29. september 2014

Eriti hea õunakook

See on üks võrratult maitsev ja mahlane õunakook. Ei midagi keerulist ja ei ühtegi salajast komponenti. Kõik hoopis vanad tuttavad ja õiged maitsed koosluses, mis töötab veatult. Kes soovib eriti lihtsat varianti, võib kasutada valmis võiga muretainast. Kes tahab aga eriti tubli olla, võib loomulikult muretaina ka ise valmis teha.



500 g võiga muretainast.
Kui valmistad ise, järgi järgmiseid juhiseid:
150 g võid, toasoojana
100 g suhkrut
1 muna
0,5 tl soola
0,5 tl küpsetuspulbrit
240 g jahu
Sega omavahel või, suhkur ja muna. Sega omavahel jahu, sool ja küpsetuspulber ning lisa või-muna segule. Kõige lihtsam on seda teha köögikombainis pulse reziimi kasutades. Võid seda teha ka laual noaga aineid peenemaks töödeldes kuni saad ühtlase puruse massi. Suru mass kokku ja keera toidukilesse. Tõsta külmkappi vähemalt pooleks tunniks.
Rulli ca 3/4 tainast tainapõhjaks ja kata sellega ca 26 cm läbimõõduga koogivormi põhi ja küljed. Ülejäänud tainas rulli õhukeseks ja lõika sellest pikad ribad, millega koogitäidis katta.


Valmista täidis. Selleks läheb vaja:
100 g võid
2-3 sl jahu
60 ml vett
1 dl tavalist suhkrut
1 dl fariinisuhkrut (kui väga suur magusasõber ei ole, vähenda suhkru kogust umbes poole võrra)
Maitsestamiseks kaneeli või kardemoni.
umbes 6 hapukat õuna, tükeldatuna
Sulata pannil või. Sega sisse jahu, kuni moodustub pastataoline mass. Lisa vesi, suhkrud ning lase keema tõusta. Alanda kuumust ning hauta veidi aega massi pidevalt segades. Lisa kas kaneeli või kardemoni. Kalla juurde õunatükid ja sega need või ja suhkrumassiga läbi
Tõsta õunatükid koogivormi põhjale laotatud taina peale. Lükka ühtlaselt laiali ja tõsta sinna peale siis tainaribad. Põimi tainaribad omavahel ristipidi.
Küpseta eelsoojendatud ahjus esmalt 220 kraadi juures 10-20 minutit. Alanda siis kuumus 170 kraadini ja küpseta veel ca 35-40 minutit, kuni õunad on läbiküpsenud.

Veidi samalaadne õunakook on ka minu ema retseptivaramust pärit Nina õunakook, kus erinevuseks küll see, et tainas tuleb teha täiesti ilma suhkruta.




Täidis küpseb ka sel koogil kahe tainakihi vahel. Väga maitsev ja meil juba kohustuslikuks saanud igal õunahooajal. Nina õunakoogi retsepti leiad SIIT.

Mõnusat küpsetamist1


26. september 2014

Tšilline sealihahautis Korea moodi

Korea toit on Eestis teenimatult üsna vähetuntud. Paraku. Kõige tuttavlikum on ehk Korea porgandisalat, mis, nagu tuleb välja, on selline poolenisti Korea toit, mida hakkasid valmistama Nõukogude Liitu ümber asustatud koreakad. 
Ise hakkasin ka Korea toitu rohkem hindama peale seda, kui olin ise kohapeal ära käinud. Korea köök on üsna omapärane ja rohkelt avastamisrõõmu pakkkuv. Kõige rohkem iseloomustavad Korea kööki esmalt muidugi kimchi ehk tšilline hapendatud Hiina kapsas, mida pakutakse absoluutselt iga söögikorra juurde. Teine väga spetsiifilise Korea maitsekombinatsiooniga märksõna on gochujang või ka doenjang pasta. See on kombinatsioon, milles saavad kokku fermenteeritud sojaoad, tšillipasta, sool, mesi või suhkur ja veel mitmeid maitselisandeid. Gochujang pasta on Korea köögis universaalne lisand, millega maitsestatakse suppe ja vokke, marineeritakse ja pakutakse ka lihtsalt niisama lauale lisandiks. Seesama pasta on ka võrratu bibimpapi üheks komponendiks, mille retsepti leiad SIIT.
Sellesama gochujang pastaga, mis on pärit Umami.ee poest, valmistasin seafilee ja köögiviljadega hautist. Väga maitsev sai ja meenutas üsna täiuslikult Koreast tuttavaks saanud kordumatut ja ainuomast maitsekombinatsiooni. 


