21. mai 2015

Grillitud kanakintsud sinepi-mee marinaadis

Ilmad on vaikselt soojenemas ja nädalavahetus läheneb ka mürinal. Tõotab tulla juba üsna suvehõnguline nädalavahetus, kus kõik aedlinnakud ja valglinnastunud rajoonid mattuvad grilliaroomide alla. Eestlane on grillirahvas, kes suudab õues liha küpsetada ka külmetavate näpuotstele ja krae vahele tilkuvale vihmale vaatama. Mida siis veel soojast ja päikeselist ilmast rääkida.
Kanakintsud mee ja sinepi marinaadis on aga üks hästi mõnus grilliroog. Katsetasime ja koheselt ka armusime.



Marinaadi valmistamine on lihtsamast lihtsam, kui käepärast on Treppoja Sahvli mee-sinepi maius. Treppoja Sahver on üks vahva sahver, kus valmivad kodused ja väga maitsvad purgitäied erinevate kastmete, mooside ja vürtsmoosidega. Lisaks vahvatele toodetele on Treppoja Sahvriga seotud ka tema perenaise kaudu, nimelt toimetab seal minu hea ja kauaaegne sõber Age, kes koos oma elukaaslasega kõik need purgitäied ise valmis keedab. Tasub kindlasti avastada, valik muutub Treppoja Sahvril kogu aeg aina laiemaks ning ideede osas tasub kindlasti ka nende blogil silma peal hoida.

Aga grillimise radadele tagasi. Treppoja Sahvri mee-sinepi maius on üsna tugeva maitsega juba iseenesest. Natuke aitasin maitseid tagant soolasust ja värske küüslaugu särtsakust lisades. Muud ei olnudki vaja.
ca 1 kg broilerikintse, nahata ja kondita. Sobib ka kanafilee, aga maitselt jäävad kintsud tunduvalt mahlasemad ja mõnusamad
4-5 sl Treppoja Sahvri sinepi-mee kastet
3 sl sojakastet
3-4 küüslauguküünt, hakituna
värskelt jahvatatud musta pipart


Haki küüslauk. Sega omavahel sinepi-mee kaste, sojakaste ja küüslauk. Lisa värskelt jahvatatud musta pipart.Timmi ise maitsed sobivaks. Marinaad peab jääma üsna soolakas, kuna sealt saab kogu liha oma soolasuse. Aseta kanatükid marinaadi ja jälgi, et kõik küljed saaksid ühtlaselt marinaadiga kokku. Lase lihal paar tundi marinaadis seista ning grilli siis kuumal grillil mõlemalt poolt, kuni kanaliha on ilusti läbiküpsenud.
Samas marinaadis võid enne grillimist ka värskeid köögivilju (paprika, suvikõrvits, kirsstomat, sibul) kiirelt marineerida.

19. mai 2015

Valge šokolaadi kook rabarberi-vanillikastmega

Hapukasmagus rabarberiaeg on käes. Siia hooaega sobib hästi pidulik ja maitsev tort, kus hapukas magus-rikkalik valge šokolaadi ja jogurti vahekiht saab särtsakust ja maitseerksust rabarberikastmest. Hapukas rabarber ja valge šokolaad moodustavad võluva koosluse ja täiendades üksteist elegantselt ja meeldejäävalt. Kooki on lihtne teha - ahju ei ole vaja, küll aga veidi aega, et jogurtist vahekiht saaks valge šokolaadi toel veidi taheneda.



6-8-le
Valmistamisaeg: 30 minutit + 2-3 tundi jahutamisele
Põhi:
200 g Digestive küpsiseid
50 g võid
50 g jahvatatud metspähkleid (nt Germund valikust)
Valge šokolaadi vahekiht:
600 g Kreeka jogurtit
300 g valget šokolaadi, tükeldatuna
Rabarberikaste:
400 g rabarberit, tükeldatuna
1 dl suhkrut
1 dl  värskelt pressitud apelsinimahla
Vanillikaun (kasuta ära vahekihi sisse läinud vanillikaun, millest on seemned eemaldatud)
Sidrunimahla
Veidi soola
Brändit (soovi korral)


Põhja jaoks purusta köögikombainis küpsised ja pähklid. Sega sulatatud võiga ning suru lahtikäiva vormi põhjale ja külgedele. Küpseta 180-200 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni põhi on kuivaks tõmbunud. Jahuta
Jogurti-valge šokolaadi vahekihi jaoks kuumuta potis jogurt veidi soojemaks kui käesoe. Kalla sinna sisse hakitud valge šokolaad ning lisa ka vanillikaunast kraabitud seemned. Lase šokolaadil sulada aeg-ajalt segades. Kalla saadud segu koogipõhjale ja jahuta.

Kastme jaoks kalla potti suhkur, apelsinimahl, vanillikaun, veidi sidrunimahla ja näpuotsaga soola. Lase keema tõsta. Lisa rabarber ja keeda mõned minutid, kuni rabarber on veidi pehmenenud, kuid veel kergelt krõmps. Soovi korral lisa paar sortsu brändit. Tõsta kaste pliidilt ja jahuta. Serveeri koos koogilõikudega. 

Retsept ilmus 2015. aasta maikuises ajakirjas Oma Maitse, kust leiad veel mitmeid retsepte rabarberitst.

