiesti kindlasti selle restoraniretke kõige suurem üllataja. Tänu sõprade poolt jagatud infole saime osa uues turuhoones asuvas kohvikus korraldatavast kolmekäigulisest õhtusöögist. Koht ise on seotud Pärnu Kalamajakaga, kes tegeleb kala ja mereandide hulgi- ja jaemüügiga ning tegemist on firmaga, kelle kohta kuulen ka Tallinna restoranide kokkade seast ainult häid sõnu. Tooraine värskus ja varustuskindlus pidi olema klass omaette. Nüüd on sama ettevõtte avanud Pärnu turuhoones asuva kohviku, kus loomulikult menüü põhirõhk kalal. Kokkama on asunud sinna kohvikusse Tallinna ühes tipprestoranis praktiseerinud noor ja lootustandev kokk ning eeldused suurepäraseks toiduelamuseks ongi loodud.

Lihtne ja omamoodi armas väliterrass

Kenad maitsekad pisidetailid


Köögis toimetamist on võimalik veidi ka piiluda

Koht ise on suhteliselt tagasihoidlik, kuid siiski laheda tunnetusega kujundatud-tehtud. Samas on kõik olulised komponendid paigas - armsad ja kõnekad pisidetailid, veiniklaasid ja küülerid on olemas, veinivalik igati korralik ja mitte liiga peavoolu jälgiv. Väikesed armsad lisadetailid, mis aitavad turuhoone lihtsa kohviku igati nauditavaks kohaks muuta ka õhtusöögi jaoks.
Sellel õhtusöögil pakuti eelroaks mereandide valikut.

Mereandide valik

Selle üsna väheütleva nimetuse taha peitus tegelikult täiesti võrratu taldrikutäis, millel oli valikus toormarineeritud hiidkrevett, panko-paneeringus hiidkrevett, tursakeel ja kohapõsk, gratineeritud sinimerekarp ja homaari bisque. Kõik supermaitsvad! Väga mõnus taldrikutäis, kusjuures kõigi lemmikuks sai toormarineeritud krevett. Hästi puhta ja ilusa maitsega. Tõeline hõrgutis.
Teiseks käiguks oli krõbe siig, millele olid juurde sätitud suvised lisandid.



Samuti väga ilus ja igas pisidetailis ka hoolikalt läbi komponeeritud imeliselt maitsev taldrikutäis. Värske kartul ja vutimuna, kõrvitsaõis, merikapsas ja kalamari. Kõik oli väga nauditav ja ükski komponent ei hakanud ei domineerima ega ka muude maitsetaga kaklema. Ühelt poolt lihtne, aga samas nii lihtsa koosluse juurde jõudmine ei olegi tegelikult nii lihtne. Oluline on lihtsalt õiged maitsed välja valida ja mitte liialt maitseid ka kokku laduda. See oli kokal suurepäraselt õnnestunud.
Magusroaks oli klassik veidi tuunitud kujul ehk brüleekreem krõbeda besee ja suviste marjadega.

Brüleekreem

Olles ise mitte kõige suurem magusasõber, siis natuke seda magurooga maitsesin ja see oli igati aus, aga kui oleks valida saanud, oleksin selle asemel ühe eelroa lisaks valinud :)
Kalamajaka kohvik on kindlasti koht, kust tasuks Pärnu sattudes läbi astuda. Tavapäeval on neil valikus erinevaid kalaroogasid ning lisaks pakutakse ka hommikuputru. Vahva uus koht ja äkki aitab see turuhoones asuv kohvik ka meil näiteks Soomes nii levinud turukultuuri natuke teise nurga alt käima lükata.