See suurepärane ja maitseküllane terav pasta on üheks Korea köögi alustalaks

Hautis ise on tegelikult lihtne ja jõukohane kõigile, kes köögis kulpi suudavad käes hoida. Selleks läheb vaja:
250 g seafileed, kuubikutena
2 küüslauguküünt
2 sl gochujang pastat
1 tšillipipar, peeneks hakituna
pöidlasuurune jupp tšillit, peeneks hakituna
100 g kartulit, tükeldatuna
15 cm jupp porrut, peamiselt valge osa, ribadena
1 keskmine suvikõrvits, tükeldatuna
õli praadimiseks
seesamiõli maitsestamiseks
100 g värsket spinatit, veidi väikesmaks hakituna
seesamiseemneid viimistlemiseks
Puhasta liha kelmetest ning tükelda kuubikuteks. Kuumuta pann koos õliga ning pruunista pannil lihakuubikud. Lisa tšillipasta ja hauta kergelt läbi. Lisa kartul, ingver ja tšilli ning kalla peale piisavalt vett, et kõik pannil olevad koostisained oleksid kaetud. Lase keema tõusa ning lisa porru, suvikõrvits ja seesamiõli. Kuumuta kõrgemal kuumusel paar minutit, alanda siis kuumust ning hauta ca 5 minutit. Tõsta pann pliidilt, sega juurde rukola. Serveerimisel lisa seesamiseemneid.

Korea köök on aga kindlasti avastamist väärt, Tallinnas on paar kohta, kus saab üsna autentset Korea toitu. Oma lemmikutest võin välja tuua Gotsu Kim´s Kithceni. Aimu saamaks, milline näeb välja söögikord Korea restoranis, leidsin ühe vana pildi. See oli Seoulis koht, kus käisime mitu õhtut üliteravat ja imemaitsvat kaheksajalga söömas. Kusjuures lauale sai tellitud kaks toitu ja see ülejäänud kausside hulk on siis kõik see, mis ühe toidukorraga lauale lisaks kantakse.


Sissepääs ühte restorani on aga tavapäraselt paljudele Aasia kohtadele dekoreeritud rohkete plastmassist taldrikutäitega, mis näevad ootamatult tõepärased välja. Ja nagu pildilt näha, on sushi ja sushilaadsed tooted Koreas ka väga levinud, kuigi maitsekombinatsioon on veidi teine, kui Jaapani sushidel. Samamoodi süüakse väga palju erinevaid nuudlisuppe ja häälekas luristamine käib selle kõige juurde. Supi sisse segatakse ka gochujangi pastat, kusjuures see sobib suppidele särtsu andmiseks imehästi.


Korea köök on mõnus ja tasub igal juhul avastamist.

24. september 2014

Kuldkollane vürtsikas kõrvitsasupp kookospiimaga

Kõrvitsasupp on minu lemmik juba aastaid. See kuldkollane sametine supp võlub oma lihtsuse ja samas täiusega. Kohustuslik komponent minu kõrvitsasupis on alati ingver. Minu meelest annab särtsakas ingver kõrvitsa mahedusele täiusliku maitselisandi. Ingver, teatavasti, on Aasia köögi üks alustalasid ja seetõttu tasub kõrvitsasupp valmistada ka muude Aasia köögist pärit lisanditega ehk karripasta ja kookospiimaga. Väga maitsev ja mõnusalt vürtsikas tulemus soojendab hästi ootamatult saabunud sügisel ning aitab seestpoolt soojeneda. Kõrvitsasupil on küll eksimatult sügise nägu, aga antud jahedatesse sügispäevadesse sobib see sametine lemmik suurepäraselt.



ca 1 kg kõrvitsat (koorituna)
2 küüslauguküünt, hakituna
pöidlasuurune jupp ingverit, koorituna ja tükeldatuna
1-2 sibulat
soovi korral tšillit, hakituna ja puhastatuna
400 ml purk täisrasvast kookospiima (võid paar lusikatäit jätta serveerimiseks)
1-2 tl punast või rohelist karripulbrit
500 ml kana- või köögiviljapuljongit
soola, pipart, õli,
kõrvitsaseemneid ja kõrvitsaseemneõli.
Koori ja tükelda küüslauk, sibul, ingver. Kuumuta potis õli ja prae keskmisel kuumusel küüslauk, sibul ja ingver kergelt läbi (umbes 5 minutit). Kui soovid teravamat varianti, lisa ka hakitud tšillipipar ja kuumuta ka see pannil läbi. Lisa karripulber ja kuumuta õlis läbi. Järgmisena lisa tükeldatud kõrvits, kuum puljong ja lase vaiksel tulel haududa kuni kõrvits on pehme. Püreeri saumikseriga. Lisa kookospiim. Maitsesta lõplikult.
Serveeri koos röstitud kõrvitsaseemnetega ja peale niristatud kõrvitsaseemneõliga või kookoskoorega.

22. september 2014

Viigimarjakook mee ja mandlitega

Viigimarjade hooaeg on lõpuks meile jõudnud. Need purpurlillad, pehmed ja krõmpsuvad marjad kuuluvad kindalt minu lemmikute hulka. Reisides neis maades, kus viigimarju kasvab, ei jäta ma kunagi kasutamata võimalust neid nautida. Tõelised lemmikud on ka kuivatatud viigimarjad. Eriti need, mis mõnusalt mahlased. Viigimari oma omadustelt on tõeline tegija ja kasulikke omadusi on temas rohkem, kui ühte kirjatükki ära mahub.



Hetkel tasub aga nautida seda, et üsna taskukohase hinnaga on võimalik väärt kraami värskete viigimarjade näol soetada nii turult kui poest. Kõige lihtsam moodus on süüa neid mett ja kergelt röstitud pähkleid lisades.Viigimari sobib hästi ka erinevate juustudega, mida võib meele ja pähklitele ka juurde sättida.