18. mai 2015

Lihtsa elu purukook Juubeli tordipulbrist. Rabarberihooajal rabarberiga

See mõnus ja lihtne nostalgiamaitseline kook siin ei ole kohe kindlasti liiga tervislike või rannahooaja ootusesse sobivate kookide nimekirjast. Küll aga võib kategooriaks ilma igasuguste liialdusteta nimetada hõrku maitset ja valmistamislihtsust. Lisaks on see kook sümpaatselt universaalne - praegusel rabarberihooajal sobib seda teha rabarberiga, õunahooajal õuntega, marjahooajal marjadega jne. Ehk siis sobib valmistamiseks aastaajast sõltumata. Pildil on selle koogi marjadega valmistatud variant, eilne rabarberikook sai nii kiirelt otsa, et pildistamiseni ei jõudnudki. Üldjoontes näeb kook üsna sarnane välja :)


Juubeli tordipulbrist kook on puhas klassika ja siin saavad kokku lapsepõlvest pärit tuttavlikud maitsed. Tõenäoliselt mäletame kõik neid hõrke kohupiimakooke, mida keerulisel nõuka-ajal sai poest saadaoleva Juubeli tordipulbrist tehtud. Lihtsad koostisained ja samas mällusööbivalt hõrk tulemus. Kui koogile lisada hapukat rabarberit, on tulemuseks meeldivalt mahlane ja mõnusalt hapukas vana kooli purukook.
1 pakk Juubeli tordipulbrit
120 g võid, külmana
500 g kohupiima
3-4 muna
1 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
500 g rabarberit, õunu, marju vm


Sega/haki tordipulber võiga, kuni moodustub ühtlane puru. Seda on kõige lihtsam teha kas näppude vahel või siis köögikombainis. Sega omavahel munad, suhkur, vanillisuhkur ja kohupiim. Laota ¾ tordipulbri-või segust küpsetuspaberiga kaetud vormi põhjale ja suru veidi kinni. Sinna peale kalla kohupiimasegu. Kohupiimale laota tükeldatud rabarber (marjad, õunad vm) ning kata kõik
 siis ülejäänud puruseguga.

Küpseta 180-200 kraadi juures umbes 45 minutit, kuni kook on kaunilt kuldpruun. 

Retsept on pärit minu raamatust "Argiõhtute kokaraamat"

15. mai 2015

Metsaspargel ehk põdrakanepi võrsed. Väärt avastamist

Mõnus on tõdeda, et käes on kõikide umbrohu-usuliste kuldaeg. Kardetavasti kohtab mind päris sageli, tagumik upakil, järjekordset maltsalist korjamas. Ja toidulaud on värvunud üsna roheliseks. See on nii nauditav aeg! Vanad tuttavad naat, nõges, võilill, karulauk jm on kõik ilusti koha menüüs leidnud. Kui aga tahta midagi eriti hõrku, siis tuleks metsast või aasalt üles noppida metsaspargel, tuntud kui põdrakanep


Taimetark Kristi Lehtla räägib põdrakanepi kohta järgmist: Põdrakanepil on kõige paremad esimesed, umbes 20-sentimeetrised võrsed, mis meenutavad väikeseid palmikesi ja mille lehed on veel pisut lillaka varjundiga. Neid on mõnus marineerida ja kasutada nagu marineeritud sparglit või kergelt kupatada ning jällegi kasutada spargli või spinati asendajana. Päikesepaistelisemates kohtades on võrsed juba suureks sirgunud ja nende puhul sobivad ladvaosa (vars puitub kiiresti) ja lehed hästi suppidesse, salatitesse või pestoks. Vanemate taimede lehti võib kuuma veega eeltöödelda.
Aive Luigelat tsiteerides: Põdrakanepit peeti 99 haiguse ravitsejaks ja tsaariajal veeti sadade puudade viisi välismaale. Kuivatamiseks ja säilitamiseks kogutakse peamiselt lehti ja õisi.


Hetkel on käes just see aeg, kus tasuks korjata põdrakanepi võrseid. Mida rohkem kinniste lehtedega on ülaosa, seda hõrgumalt maitseb vars. Vanematel taimedel kipuvad võrsed puituma.
Kui valmistada põdrakanepi võrseid metsasparglina, siis tuleks esmalt võrsed kuumtöödelda. Mitmed allikad soovitavad soolaga maitsestatud vees neid keeta, kuid mulle meeldib oluliselt rohkem võis või siis õli ja või segus kiirelt pannilt läbi käinud põdrakanepi võrseid, millele natuke soolahelbeid peale puistatud. Lisandiks sobivad täpselt samad asjad, nagu ka sparglile - sulavõi, Hollandi kaste, parmesani juust, vedela munakollasega muna ja kõik muud head asjad. Ja miks mitte sättida kiirelt läbikuumutatud põdrakanepi varsi lihtsalt lisandina pearoa juurde. Igaüks leiab oma lemmikmooduse.
Igaks juhuks lisan ka ühe pildi, millisena põdrakanep looduses välja näeb.

Otsida tuleks siis võimalikult kinniseid võrseid. Need uljad palmikesed on juba veidi ülekasvanud, aga sealtsamast kõrvalt varjulisest kohast leidis veel kinniseid võrseid ka. Samas sobib ka lehti spinatisarnaselt tarvitada, nii et tühjade kätega ei peaks keegi jääma.

Nautige kevadet ja kevadrohelisi vitamiinidest pungil toite. Kohtume metsa all!

12. mai 2015

Rannahooaja ootusesse sobiv maius datlite, tumeda šokolaadi ja õhitud kinoaga

Nii tore on mõne maiuse kohta kohe rahuliku südamega kirjutada, et patust on see küll 100% prii. Selle mõnusa magusa ampsu kohta sobib see lubadus küll igati. Lisaks on seda lihtne valmistada, ei nõua see ei kerkmist, küpsetamist ega tarretamist. Põnevaks komponendiks on siin õhitud kinoa, mis ei ole muud kui õhitud kinoaterad. Need annavad maiusele mõnusalt õhulise iseloomu ning lisavad samas läägemagusale datlile veidi mõrkjat tasakaalu. Seda teavad kõik juba kindlasti isegi, et kinoa on üks supertoiduainetest, mis võiks kindlasti sagedamini meie toidulaual figureerida.