Kokkuvõtteks ja soovituseks
Toredaid kohti on Pärnus kindlasti veel rohkem. Uutest tulijatest võib veel nimetada Komfeki. Sattusime sinna meiegi, kuid paraku õhtusemal ajal, kus vitriini paigutatud veidi väsinud olemisega võileivad ei kutsunud seal pikemat söögipausi pidama. Muidu on aga tegemist mõnusa interjööri ja toreda sisehooviga kohaga. Teenindus oli küll Pärnule iseloomulikult veidi aeglane ja kohmakas, aga niisama istumiseks kindlasti ka üks mõnus koht.
Jäätisesõpradele aga tungiv soovitus maitsta ära Mama Toni´s Gelato jäätised. Asub see imeline jäätisekoht Tammsaare tänava otsas, seal ruumides, kus kunagi Peetri Pizza tegutses. Jäätised on värsked, rikkalikud, õigete maitsetega ja imeliselt head. Saab korraliku ja õige Itaalia jäätise kogemuse ilma Itaaliasse minemata. Soovi korral saab seda jäätist ka topsiga kaasa osta ja rahvas räägib, et ka Tallinna parimatesse poodidesse on see suurepärane jäätis kohale jõudnud.
Reeglina läheb kõikides Pärnu söögikohtades toidu ootamisega pikalt. Sööma minnes varu kindlasti piisavalt aega. Siinkohal ei kavatse hakata jagama soovitusi, et võtke rohkem inimesi tööle kööki ja teenindajaks. Pärnu traagika on selles, aktiivset ja tulusat aega on napilt kolm kuud ja siis tuleb üheksa kuud oluliselt kasinamates oludes läbi ajada. Samas on mitmed kohad tõestanud, et ka talv on Pärnus üleelatav ja ellujäämist võimaldav. Tõenäoliselt tuleb selleks lihtsalt topelt pingutusi teha. Samas annaks aga mõned omapoolsed soovitused, mida võiks suvel ette võtta, et teenindus sujuvam ja muljed paremad oleksid. Paraku võib nigel teenindus ära nullida ka koka pingutused.
- Suvisel ajal peaks kannuga vesi olema iga söögikoha menüüs. Pange sellele mingi väike viisakas hind, aga võimalus osta suur kann vett, mitte 0,33 ml pudelite kaupa vett tellida, peaks kindlasti olemas olema.
- Leidke võimalus oma teenindajatele elementaarne koolitus anda. Tehke üks menüü degusteerimisring teenindajatele, las kokk tutvustab pakutavaid toite ja räägib, mis seal sisaldub jne. Küsimused toidu kohta saabuvad teile vääramatu jõuga ja tore oleks, kui teenindaja veidi ka menüüd tunneb, mitte ei jookse kohe kööki küsima
- Proovige koolitada oma teenindajaid nii, et nad suudaksid kliendiga kaasa mõelda. Seesama Lime Lounge´i näide, kus teenindaja omal algatusel salati kaheks jagas. Või siis näiteks kui lauas on paarike ja tellitakse vaid üks koogitükk, pange sinna teine lusikas lisaks. Sellised pisiasjad on armsad ja sulatavad väga hästi võimalikku jääd. Samamoodi küsige üle, mis järjekorras toite soovitakse, kui kõik sama arvu käike ei telli. Hoolimine ja hoolitsus on need, mis võidavad külalise südame.
- Palun pöörake teenindajate tähelepanu sellele, et kui tuleb uus inimene restorani, et ole vaja esmalt süvenenult lauda koristada, vaid kõigepealt tegele uue külalisega. Mitmel korral kordus skeem, et istume kohvikus ja restoranis ja jälgime pikalt, kuidas teenindajal keskendunult koristavad ümberringi laudu. Mustad nõud ei pahanda, kui vahepeal uuele kliendile menüü tuua ja võimalusel ka kiiresti joogid lauda tuua. Küll aga võib solvuda ja ära minna klient, kellest pikalt ja pidevalt välja ei tehta.
- Teenindajad võiksid suuta töötada meeskonnana ehk kui ühel teenindajal on hetkel rohkelt kliente ja jooksmist palju, siis proovi teist vähem koormatud teenindajat appi haarata. Isegi, kui see ei ole tema laud. Meil oli konkreetne juhtum ühes söögikohas, kus meie teenindaja muudkui vudis suurema seltskonna teenindamisel ja kui me lõpuks hõikasime menüü järele, kutsus ta teise teenindaja appi. Selle peale oleks võinud tulla enne, kui on näha, et uue laua jaoks hetkel aega ei jagu. Külaline ei tea, milline on kellegi laud, samas tajub ta selgelt seda, kui talle pikka aega isegi menüüd ei tooda.
- Köök ja teenindajad - tehke koostööd. Kui köök näeb, et tellimusega läheb pikalt, anna see info teenindajale edasi. Kui külalist on ette hoiatatud, siis on ta kindlasti vähem pahane, kui tund aega teadmatuses niheledes ja iga köögist väljuvat teenindajat ootusärevalt silmitsedes. Kui ooteaeg on tõesti pikk, tooge kasvõi klaasike majaveini või väike suupiste maja kulul kliendile. See kulu ei ole nii suur, küll võib aga pahane klient olla oma kurjade muljetega olla oluliselt kallimaks maksma minev.

Muidu aga jõudu ja kannatust kõigile neile, kes praegu Pärnus suvehooajal ennastsalgavalt toiduelamusi üritavad pakkuda. Suhtumine, et küll tuleb uus külaline, ei vii kaugele, sest eriti sotsiaalmeedia ajastul kipub igasugune info väga kergelt võimenduma. Pilt on siiski üldplaanis palju parem ja ilusam kui veel mõned aastad tagasi.Samas mõistmist ning kannatust neile, kes mõneks kuuks ülerahvastatud Pärnus söögikohti külastavad. Kui armastust ja kirge on toitu ja teenindusse sisse pandud, siis loodetavasti ei pahanda ka kõige pirtsakam klient. Isegi siis, kui peab veidi kaua ootama. Mõistmine ja sõbralikkus ei tee kunagi paha!