Ideid, kuidas viigimarja süüa ja mida temast valmistada, leiab septembrikuisest ajakirjast Oma Maitse, kuhu ühe viigimarjateemalise loo kirjutasin. Sealt võib leida näiteks viigimarja-focaccia retsepti, salati viigimarjade, meloni ja prociuttoga või siis küpsetatud ricotta viigimarjadega.
Kui aga esimene isu viigimarjadest täis söödud, võib teha ühe imemaitsva koogi viigimarjade, mee ja mandlitega.



120 g pehmet võid
150 g pruuni suhkrut
2 sl riivitud apelsinikoort
1 tl vanillisuhkrut
3 muna
180 g mandlijahu
70 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
3-4 suuremat viigimarja
mandlihelbeid
mett viimistlemiseks
Vahusta toasoe või suhkruga ja apelsinikoorega, kuni tekib ühtlane kreemjas mass. Lisa ükshaaval munad ja sega iga muna korralikult taina sisse enne kui järgmise lisad. Sega omavahel mandlijahu, jahu, vanillisuhkur ning küpsetuspulber ning lisa kuivainesegu muna-või segule. Määri ahjuvorm võiga ning kalla tainas vormi. Lükka tainas ühtlaselt laiali ning jaota peale sektoriteks lõigatud viigimarjad. Küpseta 160 kraadi juures ca 45 minutit. Tõsta kook ahjust ning määri või nirista peale vedelat mett.

20. september 2014

Soe salat grillitud juustu, ubade ja kirsstomatitega

Sellest ubade ja grillitud halloumi juustuga soojast salatist on märkamatult saanud minu üks selle hooaja lemmikuid. Lihtne ja kiire valmistada, samas alati nii mõnusalt maitsev. Ilmselgelt eeldab ka head hooaega, ehk siis oad peaksid olema värsked, mitte sügavkülmutatud. Kirsstomatid on õnneks üsna hooajavabad ehk siis kannatavad päris hästi süüa ka siis, kui muud tomatid on pigem tomatilaadsed maitsetud tooted. Õigemini suurem osa aastaid eelistangi kirsstomateid just seetõttu, et neis pisikestes reibastes pallikestes säilib mingi kogus õige tomati maitset ka siis, kui eelmine tomatihooaeg on juba kaugel ja järgmine veel kaugel.



Halloumi juust on selline juust, mida kannatab edukalt ka grillida või pannil küpsetada. Selline natuke tahkema ihuga ja pannilt või grillilt kiirelt krõbeda katte saanuna väga maitsev. Mina kasutasin kitsejuustu halloumit, aga kardetavasti on seda kaubandusest keeruline saada ja samahästi ajab asja ära ka tavaline halloumi juust. Lisaks halloumile aitavad salatile erinevaid maitseid ja tekstuure lisada poolkrõmpsud rohelised oad ja küüslaugu ja oliiviõliga pannil mahlaseks küpsenud kirsstomatid. Kokku tuleb üks igati toimiv ja maitsev kombo.



Korralik peotäis kirsstomateid, poolitatuna
2 sl head oliiviõli, kasutasin SEDA tugevalt vürtsikat Cladium Hoijblanco oliiviõli, mis on mu lemmikuks saanud
2 küüslauguküünt, hakituna
paar oksa tüümiani
400 g rohelisi või kollaseid aedube
300 g halloumi juustu
sidrunimahla
soola ja pipart
Kastme jaoks:
1 sl sidrunimahla
2 sl oliiviõli
hakitud värskeid ürte
Kuumuta pannil keskmisel kuumusel oliiviõli ning kuumuta kiirelt selles hakitud küüslauku. Lisa sinnasamasse paar tüümianioksa ja poolitatud tomatid ning hauta mõned minutid, et tomatitest hakkaks veidi mahla eralduma. Maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga.
Keeda soolaga maitsestatud vees ubasid umbes 5 minutit, kurna.
Grilli viiludeks lõigatud halloumit mõlemalt poolt või küpseta halloumi pannil õli sees mõlemalt poolt kuldseks.
Sega oad pannil olevate tomatitega. Vajadusel nirista peale veel täiendavalt oliiviõli. Tõsta oad ja tomatid taldrikule. Aseta peale grillitud halloumi juust, maitsesta veel vajadusel sidrunimahla, soola ja pipraga ning serveeri kohe.



18. september 2014

Ploomi clafoutis ehk maakeeli ploomi pannikook

Peene nimega clafoutis on tegelikult üks lihtne toit. See on pärit Prantsuse köögist ning tõenäoliselt on tegemist ühe lihtsa magusa koogiga, mida tehti siis, kui mahti toiduga jändamiseks veidi nappis. Clafoutis pandi sageli küpsema ahju järelsoojusesse nii saigi maitsev mahlane pannikook üsna lihtsa vaevaga valmis. Clafoutis on paindlik ka marjade ja puuviljade osas. Levinud on kirssidega variant, samamoodi jääb imeliselt maitsev suviste aprikooside-nektariinide-virsikutega variant ning loomulikult sobituvad sinna imehästi ka meie oma hapukasmagusad ploomid.



Meie clafoutis´ploomid olid veel eriti armsast allikast, Nimelt veetsime nädalavahetuse taas oma uues maakodus (me oleme sellesse lootusetult armunud) ja naabertalu inimesed tulid meiega tutvust tegema. Kaasas suur kotitäis oma aia ploome ja õunu! Imearmas.