Õhitud kinoa otsa komistasin taaskord siis, kui Gemoss Cash&Carry´s ringkäiku tegin. Enne ei olnud seda kohanud, küll aga vahel muukeelsetes retseptides vahel näinud. Seega haarasin ühe pakikese kohe kaasa ja asusin katsetama.
12 pehmet datlit, kivi eemaldatud ja peeneks hakitud (nt Rimides müüakse eraldi puuviljaletis karbikestes Juicy Dates nime all)
2 sl kookosrasva või võid
200 g maapähklivõid või tahhiinit ehk seesamiseemnevõiet
2 sl riivitud värsket ingverit
40 g õhitud kinoad
peotäis kõrvitsaseemneid (nt Germund.ee valikust)
peotäis päevalilleseemneid (nt Germund.ee valikust)
peotäis Kreeka pähkleid, peenemaks hakituna (nt Germund.ee valikust)
veidi soola
150 tumedat šokolaadi (vähemalt 70%-list)
kookoshelbeid



Sulata kookosvõi või tavaline või pannil. Töötle datlid kas köögikombanis või hakkides peeneks. Sega datlid maapähklivõi või tahhiiniga. lisa kookosvõi ja värskelt riivitud ingver. Sega kõik ühtlaseks. Võid seda teha ka hästi madalal temperatuuril pliidil, siis muutub pähklivõi pehmemaks ja segu paremini töödeldavaks. Lisa seemned, pähklid, kinoa ja sool ning sega läbi. Vooderda väiksem vorm (ca 15x20 cm) küpsetuspaberiga ja suru saadud mass vormi sisse. Aseta külma.
Sulata vesivannil tükeldatud šokolaad ja kalla siis šokolaad jahedast võetud massile peale. Puista peale kookoshelbeid ja lase veel veidi aega jahedas seista, et šokolaad taheneks.
Lõika kuuma vette kastetud noaga parajad tükid ja säilita jahedas.

Idee on päris Green Kitchen Stories blogist.
Postitus on sündinud koostöös Gemoss Cash&Carry poega.


7. mai 2015

Täiuslik hommikusöök. Spargel, Hollandi kaste ja uputatud muna

Mõned asjad on nii suurepäraselt toimivad, et igasugune veiderdamine või muudatuste tegemine oleks kui pühaduse teotamine. Üheks selliseks alati toimivaks ja meeliülendavaks koosluseks on värske kevadine spargel ja Hollandi kaste. Värske spargli nõrke elegantne krõmpsuv värskus ja kaste,mis piltlikult vahustatud või ja munakollane. Siin ei saa eksida! Kui aga sellele kuninglikule kooslusele lisada üks pošeeritud muna ja veidi prosciutto sinki, siis on tegemist kuningliku hommikusöögiga. Muide, Hollandi kaste on ikkagi puhas Prantsuse köögi klassik ja Hollandi kaste või siis nimetus hollandaise on ajaloo käigus sellele kastmele omistatud.


Esmalt pean kiidulaulu laulma sparglile. Kui kevadisel ajal satub kätte kodumaine värske krõmpsuv spargel, siis on see sündmus omaette. Sparglipäev on pidupäev. Olen iga kevad pisarateni tänulik oma armsale naabrinaisele, kes oma sparglisaagist alati ühe pundi ka mulle toob. Ka need pildil olevad sparglid on just sealtsamast pärit ja vahe aasta läbi poes müüdavate veidi tuimade ja puituma kippuvate vartega on võrreldamatu.
Et spargleid väärikalt kohelda, sai sinna juurde valmistatud esmalt klassikust Hollandi kaste. selle jaoks on vaja veidi pühendumist ja tähelepanu, samas ei tohiks selle valmistamine küll kellelegi üle jõu käiv olla.


Hollandi kaste
4 suuremat munakollast, külmkapikülmana
2 sl vett
250 g võid
2-3 sl sidrunimahla
näpuotsaga soola
värskelt jahvatatud (valget) pipart
Esmalt ehita topeltpõhjaga kauss. Selleks pane umbes tassitäie veega tulele kastrul, millele aseta teine kastrul, mis ei puuduta põhjaga alumises kausis olevat vett. Kuumuta alumises kastrulis vesi nii, et see keeb hästi vaikselt. Kalla munakollased pealmisesse kaussi, lisa vesi ja vispeda siis mikseriga umbes pool minutit, kuni segu on veidi paksemaks ja heledamaks muutunud. Pidevalt vispeldades lisa sulavõi. Kui soovid eriti sametist tulemust, kasuta selitatud võid. Soovi korral kurna saadud kaste läbi tiheda sõela, et eemaldada vähimadki tükid. Lisa kastmele vispeldades sidrunimahl, sool ja pipar. Ja ongi valmis!
Järgmiseks valmista pošeeritud ehk uputatud muna. Selleks löö muna väiksemasse kaussi või tassi lahti. Lase vesi keema tõusta ja tekita vee keskele keeris. Poeta vaikselt selle keerise keskele muna. Jälgi, et vesi keeks hästi vaikselt, muidu peksavad suured mullid muna helbeliseks. Võid ka muna enne tihedal sõelal veidi nõrutada, nii eraldub munavalge see osa, millest kipuvad vette hõljuvad ribad tekkima ja tulemus jääb kompaktselt ümar.
Sparglid sinna juurde valmivad kiirelt ja lihtsalt. Keera sparglivars prosciuttoviilu sisse ja aseta kuumale pannile ning lase kiirelt mõlemalt poolt küpseda, kuni prosciutto on krõbe. Minu lemmik sellisteks toiminguteks on LeCreuset kandiline malmpann, mille puhul on plussiks see, et ta toimib ka indkuktsioonpliidil. Sel moel malmi peal kiirelt grillides saab ka kodusel pliidil üsna grilli peal valmistatud toidu moel maitsva roa.