Suurem osa ploome sai loomulikult kiirelt kohe ka ära söödud, aga osa nendest leidis endale koha ka ühes mõnusas pannikoogis. Mitte küll ahju järelkuumuses küpsenuna, aga väga maitsva ja mahlasena siiski. Clafoutis´puhul tasub siiski silmas pidada, et kuna tegemist on üha vähese rasvainega küpsetatud koogiga, siis on ta parim värskelt ja seistes kipub ta veidi kuivaks muutma. Selle vastu aitab veidike õhukindlalt suletud karp ja külmkapp.
125 ml jahu
120 g  suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
4 muna
30 g võid, sulatatuna + vormi määrimiseks
125 ml piima
125 ml kohvikoort
500 g ploome, kivid eemaldatud ja poolitatud
Tuhksuhkrut
Sega omavahel jahu, suhkur, vanillisuhkur ja munad. Lisa sulatatud ja veidi jahutatud või, piim ja kohvikoor. Sega kõik hoolega läbi, kuni saad ühtlase massi.
Määri ahjuvorm võiga (ca 20x30 suurusega). Kalla tainas ahjuvormi ning aseta tainasse poolitatud ploomid lõikepool ülespoole. Küpseta 180 kraadises ahjus 40-45 minutit. Lase paar minutit peale ahjust tõstmist seista ning puista siis üle tuhksuhkruga.

Retsept ilmus 2014. aasta Toit&Trend ajakirja septembri-oktoobrinumbris


15. september 2014

Metsaseentega orsoto

Külluslikumast külluslikum seeneaeg jätkub. Kui paar nädalat tagasi rabas metsaalune oma puravikutäpilise maastikuga, siis möödunud nädalavahetuse kokkuvõtteks sobib kasutada määratlusi, mis kõnelevad riisikate ja pilvikute uputusest. Ma ei olegi vist kunagi niimoodi seeni metsast välja toonud, et põhimõtteliselt ei õnnestu minna teest kaugemale kui mõnikümmend meetrit. Täiesti uskumatu aasta! Suvesoojast ilmast ma parem ei räägigi. Tundub kokku kui muinastjutt.
Paraku kehtib ka sel aastal reegel, et kui seened metsast välja toodud, tuleb nendega midagi ette võtta. Kaks seeni täis korvitäit jõllitavad mind ka hetkel terrassil juba üsna etteheitval ilmel. Marineerimine tundub olevat hetkel Eesti rahvusspordiala nr 1. Poed olevad äädikast tühjaks ostetud ja ka siin blogis figureerivad TOP-is marineeritud seente retseptid.
Kui seenesousti piisavalt juba söödud, võib vahelduseks teha ka seentega orsotot.


Orsoto on nagu risoto, aga riisi asemel kasutatakse odrakruupi. Selline risoto meetodil valmistatud kruubiroog koos metsaseente ja pecorino juustuga on erakordselt maitsev ja kindlasti äraproovimist väärt. Orsoto puhul on ideaalne, kui ta jääb pigem veidi vedelam ja kreemisem. Kui ta kipub liiga kuivaks muutuma, lisa veidi vedelikku lisaks. Pildid on paraku tehtud sel ajal, kui metsast veel ainult kukeseeni võis hea õnne korral leida. Saabuvast puravikuuputusest ei olnud pildistamise ajal veel aimugi.
250 g odrakruupi, pestud ja eelnevalt paar tundi leotatud (kaal on antud enne leotamist)
400 g kukeseeni, puhastatuna ja tükeldatuna
2  sibulat, hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna
Oliiviõli
Võid
1 dl valget veini
Ca 1 liiter kana- või köögiviljapuljongit
50 g pecorino juustu
Soola ja pipart
Hakitud värskeid ürte (nt petersell, tüümian)


Kuumuta pannil või ja prae keskmisel kuumusel pool hakitud sibulast mõne minuti jooksul läbi. Lisa seened ja need ka kergelt läbi. Üle praadida ei ole mõtet, eriti siis, kui tegemist on väiksemate seentega. Maitsesta soola ja pipraga ning tõsta kukeseenesegu kõrvale.
Kuumuta pannil õli ning prae pannil keskmisel kuumusel hakitud sibul klaasjaks. Lisa küüslauk ning kuumuta see ka läbi. Lisa sõelal nõrutatud odrakruubid ja prae kiirelt läbi. Lisa vein ja lase kuumus läbi keeda, et alkohol aurustuks. Hakka lisama järk järgult kuuma puljongit. Esmalt kalla puljongit niipalju, et kruubid oleksid kaetud. Kui kruubid on vedeliku sisse tõmmanud, siis lisa järgmine ports puljongit. Keeda niikaua, kuni kruubid on pehmed ehk umbes 15-20 minutit. Toit ise peab olema pigem vedelapoolne, sest vedeliku imamine jätkub. Sega juurde kukeseenesegu ning osa riivitud pecorinost. Maitsesta soola ja pipraga. Sega läbi ning aseta taldrikutele. Puista peale ülejäänud juust ning hakitud värsked ürdid. Serveeri kohe. Serveerimisel võid lisada veel oliiviõli.

Retsept ilmus 2014. aasta sügises Toit&Trend numbris.

10. september 2014

Suvi jätkub. Grillitud koftad pitaleivaga

Imeline nädal on jälle käsil. Kui tavaliselt on september ikka igati sügis, siis sel aastal oleme saanud veidi suve veel kingituseks. Väljas on soe, päikest on palju ja hinges vahepeal pealetükkinud sügisnukrus hetkeks jälle taandunud. Nautigem seda mõnusat suve jätku, seniks kuni seda on.


Et aga suvi ja grillimine on lahutamatud, siis on jätkuvalt õige aeg veidi toitu ka õues valmis teha. Meie sellesuvine uus abivahend on savist Emile Henry hamburgerigrill, millel saab kahel erineval tasapinnal valmistada nii erksamat kuumust vajavat liha ja samas soojendada ka hamburgerisaia, pitaleiba või siis ka muud meelepärast. Viimati sai valmistatud lihapalle, mille päritolujärgne nimetus on koftad. Neidsamu koftasid sai sättida keskelt tühja pitaleiva sisse. Veidi rohelist salatilehte, köögivilja, meelepärast kastet ja maitsev suutäis ongi valmis.



Sellised mõnusad koftad valmivad üsna lihtsa vaevaga. Vaja läheb:
4 küüslauguküünt
500 g hakkliha (sobib tavaline seguhakklina, veisehakklina, minu lemmik on kindlasti turult saadav lambahakkliha)
1 sibul, hakituna
peotäis hakitud värsket peterselli
1 tl jahvatatud koriandrit
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1/2 tl jahvataud kaneeli
näpuotsaga cayenne´i pipart
näpuotsaga jahvatatud ingverit
värsket jahvatatud musta pipart
õli
Jahu
Lisaks:
pitaleibasid (mina ostan neid Prismast)
tomatit, suvikõrvitsat, kurki vm
teravat adžikat või muud meelepärast kastet


Purusta küüslauk ning sega hakkliha, sibula, peterselli ning vürtsidega. Sega ühtlaseks massiks. Veereta näppude vahel ja hiljem jahusel pinnal paraja suurusega lihapallid. Kuumuta grill, määri grillialus õliga ning küpseta lihapallid valmis.
Samal pannil kuumuta ka pitaleivad ning soovi korral grilli ka köögiviljad.
Serveerimiseks lõika pitaleivad pealt lahti, aseta sinna sisse rohelisi salatilehti, tomatit, kurki, grillitud koftasid, salatikastet ja kõike seda, mida hing ihaldab.
Naudi koos sooja suvelõpu ja päikesega!

Pildil nähaolevaid savist hamburgerigrillimise aluseid saab osta Home Decori poest www.homedecor.ee. Neid on kahes erinevas värvis. Lisainfot selle toote kohta leiab SIIT. Enne ostu sisesta voucheri koodiks "isetehtud", siis on kaup sulle 15% soodsama hinnaga.

5. september 2014

Mahlane ploomikrõbedik

Krõbedikud ehk ingliskeelselt crumble´id on iga perenaise unistus. Mugavuskook. Käid korra köögis ära, veedad seal mõned produktiivsed minutid ja lükkad krõbediku ahju, siis ootad natuke aega, kuni ahi loomingu valmis küpsetab ning siis võtab malbel ilmel vastu komplimente. Krõbeda kaerahelbe ja mahlaste viljade koosluses on midagi sellist, mille peale võib alati kindel olla. No toimib! Kas sel hooajal. Kontrollitud :)



Üldjoontes on krõbedikuga tõesti nii, et ebaõnnestumise võimalus on pea olematu. Võib ainult selle liiga kauaks ahju unustada või siis suhkru soolaga segi ajada. Seega ka algajale kodukokale igati jõukohane ettevõtmine ja samas võib kindel olla, et seda krõbedat maiust valmistavad ka kõik edasijõudnud kokad.
Retsept ise on piinlikult lihtne. Kohandatav ka õuntele või muudele marjadele-puuviljadele.
ca 1 kg ploome või muid puuvilju/marju
100 g jahu (võid kasutada täisteranisujahu)
100 g jämedaid kaerahelbeid
1 tl küpsetuspulbrit
100 g võid
150 g suhkrut (soovitavalt tumedat ja rafineerimata)
Soovi korral võid ploomidele pudistada veel mandlimartsipani.



Mulju näppude vahel või kuivainetega segamini, kuni moodustub ühtlane puru. Laota poolitatud või sektoriteks lõigatud ploomid ahjuvormi põhjale. Laota sinna peale kaerahelbepuru.


Küpseta 180-200 kraadi juures 30-40 minutit, kuni krõbedik on pealt mõnusalt kuldpruun.
Serveeri vanillikastme või vanillijäätisega.

Kuna krõbedikku ei ole võimalik vormist välja tõsta ehk serveerida tuleb sellestsamast nõust, millega krõbedik küpseb, siis on oluline, et ka ahjuvorm oleks esinduslik. See kaunis punane ja mõnusalt voolava vormiga ahjunõu on pärit taas Emile Henry kaubamärgi alt ning Homedecor.ee poest on võimalik kõigil soovijail seda ka endale soetada. Lisainfot selle vormi kohta leiab SIIT.