Kui spargel grillilt tulnud, võib kogu roa kokku sättida. Spargel prosciuttoga kõige alla, sinna peale pošeeritud muna ja viimistlemine kreemise Hollandi kastme abil.
Aaaahhhh, kui hea.....!!! Nautige sparglihooaega!

Saviplaadi pizza. Kogu pere lemmik

No kes siis pizza´t ei armastaks! Eriti siis, kui peres kolm mehepoega sirgumas. Kui on soov kindla peale minna ja lastelt boonuspunkte saada, siis pizza´ga ei libastu kunagi. Aamen! Läbiproovitud ja korduvalt kinnitust leidnud.
Meie pere lemmikuks on saanud saviplaadil valmistatud pizza. Kiviahju kahjuks ei ole meil käepärast, aga saviplaat aitab selle olukorra päris hästi lahendada. Korralik kuum ahi ja saviplaat on vaese mehe (loe: tavaoludes elava pizza-sõbra) lahendus. Kusjuures igati hästi toimiv ja ka väga lihtsalt teisaldatav ehk see vaese mehe "pizzaasi" reisib tihti meiega ka suvemajja kaasa. Ikka selleks, et saaks kiirelt ja lihtsa vaevaga ühe kogu mees-lapspere jaoks sobiva pannitäie taas valmis.

Sellise savist pizzaplaadi puhul on mõnus ka see, et samalt plaadiga saab pizza ka lauale tõsta. Näeb väga viks ja viisakas välja

Täidiste osas ei tasu fantaasiat vaka alla hoida. Seened, ricotta, mozzarella, ahjutomatid ja lehtkapsas said siin pizza peal kokku

Siin on täidis hooajalisest karulaugupestost, tomatikastmest, prosciutto singist ja mozzarella ning parmesani juustust kombineeritud

Siin sai pildile püütud maakodu esimene kevadine eine õues. Laual grillil valmistatud kartuliga pizzatainas, kuhu sai sätitud peale tomatikastet, salaami vorsti, punast sibulat ja loomulikult rohkelt juust. Karulaugupesto on kevadhooajal kohustluslik

Selline pizzaplaat, mis meid ausalt teenib, on kauplusest Kulp (vana nimega Home Decor) Emile Henry toodang ja igati tänuväärne abiline. Kogu kaupa saab tellida ka veebipoest aadressil www.homedecor.ee.  Neid pizzaplaate on saadaval kahes suuruses ja kahes värvis - punane ja must. Meie kasutame seda nii ahjus kui ka grillil.

Grillil valmistatud pizza jääb eriti hõrk

Suvel siis pigem grillil (eelkõige sobib kaanega suletav grill, et tekiks ahju efekt) ja muul ajal ahjus. Saviplaat oleks hea enne ahjus või grillil ka kuumaks lasta, enne kui pizzatainas sinna peale libistada. Nii hakkab pizza kohe küpsema ja kuumus ei kulu plaadi soojendamiseks. Enne pizzataina plaadile libistamist tuleks saviplaat jahuga üle puistata, nii ei jää pizza sinna kinni.
Samal plaadil sobib küpsetada ka pirukaid, saiu ja saiakesi, lameleibu ja kõike muud meelepärast. Aga miks ka mitte kala, liha, krevette, köögivilja või muud, mille järele parasjagu isutab. Saviplaat aitab igati kaasa maitsva lõpptulemuse saavutamisele. Pizza iseenesest on aga puhtalt fantaasiaroog ehk siis pigem jälgige seda, mis teil käepärast või mille järele isutab. Muuhulgas on meie peres tänu pizzale lapsed hakanud sööma ja nüüdseks juba ka hindama näiteks sibulat, karulaugupestot, vürtsikat chorizo vorsti, suvikõrvitsat ja paljusid muid toiduaineid, mille puhul tainale sätitud ja pizza peal serveeritud vorm on aidanud eelarvamustest võitu saada.


Kui täidis on fantaasia vili, siis tainas peab olema ikkagi paigas ja kaks meil kasutusel olevat pizzataina retsepti on siin ka välja toodud. Khmm-khmm, pean tunnistama, et olen paar korda kiirel ajal või pärmipuudusel ka Vilma pizzapõhjapulbrit kasutanud ja täitsa ilusti toimib ka see :)
Klassikaline pizzatainas
1 pakk (11 g) kuivpärmi
2,5 dl käesooja vett
näpuotsaga suhkrut
1 tl soola
6-7 dl jahu.
Soojenda esmalt tainakauss (kalla sinna kuuma vett ja kalla siis see kausist välja). Kalla kaussi käesoe vesi. Sega 2/3 jahu sisse kuivpärm ning suhkur-sool ning lisa vedelikule. Sega korralikult läbi, kuni tainas hakkab kausi küljest lahti lööma. Seejärel pane tainas jahuga kaetud tööpinnale ja sega juurde viimane kolmandik jahu. Sõtku 8-10 minutit. Vormi tainast pall ja pane see kaussi. Kata rätikuga ning lase kerkida soojas kohas ca 1 tund. Peale kerkimist sõtku korraks läbi ja jaga siis nii mitmeks tükiks, mitut pizzat soovid. Vormi laual pizzapõhjad ning aseta jahuga kaetud pizzaplaadile.
Küpseta eelsoojendatud ahjus maksimumkuumuse juures (220-250 kraadi) või siis hästi kuumal grillil seni, kuni juust sulanud ja tainaservad ilusti kuldsed.