29. august 2014

Krõbeda panko paneeringuga ja päikesekuivatatud tomatiga ahjukala

Üks mõnusalt lihtne retsept, kuidas kiirelt ja vähese vaevaga valmistada tõsiselt maitsev ahjukala. Selle kala puhul on võtmesõnaks panko paneering, mis on jämedama jahvatusega kui meil põhiliselt kasutatav riivsai ning jääb seetõttu ka õhulisem ja krõbedam. Panko on pärit Jaapanist ning valdavalt kasutatakse seda panko paneeringut frititud toitude puhul. Jääb tõeliselt krõbe ja mõnus. Selle kala puhul tuleb esmalt paneering korraga valmis teha, siis kalale laotada ja kala koos paneeringuga hoopis ahjus valmis küpsetada.


1 kg valge kala fileed (sobib nii tursk, ahven, koha jt)
50 g võid
1,5 dl panko paneeringut (kasutasin SEDA Umami.ee pankot)
1 sibul hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna
4 päikesekuivatatud tomatit, hakituna
peotäis siledalehelelist peterselli
sidrunikoort
soola ja pipart maitsetamiseks
majoneesi


Sulata pannil või, sega juurde panko paneering, sibul, küüslauk, petersell, päikesekuivatatud tomatid ja sidrunikoor. Sega läbi ja maitsesta soola ja pipraga. Prae kiirelt läbi. Lõika kalafileed suupärasteks tükkideks ning maitsesta soola ja pipraga. Määri kala ülemisele küljele majoneesi ning tõsta igale kalafileele paras ports paneeringut. Suru paneering kala külge kinni. Küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures umbes 10-15 minutit, kuni kala on läbi küpsenud. Väldi üleküpsetamist. Kala küpsemise pikkus sõltub filee paksusest.
Serveeri meelepäraste köögiviljadega või ka riisiga.

24. august 2014

Kuidas grilli ahjuna kasutada. Mõned lihtsad pirukad ja suupisted saviplaadil küpsetatuna

Sel suvehooajal oleme mõnuga hullanud saviplaadiga, mida saab kasutada tavalisel grillil. Kuumal suvel tundus üsna vastuvõetamatu idee palavas toas veel kuuma ahjuga jändama hakata. Kogu söögivalmistamine kandus sujuvalt õue. Kui grillil liha ja köögiviljade küpstamine on pigem tavapärane, siis selleaastaseks lahedaks avastuseks oli kuumakindel saviplaat. Kui sul on olemas suletava kaanega grill, siis saabki lihtsa vaevaga endale ahju kombineerida. Kusjuures küpsetistele peaks sel moel tekkima kiviahju efekti meenutav maitse.

Lihtne kombinatsioon kahest täisteratortillast, juustust ja spinatist

Seenepirukad grillil. Miks mitte?

Üks korralik pärmitaina focaccia juustu ja rosmariiniga. Täiesti võimalik ka grillil küpsetada.

Meie oleme reeglina kasutanud söegrilli, et maitse veel ehedam oleks. Elava tule vastu ei saa miski. Samas saab sellist saviplaati edukalt ka gaasigrillil kasutada. Igal juhul tasub järeleproovimist.
Toon siin mõned lihtsad ideed, mida saab SELLISTE Emile Henry savist grilliplaatidega valmistada. Oleme ise järele proovinud ja tulemust võime ainult kiita.

Grillitud täisteratortillad juustu ja spinatiga
Esmalt üks kõige lihtsam variant. Grillitud tortillad sulava juustu ja erkrohelise spinatiga on muutunud meil juba täiesti traditsiooniks. Lapsed sätivad end nende valmimise ajal grilli juurde ritta ja kui muidu kipub spinat ehk veidi ninakirtsutust tekitama, siis sellisel moel süüaks ülikasulik spinat ära vähimagi nurinata.


Idee on lihtne. Tuleb võtta kaks tortillat, soovitavalt täistera varianti. Kahe tortillaketta vahele tuleb panna ohtralt riivitud juustu, kusjuures siin tasub katsetada erinevaid juustuvariante - väga maitsev on kitsejuust, laste lemmik on mozzarella ja parmesani kombo, teravama maitse armastajatele sobiks kindlasti sinihallitusjuust, mõnus on ka suitsujuust jne. Spinat tuleks enne kiirelt pannilt või seest läbi lasta ja siis veidi väiksemaks hakkida. Ega siis muud kunsti polegi, kui et kahe ketta vahele juustu ja pannilt läbi käinud spinatit. Suru tortillad veidi kokku, raputa saviplaadi peale veidi jahu ning grilli seni, kuni juust parasjagu sulanud. Enne lahtilõikamist lase veidi seista.



Samalaadset suupistet võib teha ka pannil. Siis tuleks pannile lihtsalt veidi õli või võid panna ja tortilladuot koos täidisega veidi aega praadida.
 
Kukeseenepirukad
Endal oli esialgu ka päris põnev, kas pirukategu grillil ikka õnnestub või mitte. Õnnestus väga hästi ja saviplaat ning elav tuli annavad maalähedastele seenepirukatele veel eriti mõnusa maitse. Alustada tuleks kukeseente ettevalmistamisest. Puhastatud ja tükeldatud seened tuleks pannil või sees praadida. Praadimise ajal lisa ka hakitud sibulat ning soovi korral ka hakitud küüslauku, tüümiani, punet, tilli või soovi korral ka veidi tšillit. Kui soovid kreemist täidist, sega seentele lisaks veel merevaiku. Maitsesta soola ja pipraga.
 