Pizzatainas kartuliga
2 keskmist kartulit keedetuna või ahjus küpsetatuna
20 g toasooja võid
3,5-4 dl jahu
7 g kuivpärmi
1 tl suhkrut
1,5 dl käesooja piima
Koori kuumad kartulid ja suru läbi sõela. Kartulite kaal peale koorimist peaks olema 200 g. Tõsta karulid kaussi, lisa või, jahu, pärm ja suhkur. Sega läbi ning lisa käesoe piim. Sega kõik läbi ja sõtku tainast seni, kuni see kausi ja käte küljest lahti lööb. Lase soojas kohas kerkida umbes tund aega kuni maht on umbes poole suurem.
Sõtku kerkinud tainast ettevaatlikult õhumullid välja ja vormi pizza üheks või kaheks kettaks sõltuvalt selles, kui suurel alusel plaanid küpsetada. Aseta põhi pizzaplaadile ja kata meelepärase kattega.
Küpseta eelsoojendatud ahjus maksimumkuumuse juures (220-250 kraadi) või siis hästi kuumal grillil seni, kuni juust sulanud ja tainaservad ilusti kuld

NB! Endiselt kehtib kõigile blogilugejatele pakkumine, kus muuhulgas ka needsamad savist pizzaplaadid on soodushinnaga ja koguni 15% soodsamad. Selleks sisesta veebist tellides voucheri koodiks "isetehtud".

29. aprill 2015

Jogurti ja karriga tervelt röstitud lillkapsas

Selle postitus potsatab siia blogisse natuke enne oma õiget aega ehk siis tegemist on toidu ja retseptiga, mis on pärit uuest raamatust, mis on alles algusfaasis. Samas jäädvustan vahel oma töid Instagrami vahendusel ja SEE pilt tervelt röstitud lillkapsast pälvis päris palju tähelepanu. Kuigi algselt plaanisin jätta lillkapsa raamatu valmimise aega ootama, siis tegelikult on tegemist nii lihtsa ja nii maitsva retseptiga, et patt oleks seda vaka alla hoida. Ise teen juba ei-tea-mitmendat korda ja seni ei ole isu otsa saanud.


ca 1 kg kaaluv lillkapsapea, rohelised alumised lehed eemaldatud ja kapsajuurikas lühemaks lõigatud
1,5 dl paksu maitsestamata jogurtit (nt Kreeka jogurt) või kookoskoort
poole sidruni koor, peenelt riivituna
2 küüslauguküünt, hästi peeneks hakituna
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl soola (võid ka veidi vähem panna)
1 tl jahvatatud musta pipart
1 tl curry pulbrit. Mina olen kasutanud kord Madrase ja kord Korma curry´t. Minul on kodus NEED karripulbrid ja igaüks on neist väga mõnus. Mõni vürtsikam, mõni mahedam, aga väga head kõik. See kollane universaalne supermarketites müüdav karripulber ei ole päris see :) Pildil olevaid karripulbreid olen näinud Solarise, Kaubamaja, Stockmanni toiduosakonnas ja kindlasti leiab korralikke õigeid karripulbreid ka Umami.ee poest ning Piprapoest.
Sega jogurt kõikide teiste maitseainetega. Trimmi lillkapsas selliseks, et ta korralikult oma jalal püsti seisab. Määri lillkapsapea jogurti-vürtsiseguga ja aseta õliga määritud ahjuplaadile või alusele. Küpseta 200 kraadi juures umbes 40-50 minutit. Pealt võiks kate veidi pruunistunud olla. Lase veidi jahtuda ning lõika siis lillkapsast sektorid.
Kapsale määritav segu on üsna soolane, kuid kuna kapsas on seest maitsestamata, siis tulekski võtta ühe suutäiega natuke pealmisest kihist ja natuke keskmisest osast. Siis jääb soolasus üsna paras.


Suupistelauale. Pardirilett röstsaial ja balsamico kastmes maasikad camembert juustuga

Suupisted on üks tänuväärne kategooria. Selline seltskonna sulataja ja õhtu sissejuhataja. Seltskond koguneb, esimesed klaasid on täidetud ja siis on nii hea midagi lihtsalt näpu vahel ampsata. Vähemalt mina olen küll väga suupisteusku ning ükski õhtusöök ei möödu väikese eelsoojenduseta suupistete näol. Samas oleks hea suupisted hoida piisavalt lihtsana, et põhitähelepanu ja -aeg jääks siiski pearoogadele. Seega on igasugused lihtsad ja nutikad nipid alati teretulnud.




Olen juba maininud, et nagu pimedusega löödud olin umbes aasta aega Gemossi poest mööda käinud. Kui mulle nüüd pakuti võimalust nende tooteid avastada ja katsetada, ei lasknud end kaks korda paluda. Kapis ootavad veel nii mitmed põnevad ja meie turul üsna haruldased tooted katsetamist. Seekord sai aga valitud suupistete valmistamiseks sobilik varustus ja lähenevate pühade ootel on ehk just paras aeg mõelda sellele, mida suupistelauale sättida.
Gemossi poe külmikust leiab päris korraliku valiku gurmee-kategooriasse paigutuvaid tooteid. Seekord langes valik Prantsuse klassikule ehk pardi-rilette´ile. Tegemist on siis hästi pehmeks hautatud pardilihaga, mida kasutatakse võileivakattena. Natuke nagu pulled duck kui tõmmata paralleeli hetkel võidukäiku tegeva pulled pork´iga :) Samast seeriast leiab ka terriine ja paté´sid ehk siis erinevaid klassikalisi Prantsuse stiilis võileivakatteid
Kuna rilette ise on juba parajalt maitsestatud ja kohe tarbimisvalmis, siis polegi muud vaja, kui röstitud saia, kuhu peale rilette sättida ja kaunistamiseks siis meelepäraseid ürte või lisandeid.