 

Tainana kasuta võiga pärmi-lehttainast. Rulli jahusel pinnal tainast ristkülikud ning aseta iga ristküliku keskele kukeseenetäidis. Keera ristkülik diagonaalselt kokku, et tekiksid kolmnurksed taskud. Vajuta servad korralikult kinni. Võid "liimina" kasutada näiteks munavalget või ka lihtsalt vett. Aseta valmis kolmnurgad grillile asetatud ja kuumale saviplaadile, sulge grilli kaas ning küpseta seni, kuni pirukad on valmis ja kuldpruunid. Söö kohe, sest muidu söövad teised kõik ära :)
 
Saviplaadi focaccia juustu ja rosmariiniga
Saviplaat armastab ka pärmitainast. Ei ole vist kellelegi saladus, et üks korralik pizza valmib ikka saviahjus ja päris tulel. Saviplaadi ja söegrilli abil saab midagi vaese mehe pizzaahju sarnast ka ise kokku kombineerida. Vähemalt meile meeldib küll nii mõelda. Foccaccia on aga üks äraütlemata mõnus saialine
 
 
 
500 g nisujahu
2 tl soola
1 pakk kuivpärmi
2-2,5 dl käesooja vett
80 ml oliiviõli (nt SEDA suurepärast tugevamaitselist oliiviõli)
1 sl suhkrut
soolahelbeid
rosmariinioksi
Riivitud juustu pealeriputamiseks
jahu rullimiseks
oliiviõli serveerimiseks
Kaalu kaussi jahu, lisa sool, sega juurde kuivpärm ja suhkur. Kalla juurde oliiviõli ja vesi (esialgu ära kogu veekogust taina sisse kalla). Sõtku ühtlaseks tainaks. Kui tainas tundub liiga kuiv ja ei hakka kokku, lisa vett. Sõtku tainast umbes kümme minutit, kuni see on ühtlane ja läikiv. Sama protseduuri puhul aitab ka tainakonksuga köögikombain, mis peaks taina mõnusaks palliks sõtkuma. Pea silmas seda, et liiga suure jahusisaldusega tainas muudab saia liiga kuivaks, nii et tainas peaks olema parajalt pehme.
Rulli või vormi tainas jahusel pinnal ümmarguseks või ovaalseks ühtlaseks lamedaks pätsiks. Tõsta jahusele savist ahjuplaadile. Jäta umbes üheks tunniks sooja kohta kerikima.
Kerkinud taina peale puista riivitud juustu ning rosmariini. Aseta eelkuumutatud grillile. Küpseta saia ca 20-30 minutit, kuni see on mõnusalt kuldpruuniks küpsenud. Valmis saiale võid piserdada veel täiendavalt oliiviõli ning serveerida oliiviõli koos kuuma saiaga, kuhu saab siis saia dippida.
 

22. august 2014

Porgandisalat koriandri ja pistaatsiapähklitega

See on üks väga mõnus salat. Just selline, et korra prooviks teed ja siis jäädki tegema. Koriandri ja porgandi suurepärasest koostööst on tõenäoliselt paljud aimu saanud nn Korea salatit proovides (kuigi mõni aeg tagasi oli ühes saates juttu, et see on selline "vale-Korea" salat ehk siis välja töötatud Nõuka ajal Koreast välja asunud korealaste poolt ja Koreas sellist salatit ei söödagi). See siintoodud salat on minu meelest veel mitmeid kordi maitsvam ja mõnusam, kuigi maitsekombinatsioon on üsna sarnane ka siin.



Ise sain seda koriandri, küüslaugu ja porgandi võrratut maitsekooslust esimest korda maitsta siis, kui olin 14-aastane ja reisisime emaga Taškenti. Mäletan suur pikki turulaudu, mis olid kaetud porgandisalati kuhjadega, kusjuures porgandiribad olid ikka korralikult pikad. Nagu spagetid. Maitse oli aga üllatav ja ei midagi sellist, mida olin seni porgandisalati nime all maitsta saanud. Nüüd juba mõnda aega on see salat ka meie kandis saadaval.


Suve teisel poolel on seda porgandisalatit eriti mõnus teha, kuna hästi maitsev jääb salat just suviste mahlaste ja magusate porganditega.
400 g värsket porgandid, riivituna või juurviljanoaga tõmmatud peente ribadena
peotäis soolata pistaatsiapähkleid, röstituna ja peenemaks hakituna
paras punt värsket koriandrit
0,5 tl koriandriseemneid, uhmerdatuna (võid kasutada ka jahvatatud koriandrit)
1 väiksem küüslauguküüs, hästi peeneks hakituna
poole sidruni mahl
4 sl oliiviõli
veidi värsket hakitud tšillit
soola
Sega omavahel küüslauk, sidrunimahl, tšilli ja koriander. Lisa juurde õli ning maitsesta soolaga. Sega porgandid kastmega läbi ja lase umbes 30 minutit tõmmata. Serveerimisel tõsta porgandid taldrikule, raputa peale hakitud pistaatsiapähklid ning värske hakitud koriander.