Rilette-saiadele lisaks sättisin taldrikule samuti Prantsusmaalt pärit kreemja camembert juustu balsamico marinaadis maasikatega. Nii pehmeid kreemiseid  ja muid väärt juuste kui ka balsamico-kreeme leiab sealtsamast poest ilusa valiku. Maasikate marineerimine on lihtne. Marjad tuleks poolitada ja siis lihtsalt balsamico-kreemiga segada. Mina kasutasin viigimarjaga balsamico-kreemi. Natuke musta pipart ka maitseks. Marineerida võiks maasikaid paarkümmend minutit.
Serveerimisel võib suurema ja lahtilõikamata camembert juustu sättida vaagnale koos juustunoaga ja siis sinna juurde marineeritud maasikad. Kui teha suupistena, nagu pildil näha, siis tuleks need valmis sättida vahetult enne serveerimist, sest toatemperatuuril muutub juust pehmeks ja teda on suupistetikuga keeruline kätte saada. Muide, ka suupistetikkude ja serveerimisnõude valik on Gemossis muljetavaldav ja raudselt linna parim. Pildil olevad suupistetikud on just sealtsamast pärit.
Seega, mõnusat suupistete nikerdamist!

Postitus sündis koostöös firmaga Gemoss. Värskemaid uudiseid ja pakkumisi vaata Gemossi FB lehelt. 

28. aprill 2015

Avocado Vitamina chai ja chiaga

Selle smuuti nimetus kõlab juba teataval määral kalambuurina või sõnamänguna, aga kui koostisained pealkirjas kokku loetleda, siis täpselt sellise tulemuseni jõuabki. Tegemist on algselt Brasiiliast pärit smuutiga, kus vitamina nimetusega värsketest puuviljadest jooke pakutakse mahlabaarides ning kuhu tihti lisatakse ka avokaadot nii tervislikkuse kui ka siidise tekstuuri pärast. Siit siis nimetus Avocado Vitamina. Omalt poolt lisasin veel magustajaks ja vürtsitajaks David Rio Chai rohelise tee pulbrit ning supertoitu chia-seemneid. Kokku tuli üks äraütlemata mõnus ja tervisesõbralik smuuti.



Valmistamine, nagu smuutide puhul kombeks, on lihtsamast lihtsam ehk siis eelduseks on blenderi või muu purustavate omaduste köögimasina ja toorainete olemasolu.
Siia smuutisse sai sätitud järgmised koostisosad:
1 küps keskmise suurusega avokaado
1 banaan, sobib hästi üleküpsenud pruunikooreline banaan
4 dl tavalist piima või kookospiima
3 sl Chai pulbrit
1-2 sl chia seemneid
soovi korral peotäis värsket umbrohtu (nurmenukulehti, võilillelehti, naati vm)
laimimahla
jääkuubikuid (NB! jääkuubikute jaoks oleks vaja veidi võimsamat blenderit, nt KitchenAid blenderil on eraldi nupp jää purustamiseks)




Tõsta koostisained blenderisse ja blendera ühtlaseks ning kreemjaks. Maitse timmi parajaks täpselt enda järgi. Kui haput maitset puudu, lisa laimi. Kui aga soovid magusamat varianti, lisa chaipulbrit. Kui soovid lahjemat, lisa täiendavalt jääkuubikuid. NB! Chia seemned paisuvad, seega kui jätad smuuti pikemalt seisma, võib see pakseneda.
Naudi!

Postitus sündis koostöös firmaga KAFO.

26. aprill 2015

Spargli ja karulaugu frittata kitsejuustuga

Vaatamata heitlikele ja tuulistele ilmadele murrab kevad vääramatu jõuga ikkagi nii uksest kui aknast sisse. Varane hommikuvalgus koos hullunult röökiva linnukooriga annab tunnistust, et talvine steriilne vaikus on selleks aastaks jäädavalt möödas ja nüüd liigume vaikselt kuid kindlalt suve, soojuse, päikese ja valgete ööde suunas. Ja see tunne on nii mõnus! Kõik on veel ees!


Kevadisest rohelusest toidulaual tuleb kodumaise kraami puhul piiruda seni veel karulaugu- ja umbrohutoitudega, aga peagi need rabarberid, sparglid ja muud kevadised hõrgud toorained ka lisandumas on.Vaid veidi veel on oodata. Seniks aga sobib sparglisõpradel otsida veidi soojematelt maadelt meieni toodud kevadisi spargleid. Need maitsevad tõeliselt kevadhõrgult. Eriti kui seltsiks kodumaist karulauku ja umbrohulist sättida.


Kindlasti võib sparglit ka niisama oliiviõli ja parmesani juustu lisandiga krõpsutada. Mõnusa kogupereroa saab aga sparglist siis, kui temast frittata teha. Värskeid ürte saab täpselt oma soovi ja aias leiduvate umbrohtude-ürtidega enda jaoks sobivaks sättida. Mina lisasin seekord karulauku ja veidi nõgeselehti.
6 muna
1 dl täisrasvast piima
100 g kitsejuustu, tükkideks pudistatuna
peotäis sparglit, vajadusel alumine puitunud osa kartuliskoorimisnoaga ära kooritud
väike peotäis karulauku, hakituna
peotäis värsket söödavat umbrohtu ja/või ürte
oliiviõli (väga head valikut oliiviõlisid pakub Oliva)
sidrunimahla
soola ja pipart
peotäis riivitud parmesani


Sega suuremas kausis muna piima ja kitsejuustuga. Lisa hakitud karulauk, umbrohi ja ürdid. Maitsesta soola ja pipraga. Kalla munasegu pannile, mille saab ahju tõsta. Võid panni ka küpsetuspaberiga vooderdada. Küpseta 200 kraadi juures ca 10 minutit.
Samal ajal valmista ette sparglid. Piserda sparglid oliiviõliga, sidrunimahla ning soola ja pipraga. Tõsta ahjust poolküps frittata välja ning aseta sinna peale sparglid. Vajadusel lõika sparglid lühemaks. Lisa riivitud parmesani. Tõsta pann jälle ahju umbes 15 minutiks, kuni frittata on peaaegu küps. Keskelt võib frittata veel kergelt võbeleda. Lase seista paar minutit ja lõika siis tükkideks. Serveeri kohe. Kui soovid frittata spargleid ristipidi lõigata, kasuta sakilist teravad nuga. Teise võimalusena lõika frittatat piki sparglivarsi. Maitsev on see igal juhul.


24. aprill 2015

Potipõllumajanduse võimalikkusest aknalaual aastaringselt. Fiskarsi KitchenGarden

Selle postituse algus ja põhjus johtus sellest, et Fiskars pakkus mulle mõned kuud tagasi, just siis kui kõige pimedam aeg meie akende taha laotus, oma KitchenGarden ürdiaeda katsetamiseks. Ma ei oskagi öelda, kas oleksin oma tarkusega seda taibanud ise otsima või nõutama minna. Uusi tooteid katsetada on aga alati põnev. Samas on taustsüsteem selline, et ürte kasutan aastaringselt ja olin üldjoontes leppinud sellega, et talvisel ajal on ürdipottide kestvusaeg aknalaual mõned päevad. Üsna peatselt hakkab ilus roheline taim närtsima, mädanema, kuivama jne ehk siis muutub kiirelt kasutuskõlbatuks ja leiab kiirelt tee prügikasti. Ei aita veega ega valgusega katsetamine. Talv ei ole ürdiaia potipõllundaja jaoks kuldaeg. Sel aastal aga läks kõik teisiti.

Kasvukiiruse kategoorias oli kindel võitja pott hernevõrsetega. Kiirelt hakkas kasv poti piirest välja tükkima

Salatilehti annab mõnusalt külje pealt näpistada, keskelt kasvab salat samas jõudsalt edasi nii kõrgusesse kui laiusesse.

Hernevõrsed otsustasid kunstpäikese toel lausa õitsema minna

Tunnistan ausalt, et esmalt ei osanud oma uuest köögi aknalaual oma koha leidnud LED-valgusega agregaadist suurt midagi arvata. Uudishimu oli aga suur ja katsetamishimu liikumapanevaks jõuks. Nüüdseks olen oma kunstpäikesega juba sõbralikult mitmeid-mitmeid kuid koos kulgenud ja olen väga rahul köögi aknalaual lokkava rohelusega. Esmalt võib ehk häirida LED-lambi terav ja üsna ebaloomulik sinakas valgus. Selle vastu aitab hästi see, kui toa või köögi poole sättida lambi ette mingi lopsakam taim. Selleks on mul tavaliselt basiilik, mis on väga hästi alluv kunstpäikese poolt pakutavale päikese peibutusele. Lokkab ennastunustavalt ja kestab nädalaid.

See on nüüd basiilik, mis on mitmeid nädalaid Fiskarsi potti nautinud ja aina reipamaks muutub

Salatilehed lokkavad potis ka mõnuga

Siiski on taimi, mis väga hästi kunstpäikesega ei kohane. Tüümian kipub millegipärast seal käest ära minema. Väga hästi ei tundunud ennast ka salvei, kuigi tema eluiga pikenes selles potis siiski märgatavalt. Lihtsalt juurdekasv oli verevaene ja kidur. Samas on väga reipad jällegi koriander, estragon, murulauk, petersell jm. Üldjoontes tundubki, et lopsakad ja rohkelt vett tarbivad taimed tunduvad selle potiga paremini kohanevat.
Kastmine on sel potil väga lihtne ja taimed ise reguleerivad oma veetarbimist, kuna poti põhjas on renn, kust iga taim võtab vildist aluse kaudu täpselt paraja koguse vett. Seega ei saa neid taimi naljalt üle kasta. Pigem on oht vahel unustada vett lisamast, kuigi lopsakamad taimed annavad sellest kohe oma kehakeelega märku, muutudes veepuudusel koheselt longusleheliseks.

Taimi saab noppida siinidel liikuva klaaskuplis oleva "ukse" nihutamisel vajalikku kohta

Sel varakevadel rõõmustas tubane ürdiaed meid õitsema läinud hernevõrsetega.Oli ikka armas küll!

Kokkuvõtteks võin öelda, et julgen sellele Fiskarsi kunstpäikesega potile kiidusõna jagada käsi südamel. Kõik need, kes peavad lugu värsketest ürtidest, saavad seda nüüd aastaringselt nautida ja potis kasvatavate ürtide eluiga pikeneb märkimisväärselt. Eriti puudutab see meie sügis-talviseid kuid, kui päikest napib ja kõik taimed kipuvad valgusepuudusel lihtsalt õnnetult elust lahkuma.
Minu ürdiaed oli sel talvel rikkalikum kui kunagi varem ja kindlasti kasutan kunstpäikese teenuseid ka edaspidi. Siis kui kevadine ja suvine päike jälle madalamaid kaari hakkavaid võtma.
Lisaks sellele on roheline aknalaud ka lihtsalt ilus :)

23. aprill 2015

Vodkaga marineeritud õrnsoola lambafilee

Jumaldan retsepte, mis on toorainet väärtustavad ning kus toiduvalmistamine on keskendunud sellele, et hea algaine kõige paremad küljed diskreetsel moel välja tuua. See tõeliselt maitsev lambafilee järgib just eelmainitud loogikat. Retsept on pärit Viking Line´i kokkade retseptivaramust. Olen tõeliselt tänulik, et minuga seda retsepti jagati, sest esimest korda õnnestus hõrku lambafileed proovida Viking Line XPRS laeval õhtu-buffet lauas, mille menüü on  aprillikuus Rootsi tippkoka Michael Björklundi käe all kokku pandud. Seda lauas nautides sai õhku visatud mõte, et ehk on kokk nõus oma saladusi jagama ja siin see nüüd on. Tänud!