14. august 2014

Kummelikana

See kana oli korralik maitseüllataja. Seni ei olnud ma taibanud ravimtaimena kasutatavat kummelit toidus kasutada. Nüüd tuleb välja, et samavõrd kui ravimtaim, on kummel ka maitsetaim. Ahjus küpsetatud mahlasele kanale annab kummelilisand üllatava ja väga mõnusa lisanüansi.


Tõenäoliselt ei kao sel moel kasutades ka kummeli raviomadused ja lõppkokkuvõttes saabki kaks kärbest ühe hoobiga – selline kummeliga röstitud kana on ühtaegu nii maitsev kui ka kasulik. Tasub kindlasti katsetamist. Maitseüllatus on garanteeritud. Kui värsket kummelit ei ole käepärast, kasuta kummeliteena müüdavat kuivatatud kummelit.
1 terve kana
2 sl head oliiviõli
2 tl soola
Värkselt jahvatatud musta pipart
3 küüslauguküünt, hakituna
Ühe sidruni mahl
2 sl kummelit, kas peeneks hakituna või peeneks pudistatuna
Peotäis värsket punet
1 tl kuivatatud magusa paprika pulbrit
1 sidrun, sektoriteks lõigatuna
Kuumuta ahi 180 kraadini. Mina kasutasin Electroluxi kombineeritud auruahju kerge aurutuse funktsiooni. Sel moel jääb kanaliha oluliselt mahlasem. Tavalisse ahju põhjale võid asetada kuumakindla kausi veega. Kuivata kana majapidamispaberiga. Sega omavahel väikeses kausis kummel, hakitud pune, kuivatatud paprika, sool, pipar, küüslauk ja sidrunikoor. Lisa oliiviõli, sega läbi ning määri kana saadud seguga kokku. Aseta sidruniveerandid kana sisse, seo vajadusel tiivad ning koivad majapidamisnööriga kokku. Tõsta kana pannile, lisa pannile ka veidi vett ning aseta eelkuumutatud ahju. Küpseta ca 1,5 tundi. Valmis kana tõsta ahjust välja ning lase enne lahtilõikamist ca 15 minutit puhata. Juurde sobivad nii värsked kartulid, riis kui ka kuskus või ka värske salat.

Retsept ilmus 2014. aasta suvises ajakirjas Toit&Trend


11. august 2014

Sibulapirukas kartuli-rukki muretainapõhjal

See pirukas sündis ühe õnnestunud katsetuste käigus. Olen ka enne teinud kartuli-muretainast ja siis imestanud, et kuivõrd mõnus see tainas on võrreldes tavapärase muretainaga. Seekord tegin lisaks veel ühe muudatuse tervislikuma (ja tuleb välja ka maitsvama) valiku suunal. Nimelt asendasin tavalise nisujahu rukkijahuga. Mõnusalt rustikaalne ja tõsiselt mõnus pirukas oligi valmis. Kadus laualt turbokiirusel ja olen juba paar korda ka sama pirukat uuesti teinud. Hetkel tasub kasutada juba uue hooaja sibulaid. Värsked suvised sibulad on ühtaegu nii magusad ja mahlased, samas võrratult maitseküllased.



Põhi:
150 g keedetud kartuleid, koorituna
150 g rukkijahu
100 g võid
0,5 tl soola
veidi vett
Töötle kartulid, tükeldatud või ja rukkijahu koos soolaga ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa veidi külma vett, et moodustuks ühtlane tainapall. Aseta tainas vähemalt pooleks tunniks külma. Võta tainas külmast ning laota küpsetuspaberiga kaetud pirukavormi põhjale ja külgedele. Küpseta eelkuumutatud ahjus ca 10-15 minutit 180 kraadi juures.
Täidis:
2-3 sibulat, koorituna ja viilutatuna
õli ja võid praadimiseks
150 g juustu (võid kasutada sinihallitusjuustu või ka näiteks kitsejuustu)
200 ml 35%-list koort
2 muna
muskaatpähklit, soola ja pipart
värskeid ürte



Esmalt prae keskmisel kuumusel sibulat õli ja või segus. Hauta aeglasel tulel, et sibul muutuks hästi magusaks ja karamelliseks. Maitsesta soola, pipra ja riivitud muskaatpähkliga. Sega omavahel lahtiklopitud munad ja koor. Lisa pool juustukogusest. Kalla eelküpsetatud põhjale hautatud sibul. Kata koore- ja munaseguga ning puista peale ülejäänud juust. Küpseta 180 kraadi juures, kuni pirukas on kaunilt kuldpruun.
Serveerides puista peale hakitud värskeid ürte. Serveeri soojana ja koos värske salatiga.

9. august 2014

Peaaegu sõnadeta

Inspiratsiooniallikana toimis see imeline hooaeg, kui kõikidel toitudel on jälle õige maitse ja Donna Hay võrratu käekiri.



Pall pühvlimozzarellat, küps tomat kodusest kasvuhoonest, peotäis basiilikut oma terrassilt, head kalamata oliivid, hea oliiviõli koos balsamicoga, värskelt jahvatatud sool ja pipar.
Muud polegi vaja!