Selline puhta ja selge maitsega lambafilee (aga miks mitte ka nt veise/vasika või ka hirve, kitse vm fileed katsetada) on iga pidulaua staar. Juurde võib pakkuda mädarõikakastet (nt SELLE retsepti järgi) või siis muud meelepärast. Mündikaste on ka ajatu lemmik lambalihatoitude kõrvale sättimiseks.



400 g lambafileed (minul oli nii sise- kui välisfilee ja seda kraami tuleb turult tuua)
50 ml viina (nt Finlandia vodkat, nagu algretseptis)
3-4 küüslauguküünt, hästi peeneks hakituna
värskelt jahvatatud meresoola
värsket hakitud tüümiani
1 sl suhkrut
värsket jahvatatud musta pipart


Puhasta filee kelmetest.
Sega suhkur ja sool ning hõõru sellega lambafilee igalt poolt kokku. Haki küüslauk ja tüümian ning sega siis viinaga. Aseta lammas kaussi ja toidukilele. Kalla üle viina-tüümiani-küüslauguseguga. Mässi tihedalt toidukilesse ja aseta külmkappi vähemalt ööpäevaks.
Lõika lambast terava noaga hästi õhukesed viilud.
Serveeri näiteks mädarõikavahuga.
Koka soovituste järgi sobib sinna juurde hästi rukolasalat sinihallitusjuustuga või siis serveerida lammast lihtsalt rukkileiva ja võiga.

Kui aga rääkida Viking Line´ist, siis tundub, et vanad head ajad on tagasi ning laevadel pakutavad maitsenaudingud on igati väärikad ja kogu meresõidu puhul korralikuks rammusaks kirsiks tordil. Sedasama Michael Björklundi poolt koostatud buffet-menüüd, millest ka kõnealune lambafilee pärit, saab Viking Line XPRS laevadel veel kuni aprilli lõpuni nautida. Edasi läheb aga veel ilusamaks. Nimelt on maikuus Viking Line à la carte restoranides tulemas bubbling-weeks, kus peategelasteks šampanjad ja vahuveinid. Menüü kihisevate jookide kõrvale koostab taas Michael Björklund.

Väärikad joogid on Viking Line´i jaoks välja valinud šampanjadele spetsialiseerunud tunnustatud kõrgliiga sommeljee Essi Avellan. Foto: Triin Raa

Kõiki neid jooke ja paljusid veel pakutakse nii Vikingi Line restoranides kui poodides maikuus. Neid väärikaid joogid said kõik degustatsioonil läbi proovitud. Ehhh.... Foto: Triin Raa

Röstitud koha, metslaugukaste, ürdiköögiviljad ja hernekreem. Lihtsad puhtad maitsed ja aus tooraine. Foto: Triin Raa

Vahune koorikloomasupp, röstitud kammkarp, tillikreem ja krutoonid. Maitsev, mereannine, koorene! Erinevad maitsed ja tekstuurid suudavad võluva terviku moodustada. Foto: Triin Raa

Külmutatud piimašokolaadimousse, vaarikad ja karamell. Ilus ja maitsev finaal desserdi näol. 
Foto: Triin Raa

Hoolikalt valitud šampanjad saatsid iga käiku. Foto: Triin Raa

Elu on taas lill, eriti kui sedavõrd väärikaid mulle pakutakse :) Foto: Triin Raa
Joogid on eripakkumisel ka kõikide laevade kauplustes ja mulliga jookide valik on põnev ja mitmekesisem, kui tavapäraselt. Leidsin ka ise poest mitu väga põnevat jooki, kusjuures ka hinnatase on laeval palju sõbralikum, kui maalt ostes. Maikuusse planeeritud mullinädadast sain aga aimu siis, kui Viking Line´il käisin a la carte menüüd proovimas. Oli igati meeliülendav ja mõnus kogemus. Lisaks pakuti nii restoranis kui kauplustes sel ajal pakutavaid väärikaid šampanjasid degusteerida ning põnevaid leide jagub kõikidele mullisõpradele.
Bubble-weeks´i  ajal laevadel pakutav a la carte erimenüü on aga järgmine:
Vahune koorikloomasupp, röstitud kammkarp, tillikreem ja krutoonid
10 CL TAITTINGER PRÉLUDE GRANDS CRUS BRUT NV
12 CL TREPAT 2013 FREIXENET
Röstitud koha, metslaugukaste, ürdiköögiviljad ja hernekreem
10 CL LAURENT PERRIER CUVÉE ROSÉ BRUT
12 CL BON COURAGE JACQUES BRUÉRE BLANC DE BLANCS 2009  VÕI
Rõõmsa põrsa rullid seene- ja juustutäidisega, piprakastmega segatud crème fraiche, šampinjoniraguu, peekon, minisibulad ja kartulikompott
10 CL LAURENT PERRIER CUVÉE ROSÉ BRUT
12 CL BON COURAGE JACQUES BRUÉRE BLANC DE BLANCS 2009
Külmutatud piimašokolaadimousse, vaarikad ja karamell
10 CL PIPER HEIDSIECK SUBLIME
12 CL FRUITY SPARKLING MOSCATO, BROWN BROTHER’S
Kolmekäigulise menüü hind 38 eurot
Šampanjapaketi hind 27 eurot
Vahuveinipaketi hind 15 eurot

Postitus on sündinud koostöös Viking Line´iga